Nazarlarynyzgha Múhtar Áuezov atyndaghy akademiyalyq teatrdyng «Baspasóz qyzmeti» bólimining jetekshisi, Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng iyegeri Baqyt Bedelhanúlynyng teatrymyzdyng kórkemdik jetekshisi, Qazaqstan Teatrlary Assosiasiyasynyng Preziydenti, Qazaqstannyng Enbek Eri, KSRO jәne Qazaqstannyng halyq artiysi Asanәli Áshimovpen súhbatyn úsynamyz. 2017 jyly Asanәli Áshimovtyng 80 jas mereytoyyn qazaq eli ghana emes, býkil dýniyejýzi tәnti bolarday dýiim júrt dýrkiretip atap ótti. Sonday-aq, ótken jyly mәdeniyet salasy ýshin jemisti boldy. Biraq, jyl ayaghy últ mәdeniyetining mәrt jýregin auyr qayghysymen qaghyp ótti...

2017 jyldyng 25 jeltoqsanynda alynghan súhbatta, ruhany salamyzda oryn alghan eleuli oqighalar turaly әngime órbip, jyl boyy ótkizilip kelgen mәdeny sharalardy qorytyndylaydy.

 - Qazaq  kino ónerindegi  qaytalanbas beynesimen býkil halyqtyng mahabbatyna bólengen Qúman agha da mәngiligine attandy. Qayghyryp, kónil aitamyz, agha... Sizding iziniden ergen ininiz edi ghoy.

- IYә,  inim...  sýienishim, tiregim edi. Qazaq ónerining qabyrghasyn qayystyryp, qalyng eldi egiltip ketken auyr jaghday boldy ghoy... Elbasymyz da «Qazaq Tólegeninen aiyryldy...» - dep kónil aityp jatyr. Rahmet.  Qúman - boyynda bir jaman qylyghy joq, taza, pendeshilikten aulaq, ósek-ayangha jany qas jaqsy adam edi.   Áldekimder siyaqty emes edi... Meruert te sonday taza adam, ózderining tabighattary da  jaqyn...

Ekeui de jap-jas  18 -20 jasynda-aq óner aspanynda júldyzday jarqyrap, eshkim jete bermes biyikti baghyndyrdy. Sol biyiginen bir mysqal da alasarmaghan kýii anyzgha ainalyp ketti. Meruert qaryndasyma qúday quat bersin. Bala-shaghasynyng qyzyghyn kórsin. Men de myna qayghyrghan  elge kónil aitam.

- Alda – jana jyl. Ótip bara jatqan jyldy qorytyndylay qozghasaq, әngimeni. Mereytoyynyzdyng dýrkirep ótui – el mәdeniyetining mәrtebesin kóterip, ruhyn asqaqtatty. Tipti, әlemdik dengeyde dәriptelip jatty.  Kónil-kýiiniz qalay?

- Kónil jaqsy ghoy. Jyl ayaghyna qaray janaghynday jaghday qatty kýmiljitkeni bolmasa... Iә ótken jyl mening ghana jylym emes, teatr men kinonyng jyly boldy desem, qatelespeymin.

Kez kelgen elding atyn shygharyp, ony ózge damyghan memlekettermen bәsekelestikke týsiretin mәdeniyeti, әdebiyeti, óneri bolady. Últtyq ereksheligi taghy bar. Búlarsyz eshkimning aldyna baryp, baryndy búlday almaysyn. Mine, osy jolda ayanbay ter tókken azamattyng biri balsa, ol – Mәdeniyet jәne sport ministrligining tizginin ústap otyrghan Arystanbek Múhamediyúly. Keshegi Qazaq handyghynyng 550jyldyghynan bastap, әli tynym tappay el ruhaniyaty ýshin baryn salyp keledi.  Elbasynyng Ruhany janghyru maqalasyna da ýlken mәn berip, óz ishimizdegi auqymdy jobalardan bólek,  alys-jaqyn shet elderge de ónerimizdi alyp shyghyp, abyroyymyzdy aspandatyp jatyr. Osynyng bәri kim ýshin? Qazaq ýshin! Elding bolashaghy ýshin!

- Ministrlikting atqaryp jatqan is-sharalaryn kóp adam bile bermeytin siyaqty. Isine emes, jeke basyna әngime aitatyndar shyqty. Oghan ne deysiz?..

- Aytsyn. Aytsa, júmys istegen adamgha aitady. Is jýrgize biletin basshyny kóre almay,  ...aytady. Týk bitirmey kók myljyng bop jýrgen kisige ne aitady? Arystanbek bir ministrlikte  ýsh salany birdey qamtyp júmys atqaryp, adal enbegimen kele jatqan adam.  Osy  jyldyng ózinde qanshama gastrolidik saparlar, qanshama teatr festivalideri, qanshama kinofestivalider birinen song biri ótti.Ministrlikting tikeley qoldauymen  17-26 mausym aralyghynda Qazaqstan tarihynda birinshi ret Dýniyejýzilik «Astana» teatr festivali mening 80 jasqa kelgen mereytoyyma arnaldy. Festivalide  Europa men Aziyadaghy jetekshi teatrlar kelip óner kórsetti. Búl – mening ghana emes, el tarihynyng mәrtebesi.  Shilde aiynda Qazaqstan últtyq (etnikalyq) teatrlardyng IV Respublikalyq festivali, qyrkýiekte  Q.Sýgirbekov atyndaghy  jas rejisserlerding I Respublikalyq forum-festivali, sol uaqytta  Á.Syghay atyndaghy Qazaqstan drama teatrlarynyng XXV Respublikalyq teatr festivali ótip jatty. Búnyng bәrin basqa ministrlik istemeydi. Óitkeni, Ruhany janghyrudaghy baghdarlamalardyng basym bóligining salmaghy bizding salada. Biz basshylyqqa tómennen qoldau kórsetuimiz kerek.  Onsyz bolmaydy. Enbek etken adamnyng eteginen tartpay, bәrimiz júmyla júmys isteuimiz qajet.  Elbasynyng qolynan eng jogharghy syilyq - «Enbek Erin» alyp túryp, men de uәde bergenmin. Uәdemde túramyn.

 - «Ruhany janghyru»  maqalasy ayasynda  «Jahandaghy zamanauy Qazaqstandyq mәdeniyet» degen baghdarlama bar edi. Sol jobada qanday sharalar atqaryldy?

- Bir kezderi bizderge arman bolghan dýniyeler qazir, zamanymyzdyng arqasynda shyndyqqa ainalyp jatyr. Europany da Aziyany da kórdik. Biraq újym bop emes, birdi-ekili aktermen kezdesuler... Onda da Tәuelsiz Qazaqstannyng atynan, qazaq últynyng atynan emes, Kenes odaghynyng atynan!.. Orys aktery bolyp... Sonday da zaman ótti.

Egemen elimizding arqasynda teatr, kino, opera  bolsyn, memlekettik orkestrlar men ansamblider bolsyn, bәri de qataryn búzbay újymmen baryp, eng damyghan elderde  últtyq ónerimizdi dәriptep, Qazaq elining abyroyyn әlem aldynda asqaqtatyp jýr. Tәubә!

Ministrlikting qoldauymen Almatydaghy Kәris teatry men M Áuezov teatry Londongha baryp, Qazaqstan teatr kýnderin ótkizdi.U. Shekspirding otanynda óner kórsetu baqytyna ie boldy. Sonymen qatar,  keshe ghana bizding teatr  Japon elinen oljaly oraldy. «Aqtastaghy Ahiko» spektaklimen jәne «Úly dala eli» atty konserttik baghdarlamasymen, últtyq jәdigerlerimizdi jarqyratqan kórmemen Japon eline baryp, Astanasy – Tokioda bir apta óner kórsetti. Úly dalanyn, Mәngilik elding ensesin kóterdi.  Sondaghy Qazaqstan elshiligimen birlese otyryp tәuelsizdik kýnin atap ótti. 22 memleket birden tamashalay alatyn basty arnasy bizding ónerimizdi dýniyege taratyp, nasihattap jatty. Qanday keremet!

Onyng aldynda Gollivudqa baryp keldik. Onda Qúman tiri edi. Sóitsem, birinshi jәne songhy sapary eken ghoy... Ol saparda Ayman Musahodjaeva orkestrimen, әlemdi ózining talantymen  tanghaldyrghan әnshi Dimash balamyz, sosyn, Qúman, Meruert jәne men boldym. Bizdi bastap Ministrding ózi  bardy.  Qazaq kinosynyng kýnderi degen ataumen eng tandauly filimder kórsetildi. Onyng ishinde әriyne, «Qyz-Jibek» te  bar.

- Kino-derjavagha ainalyp ketken Gollivudty tanghaldyru qiyn shyghar?  Bizding últtyq qúndylyqtarymyzdyng jiyntyghy ispetti jauharymyzdy qalay qabyldady?

- Tәnti boldy.  Olar ýshin janalyq qoy,  bәribir.Áriyne, olardyng qazirgi dengeyimen salystyrugha kelmes. Degenmen, tәnti bolatyny ol – bizding akterlarymyzdyng ekrandaghy shynayy sheberligi. Olardyng júldyzdarynyng kóbi sportshylar, әnshiler, taghy basqalar bolyp keledi... kino týsiru әlemi de ózgeshe, ózindik  erekshelikteri bar. Al, búl filimdegi  akterlar - teatrda әbden shyndalghandar. Sahna sanlaqtary.  Teatr talay talantty tasqa salsang da tasyrqamaytynday etip shygharady. Óitkeni,  teatr degenimiz – sheberlikti shyndau orny. Mine, «Qyz-Jibek» filimining ózgelerden artyqshylyghy.

- Bir jylda istelgen sharualardyng ózi shash etekten. Keler jylda atqarylar júmystardyng da jýgi auyr bolatyn siyaqty ma?

- Últ ruhaniyatyn úrpaq boyyna sinirip, mәdeniyetin kóteru ony әlemge tanytu bir jylmen toqtamauy kerek. Qazaqstan Teatrlary Assosiyasiyasynyng kezek kýttirmeytin ýlken sharalary bar.  Teatr festivalideri óz aldyna. Bizding teatr osy  mausymasharda Almaty qalasynyng 8 teatrynyng muzeylerining basyn qosyp «Teatr әlemindegi ruhany janghyru» atty kórme ótkizdi. Endi ony respublikalyq dengeyde ótkizu josparda túr. Áytpese, aimaqtaghy biraz teatrlarymyzda muzey týgili arhiv joq. Qanshama jәdigerler jelge úshyp jatyr, qarausyz. Keshegi koriyfeylerimizding ústaghan búiymdary men kiygen kiyimderin nege saqtamasqa. Nege ony bolashaq úrpaq kórip, ónege almasqa?.. M Áuezov teatrynyng da shygharmashylyq jolyndaghy  jana belesteri men asulary túr. Soghan kirisuimiz kerek. Qazir, jinaqylyq pen jyldamdyqty qajet etetin zaman.   Qozy Kórpeshte mynaday sóz bar edi: Asyghys bolsaq ta at ýsti bolmayyq – deytin. Qalay bolghanda da óner adaldyqty, keng peyildilikti, keshirimshildikti,  kirshiksiz tazalyqty jaqsy kóredi.

Mening kýndelik jazatynymdy bilesing ghoy...  Jaqynda myna sózdi jazyp qoyyppyn:  Ónerding jany – qúshtarlyq, jauy – ishtarlyq!

 Rahmet agha, әngimenizge. Sizding de janynyz –shyraq, jauynyz jyraq bolsyn!

Baqyt Bedelhanúly

Abai.kz