Bizde orta mektepte osy uaqytqa sheyin jana buyn oqulyqtaryna jәne 12 jyldyq mektepting oqulyqtaryna arnalghan baghdarlamalar jasaldy... Olar ayaqsyz qalyp, endi janartylghan baghdarlama boyynsha jazylghan oqulyqtar engizile bastady. Búl ózi elimizdegi 30 shaqty ziyatkerlik mektepting ýlgisin jalpy mektepterge jang maqsattarynan tuyndap otyr. Mynau bir keremet eken ˗ dep tan˗tamasha bolyp jýrgender bar da, mynau ne súmdyq ˗ dep ýrkip jýrgender bar. Men sol ýrkip jýrgenderding ishindemin. Sondyqtan qazaq tili men әdebiyetine arnalghan baghdarlamany qarap shyghyp oiymdy baspasózde bildirdim. (http://abai.kz/post/64195 , http://abai.kz/post/61522)

Ózi bilim beruding eki qyry bolady: birinshisi˗neni oqytu, ekinshisi˗qalay oqytu. Neni oqytugha bilim mazmúny (bazalyq bilim) jatady. Al qalay oqytu degenimiz ˗ әdisteme. Onda әlgi orta mektepke arnalyp ólshenip berilgen bazalyq bilimdi býgingi innovasiyalyq tehnologiyalar men janasha әdis˗tәsilderdi qoldanyp oqushygha qalay tiyimdi jetkizu mәselesi qaralady? IYә, býgin bizge zaman talabyna say taqta men bordan, qaghaz ben qalamnan artyq janasha oqytu qúraldary kelgen shyghar. Ádister janaryp, tәsilder jetilgen shyghar. Biraq, bazalyq bilimdi jýiesiz, retsiz júlym˗júlym etip, úsynugha osy janartylghan baghdarlamany jasaushylargha kim rúqsat berdi eken dep tanmyn.  Negizsiz, uaqytsha nәrseler jasaugha әues mamandar atarbanyng aldyna týsip alyp jýgirgendi qashan qoyar eken... Olar ózderi bilmese Til bilimi men әdebiyettanudyng sala-salasyn arnayy zerttep jýrgen mamandargha nege sýienbegen? M.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutyna, A.Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi institutyna nege jýginbegen? Búlar ˗ jyldar boyy qalyptasqan filologiya ghylymynyng әdisnamasyn eshqanday negizsiz búza salatynday kimder?

Janartylghan baghdarlamany jasaushylar qazaq tilin T1 jәne T2 dep bóledi de kommunikativtik daghdyny qalyptastyru degendi qazaq tilin ghylymiy-lingvistikalyq pәn retinde oqityn qazaq mektepterine de qazaq tilin ekinshi til retinde ýiretudi kózdeytin orys mektepterine de birden birdey qoldanady. Olar tili qazaqsha shyqqan balanyng kommunikativtik daghdysy tughannan bastap qalyptasatyndyghyn, múndaghy maqsaty sony jetildiru, mәtindegi til birlikterin týstep tanu, mәtindi lingvistikalyq taldau, mәtin tudyrugha ýiretu kerektigin týsinbeytin siyaqty. Óitkeni qazaq mektebindegi oqushygha mәtindegi negizgi oidy tap degen siyaqty oiynshyq maqsattar qoyyp, lingvistikalyq bilim beretin ghylymy pәndi sóileu daghdylaryn qalyptastyrudy kózdeytin til ýiretu pәnimen shatastyrady. Al bazalyq lingvistikalyq bilim qayda deseniz, ony baghdarlamagha ýzip-júlyp, әr jerge jýiesiz shashyp qoya salady. Múny nege óittinder desek, zat esim men bastauyshtyng oqushygha  ne keregi bar. Sóileu daghdylaryn damytsa boldy emes pe?˗ degendi aitady. 8˗10 synyp oqushysy basqa sabaqtardan, mәselen tarihtan, geografiyadan, fizikadan, әdebiyet pәninen kóldey˗kóldey mәtinderdi oqyp, oiyn aityp, ghylymy júmystar jazyp otyrghan bala. Búl onyng ana tili. Ol bala sol tilding ishinde. Solardyng endi sóileu daghdylaryn qalyptastyru degen tildi ýiretu pәnining maqsaty ekendigin qalay týsinbeydi, bilmeymin.

Búl baghdarlama boyynsha bolashaqta til men әdebiyetti kiriktirip bir pәn retinde oqytu maqsaty kózdelgen. Ziyatkerlik mektepterding bilim beru normativterinde solay kórsetilgen. Jalpy bilim beretin orys mektepterinde de búryn bólek-bólek pәn bolghan qazaq tili men әdebiyeti qazir biriktirilip bir pәn retinde oqytylady. Búl birte˗birte qazaq mektepterine de kele jatyr ma ˗ dep qorqamyn. Óitkeni til bilimi men әdebiyettanugha tiyisti bazalyq bilimning shektelip, jýiesiz berilui jәne oqu kezinde bazalyq bilim beru negizgi maqsat emes janama maqsat retinde berilui búl pәndi ghylymy pәnder qatarynan yghystyru ýshin jasalyp otyrghanday kórinedi. Basqa pәnder de solay shyghar, ótkende Abay.kz˗ten geografiya pәni turaly syn maqala kórip qaldym.

Úsynym, janartylghan baghdarlama boyynsha jazylyp jatqan oqulyqtardyng bilim mazmúnyn, aldymen baghdarlamanyng ózin sol salany zertteumen ainalysatyn ghylymiy˗zertteu instituttarynyng mamandaryna saraptamagha berip, olar maqúldaghannan keyin baryp qana oqulyq jazugha kirisu kerek. Osy baghdarlamany úsynushylar qalay oqytudyng tehnologiyasyn shetelden eksporttap әkelsin˗aq, biraq neni oqytudy ózimizding mamandargha sheshudi qaldyrsa bolashaghymyz ýshin útymdy bolar edi...

Bijomart QAPALBEK

Abai.kz