Ádebiyetti ósiretin – әuesqoylyq emes, professionalizm

– «Qazaq әdebiyeti» gazetinen oqydym, jaqynda, naqtyraq aitsam, 12 aqpan kýni qazaqstan jazushylar odaghynyng plenumy ótedi eken. bylayghy júrt «osy plenumda úiymdastyru mәselesi qaralady eken, qazaqstan jazushylar odaghynyng basqarma tóraghasy auysady eken...» dep gu-gu etedi. qazaqstan jazushylar odaghynyng mýshesi retinde osy jóninde ne aita alasyz?

– Plenum mýshelerinen súrap bildim, búl plenumda Qazaqstan jazushylarynyng kezekti qúryltayy qashan ótedi, osy mәsele qaralady eken. Qalamgerlerding kezekti qúryltayy shamamen sәuir aiynda ótetin kórinedi.

– Nege shúghyl?

– «Shúghyly» nesi?! Jarghy boyyn­sha qalamgerlerding qúryltayy әr­bir 4 jylda bir ret ótkizilip túruy kerek. Biraq qalamgerlerding qúryltayy eshuaqytta óz uaghynda ótken emes. Qazaqstan Jazushylar odaghynyng basshylary saghyzday sozyp, dinkeletip, tórt jylda bir ret ótuge tiyisti qúryltaydy bes jarym jylda, keyde alty jylda bir ótkizedi. Núrlan Orazalinning Qazaqstan Jazushylar odaghyn basqarghanyna 23 jylgha tayap qaldy. Qalamgerler qúryltayyn údayy osylay keshiktirip ótkizedi. Sәuir aiynda ótuge tiyisti songhy qúryltayymyz da Jarghy boyynsha osydan bir jarym jyl búryn ótui kerek edi, endi minekey...

– Múnyng sebebi nede?

– Shamasy, Qazaqstan Jazushylar odaghynyng basshylary: «Qúryltaydy neghúrlym osylay keshiktirip ótkizsek, soghúrlym oryntaghymyzda   úzaghyraq otyra túramyz» dep oilaytyn boluy kerek. Áytpese, basqa qisyndy kórip túrghan joqpyn...

(Surette: Jazushylar Odaghyn shiyrek ghasyrgha juyq uaqytqa deyin basqaryp kele jatqan aqyn, Memlekettik syilyqtyng laureaty, senator - Núrlan Orazaliyn)

 

– Óziniz aitqanday, N. Orazalinning Qazaqstan Jazushylar odaghyn basqarghanyna 23 jylgha taqap qalypty. Búl az merzim emes. Dóngelektep aitsaq, shiyrek ghasyr ghoy! Qazaqstan Jazushylar odaghyn N.Orazalinge deyin basqarghandardyng ishinde shiyrek ghasyr basqarghan jazushylar boldy ma?

– Bolghan joq. Bolghan da emes. Sәbit Múqanov, Ghabit Mýsirepov, Ghabiyden Mústafiyn, Iliyas Esenberliyn, Ánuar Álimjanov, Júban Moldaghaliyev jәne t.b. Búlardyng әrqaysysy jazushylar úiymyn 6-7 jyldan artyq basqarghan joq. Ári ketkeni – 9 jyl.

Bizdinshe, jazushylar úiymynyng basshysy әrbir 6-7 jylda auysyp otyruy kerek siyaqty. Qansha degenmen, jana basshy ózindik janalyghymen, jana iydeyamen keledi ghoy. Jana basshymen birge jazushylar úiymynyng basshylyghyna jana kadrlar keledi. Al búl belgili bir dәrejede әdebiyetke azdy-kópti serpilis әkeledi.

– Osy 23 jyldyng ishinde N.Orazalin bir ret QR Senatynyng deputaty da boldy. Solay bola túrsa da, ol jazushylar úiymynyng tóraghalyghynan ketken joq. Eki qyzmetti qosa atqardy. Bú qalay bolghany sonda?..

– Búl endi... Búl – taza jany ashymastyq. Jazushylargha, jazushylar úiymyna, әdebiyetke jany ashymastyq. QR Senaty deputatynyng júmysy – nauqany da mol, tótennen kiyip keter qarbalas sharuasy da kóp qauyrt júmys. Búl júmystyng bir kisini sharshatyp jyghatyny da belgili. Soghan qaramastan N.Orazalin Qazaqstan Jazushylar odaghy basqarmasynyng tóraghalyghyn qosa atqardy. «Qosa atqardy» degende, onyng jazushylar úiymynyng tóraghalyghyn qaghaz jýzinde ghana atqarghanyn aityp otyrmyz. Al is jýzinde Qazaqstan Jazushylar odaghynyng júmysy qarang qaldy...

QR Senatynyng deputattyghyna  keterde N.Orazalinning óz ornyna bir jazushyny saylap ketuine bolatyn edi ghoy. Jazushylar tarapynan múnday úsynys aityldy da. Biraq N.Orazalin búghan kónbedi.

– Sonymen, siz jazushylar úiymyn bir adamnyng 23 jyl basqarghanyn qalamaysyz. Solay ghoy?

– Áriyne, solay. N.Orazalin Qazaqstan Jazushylar odaghyn 23 jyl basqardy. Al ne boldy? Qazaqstan Jazushylar odaghy kýirep tyndy.

– Qoyynyzshy?

– Qoyatyn týgi de joq. Onda endi bәrin basynan bastap aitayyn. N.Orazalin 1996 jyly jazushylardyng kezekti qúryltayynda Qazaqstan Jazushylar odaghynyng basshysy bolyp saylandy. N.Orazalinge deyin Qazaqstan Jazushylar odaghynyng basshysy marqúm Qaldarbek Naymanbaev bolatyn.

Qazaqstan Jazushylar odaghynyng eng basty, eng negizgi, eng sheshushi mindeti ne? Ol – mýshelikke adam qabyldau. Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýsheligine kimdi, kimderdi qabyldadynyz, jazushylar úiymynyng bedeli men abyroyy da, qala berdi әdebiyetting taghdyry da soghan baylanysty.

Endi osy jerde eriksiz jazushylar úiymy turaly ejelden mәlim әlippelik qaghidany taghy da ejikteuge tura keledi. Qazaqstan Jazushylar odaghy әdebiyetti әues kóretinderdin, әdebiyetpen әuestenetinderdin, zeynet demalysyna shyqqannan keyin ghana әdebiyetpen ainalysatyndardyn, bir sózben aitqanda, әuesqoylardyng odaghy emes, әdebiyetti jasaytyndardyn, әdebiyetti jasap jýrgen shygharmashyl túlghalardyn, kәnigi sóz sheberlerining odaghy boluy kerek. Búdan da naqtyraq aitsaq, Qazaqstan Jazushylar odaghy – shygharmashylyqpen dendep hәm shyndap ainalysatyn kәsiby mamandardyn, yaghny professional aqynnyn, professional jazushynyn, professional әdebiyetshilerding odaghy. Múnday ortalyqta әuesqoylar bolmaugha tiyis. Áuesqoy jýrgen jerde, әuesqoylar tym kóbeyip ketken jerde әdebiyetke qatysty mәselelerding barlyghy da әuesqoylyq túrghydan tarazylanyp, әuesqoylyq dengeyden baghalanady. Áuesqoylyq talghammen ekshelip, әuesqoylyq tanymmen ólshenedi. Al búl óz kezeginde әdebiyetti qatty әlsiretedi. Keri ketiredi. Ádebiyetti ósiretin – әuesqoylyq emes, professionalizm. Qalamgerding professionalizmi, kәsibiyligi. Irgeli, ónerli elderding jazushylar úiymy sekildi Qazaqstan Jazushylar odaghynda da әdebiyetke qatysty tek kәsiby әngimeler aitylyp, kәsiby mәseleler kóterilip, talqylanyp, sheshilip jatuy tiyis.

Múny bir deniz. Ekinshiden, shygharmashylyq – oy azaby, jan azaby, tanymdy jetildiruding azaby, talghamdy kemeldendiruding azaby jәne t.t. Azaptana almaytyn, azaptana bilmeytin adamnyng ónerde jýrui – bekershilik. Sondyqtan da Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýsheligine osynday shygharmashylyq beynetting azabyn belden keshken daryndy, talantty qalamgerler qabyldanugha tiyis. Búl ne ýshin kerek?  Jazushylar odaghyna dayarlyghy mol, dayyndyghy jetik daryndylardy toptastyru arqyly әdebiyetting kórkemdik-intellektualdyq dengeyin zau biyikke kóteru ýshin. Sóz ónerin biyiktetu ýshin.

– Oghan sóz bar ma?!

– Minekey, qalamgerlerdi Qazaqstan Jazushylar odaghyna qabyldaugha qatysty osy asa ziyat әri biyik qaghidat búryndary saqtaldy ma? Bizdinshe, saqtaldy. Ghabit Mýsirepov te, Ghabiyden Mústafin de, Iliyas Esenberlin de, Ánuar Álimjanov ta, Júban Moldaghaliyev te qoldarynan kelgeninshe, shamalarynyng jetkeninshe osy qaghidatty búzbaugha, saqtaugha tyrysty. Saqtaghany emey nemene, ol kezderi Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýsheligine qabyldanu tәrtibi asa qatang bolatyn. Bir ghana mysal. Jazushy Qabdesh Júmadilovting eng alghashqy әngimesi jaryq kórgen kezde-aq әdeby qauym «qazaq әdebiyetine bir myqty prozashynyng kelip qosylghanyn» aityp shuyldasqan eken. Biraq soghan qaramastan Q.Júmadilov Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýsheligine baqanday eki kitaby jaryq kórgennen keyin baryp әzer ótken.

Bir kýnde 80 adamdy mýshelikke qabyldady

– Al endi búl qaghidat qay kezde búzyldy?

– Qaldarbek Naymanbaevtyng túsynda búzyldy. Q.Naymanbaevty jaghalap, aghalap-kókelep jýrip, kór-jerdi jazatyn biraz әuesqoylar Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýsheligine ótip aldy. Ólenin ózi jazghansyghanymen, ózgelerge bastan-ayaq óndetip, jóndetip alatyn bir biykeshting Jazushylar odaghynyng mýsheligine ótkeni de – osy kez.

– Aty-jónin atay alasyz ba?

– Aty-jónin atamay-aq qoyayyn... Qazirgi kýni osy jayttar әngime bola qalsa, biraz әriptesterim «Qaldarbek kókemiz kónilshek edi ghoy...» dep juyp-shayghan bolady. Búl endi kónilshektikten de, kóniljyqpastyqtan da emes, ainalyp kelgende jauapkershilikting joqtyghynan ghoy...

Sodan 1996 jyly Q.Naymanbaevtyng ornyna kelgen N.Orazaliyn, N.Orazalin bastaghan Jazushylar odaghynyng basshylyghy (N.Orazalinning shygharmashylyq jónindegi orynbasary Temirhan Medetbek, sharuashylyq jónindegi orynbasary Ghabiyden Qúlahmet jәne t.b.) bir jylgha moratoriy jariyalady.

– Búl ne qylghan moratoriy?

– «Biz dәl 1 jyl Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýsheligine eshkimdi qabyldamaymyz!» degen moratoriy. Búghan jazushylardyng bәri quandy: «Búlar Qaldarbek Naymanbaev aghalarynyng Jazushylar odaghynyng mýsheligine birtalay adamdy kózjúmbaylyqpen qabyldap jibergenine oray osynday moratoriy jariyalap otyr. Óte dúrys!».

Shynynda da, búlar 1 jyl­gha deyin mýshelikke adam qabyl­damady. Sonymen birge jazushylar úiymynyng jana basshylyghy «Búdan bylay әr jyl sayyn Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýsheligine qabyldanatyndardyng sany onnan aspaytyn bolady» dep uәde etti.

– Sol tústa Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýshelerining sany qansha edi?

– Shamamen alghanda, 400-ding o jaq, bú jaghynda edi.

– Qazaqstan Jazushylar odaghy mýshelerining qazirgi sany qansha?

– 800-den asady. Osy 800-ding barlyghy da professional jazushylar bolsa, lәm-mim demes te edik qoy. Múnyng 600-den astamy – taza әuesqoylar. Ádebiyetti әues kóretinder. Ádebiyetpen әuestenetinder. Mening óz shamalauymsha, professional aqyn-jazushylardyng úzyn sany – 200-ge jeter-jetpes. Tipti búdan da az. Jәne búlardyng basym kópshiligi, deni – bayaghydan kele jatqan bayyrghy qalamgerler.

– Sonda qalay, N.Orazalin Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýsheligine әuesqoylardy shúbyrtyp ala bergen be?

– Solay bolyp túr. Qazirgi Qazaqstan Jazushylar odaghy – kәsiby dengeyi, kәsibiyligi biyik әdebiyetshilerding odaghy emes, әuesqoy әdebiyetshilerding odaghyna ainaldy. Al endi búl kýireu emey nemene?

– Jazushylar odaghy múnday kýige qalay jetti?

– «Eger janylyspasam, 2000-shy jyly ghoy deymin, – deydi aqyn Temirhan Medetbek, – Jazushylardyng kezekti qúryltayy jaqyndap qalghan kez. Issaparmen oblystargha shyghyp qaytyp kelsem, Núrlan Orazalin bir kýnde 80 adamdy(!) Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýsheligine qabyldap jiberipti. N.Orazalinning shygharmashylyq jónindegi orynbasary retinde kýiinip:

– Núrlan-au, múnyng qalay? Osy 80 adamnyng kópshiligin sen de, men de mýlde bilmeymiz ghoy... – dedim. Núrlan bolsa:

– Men osylay sheshtim. Múnda sharuang bolmasyn! – dedi...». Mine, Temirhan Medetbek osylay deydi.

– Temirhan Medetbekting Núrlan Orazalinmen syiysa almay, Qazaqstan Jazushylar odaghynan ketkeni turaly estigenbiz. Biraq mening osy jerde týsinbey túrghanym, 80 adamdy bir kýnde mýshelikke qabyldau N.Orazalin ýshin nege kerek, ne ýshin kerek?

– Búlar N.Orazalinge dauys beru ýshin kerek. Jogharyda T.Medetbek aityp túrghan joq pa: «Jazushylardyng kezekti qúryltayy jaqyndap qalghan kez edi» dep. 80 әuesqoydy bir kýnde mýshelikke qabyldap jiberse, múnyng bәri de N.Orazalinge qaryzdar bop shygha kelmey me. Sodan búlar kezekti qúryltayda tek N.Orazalinge ghana dauys beredi. Áriyne, búl jóninde olargha onashada jeke-jeke eskertiletini de mәlim.

Mening óz boljauym­sha, Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýsheligine әuesqoy­lardyng esepsiz kóp qabyldanyp ketuining arghy astarynda da osynday baqay esep, jeke adamnyng ishki esebi jatqan siyaqty.

Áli esimde, jazushylardyng kezekti bir qúryltayynda dauysqa tórt jazushy týsti: Núrlan Orazaliyn, Baqqoja Múqay, Temirhan Medetbek, Asqar Egeubaev. Baqqoja Múqay – 31 dauysqa, Temirhan Medetbek – 44 dauysqa, Asqar Egeubaev – 1 dauysqa ie boldy. Al Núrlan Orazalin eng kóp dauys jinap, Qazaqstan Jazushylar odaghy basqarmasynyng tóraghalyghyna qayta saylandy.

– Eger qúpiya bolmasa aitynyzshy, sol qúryltayda óziniz kimge, qay jazushygha dauys berdiniz?

– Temirhan Medetbekke.

– Nege?

– Temirhan Medetbek – asa talantty aqyn. Reformator aqyn. Professional әdebiyetshi. Óte bilimdi. Bilikti. Jan-jaqty. Adal. Turashyl. Ádebiyetti, qazaq ruhaniyatyn óte tereng biledi. Mәselen, Júmeken Nәjimedenovting shygharmashylyghy turaly osy kýnge deyin 30-40 maqala jazylsa, solardyng ishindegi eng tereni, eng myqtysy – Temirhan Medetbektiki. Bizding ortamyzda әdebiyetke adal adamdar óte siyrek qoy, sol siyrekting biri – taghy da osy Temirhan Medetbek. Azamattyghy da biyik. Janaózen qyrghynynda «Azattyq» radiosynan sóz sóilep, ereuilshilerdi eng alghashqylardyng biri bolyp qorghaghan kim? Temirhan Medetbek.

– Siz nege «әuesqoy» degen sózden sonshama shoshisyz? Áuesqoy bolsa da әdebiyetshi ghoy, әiteuir. Birte-birte...

– Osy jerde endi maghan úzaqtau sóileuge, úzaqtan qayyrugha tura keledi. N.Orazalin Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýsheligine 20 men 30-dyng aralyghyndaghy әuesqoy әdebiyetshilerdi qabyldap jatsa, onda da eptep oilanugha tura keler edi. Eger talanty bolsa, talapshyl, izdengish bolsa, әuesqoy jastyng kәsiby jazushygha ainaluy da qiyn emes. Biraq búl ýshin ol týrli tanym satylarynan, sheberlik baspaldaqtarynan ótui tiyis. Atap aitsaq: arnayy әdeby konkurstar, shynayy әdeby syn, әdeby sheberlik kurstary, Resey Jazushylar odaghynyng janynan qúrylghan Ádebiyet instituty siyaqty Qazaqstan Jazushylar odaghynyng janynan ashylugha tiyisti Jogharghy әdeby kurs, shynayy shygharmashyl-bәsekeles orta, әdeby gilidiyalar, týrli әdeby sehtar, әdeby pikirtalastar, әdebiy-teoriyalyq konferensiyalar jәne t.t. Osynyng bәrin Qazaqstan Jazushylar odaghynyng úiymdastyruyna bolady ghoy? Bolghanda qanday? Biraq Qazaqstan Jazushylar odaghynda múnyng birde-biri joq. Birde-biri úiymdastyrylmaydy. Óitkeni, niyet joq. Niyet bolsa, múnday iygi sharalargha qarjy da, kadr da artyghymen tabylar edi...

Qazaqstan Jazushylar odaghyndaghy ayaghy araq ishumen jalghasatyn «túsaukeserlerdin», bylayghy júrttyn, ne bolmasa jogharghy jaqtyng «eshtene istemey otyr...» dep aitpasy ýshin, yaky kózboyau ýshin úiymdastyrylatyn jasandy sharalarynyng qalay ótetini әdeby qauymnyng barshasyna da belgili. Múnday «әdebiy-mәdeni» sharalardyng әuesqoy qalamgerding kәsiby jazushygha ainaluyna tittey sebi de, ebi de joq.

Taghy da qaytalap aitamyz, Qazaqstan Jazushylar odaghy – әuesqoylardyng emes, kәsiby qalamgerlerding ordasy, ortalyghy. Desek te, Qazaqstan Jazushylar odaghynyng basshylyghy mýshelikke әuesqoy jastardy qabyldap, olardyng professional jazushygha ainaluy ýshin qam-qareket jasap, jaghday tughyzyp jatsa, biz de ýndemegen bolar edik. Alayda, Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýsheligine qabyldanyp jatqandardyng basym kópshiligi –  egdelik jasqa dendep engen әuesqoylar. 50 men 90 jastyng aralyghyndaghy adamdar. «Kәri orys músylman bolmaydy», óz basym 55-tegi, 63-tegi, 69-daghy, 70-tegi, 71-degi, 72-degi, 75-tegi,  87-degi әuesqoylardy Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýsheligine qabyldanghannan keyin kәsibi, professional qalamgerge ainalyp ketedi degenge sene almaymyn.

Jazushylar odaghynyng esigin ashpaghanyma 10 jyl boldy

– Apyr-ay, ә... Kimder sonda búlar?..

– Estelik jazatyn kempir-shaldar. Kýndelik jazatyn әrtister. Tiyip-qashyp óleng jazatyn aqsaqaldar.  «Qúdaghiyma», «Qaryndasyma», «Kentaudaghy inime», «Barshatastaghy bauyryma» dep, tughan-tuysqandaryn, jekjat-júratyn ólenmen týgendep shyghatyn kóksaqaldar. Zeynetke shyqqan búrynghy ministr, búrynghy obkom hatshysy. Avtobus parkining búrynghy diyrektory. Bazardyng bastyghy. Búrynghy prokuror. Búrynghy әnshi, kýishi. Aytpaqshy, búrynghy sportshylar da bar. Múnayshy, búrghyshy. Ólenmen әuestenetin deputattar da jýr...

Endigi bir «qyzyq», zeynet demalysyna shyghyp, sonan keyin Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýsheligine ótken qariyalarymyzdyng birazynyng balalary – belgili kәsipkerler. Eriksiz Qazaqstan Jazushylar odaghynyng basqarmasy «Kәsipkerlerding әkeleri Jazushylar odaghynyng mýsheligine qabyldansyn!» dep arnayy qauly shygharyp alghan joq pa eken dep oilaghandaysyz...

– Jastar mýlde joq pa sonda? Mýshelikke ótken jastar...

– Jastar bar. Biraq kóp emes. Ádebiyet synshysy bolghannan keyin údayy әdeby prosesti baqylap jýresing ghoy, qalamy tóselgen, oiy da nyq, bilimi de bar, talantty, shygharmalary әdebiyetting kórkemdik-teoriyalyq sharttaryna tolyq jauap bere alatyn, ishki mәdeniyeti de joghary biraz jas jigitterdi bilemin. Súrastyryp kórsem, nege ekeni belgisiz, búlar mýshelikke ótpepti. Onyng esesine, әdeby jiyndargha jaman orys sekildi údayy mas bop kelip, dauryghyp sóilep, ekpindep óleng oqityn bir edirenbay bar edi, sol mýshelikke ótip alypty.

«Mýshelik» degennen shyghady, osy biylghy jazda «Jalyn» jurnalynyng bas redaktory, qogham qayratkeri Múhtar Shahanovqa sәlem bere barghan edim. Ángimeden әngime tuyndap, biraz bógelip qaldym. Sol kezde Múqang maghan bir pәpkini kórsetti. Búl pәpkige Múqang qazaq aqyn-jazushylarynyng Elbasyn maqtaghan, dәriptegen ólenderin, balladalaryn, poemalaryn jinaydy eken. Sonyng birazyn Múqang maghan erinbey oqyp berdi. Tóbe shashym tik túrdy. Álgi myjyma ólenderding pәruaysyzdyghyna, paryqsyzdyghyna. Qalay ersi! Qanday jiyrenishti...

Tәnirge teney me-au, payghambargha teney me-au, «әuliye» dey me-au, «әnbiye» dey me-au, ózderinshe Elbasyn kókke kóterip baghady. Búlar ózderining tar týsinigi, tayyz tanymy boyynsha «Biz Elbasyn kókke kóterdik» dep te oilaytyn shyghar. Shyn mәninde, búl ólenshilerimiz ben aqynsymaqtarymyz ózderining teneulerining – óte ersi әri josyqsyzdyghymen, madaqtaularynyng – shekten shyghyp ketkendigimen, ólsheulerining – mólsherden tys qisynsyzdyghymen Elbasyn kókke kóterip túrghan joq, kerisinshe kelekelep túrghanday.

«Ár nәrsening ólsheui bolady. Ólsheuinen asyrmau kerek» deydi Abay. Janaghy ólenshilerdey ólsheuinen asyryp jibersek she? Onda ne bolady? «Ólsheuinen asyp ketse, boghy shyghady» (Abay).

Al endi myna ólenge ne deysiz (jatqa bilmegendikten tek mazmúnyn ghana berip túrmyn): «Qazaqstandy ghana basqaru Sizding taqiyanyzgha tar keledi. Átten, shirkin, Sizge býkil dýniyejýzin, kýlli jer sharyn basqartyp qoyar ma edi?!». Múnyng keketuden qanday ­ayyrmasy bar?!..

– Múnday ólenderdi Múhtar Shahanov nege jinap jýr?

– «Nege jinap jýrsiz?» dep súraghan joqpyn. Ishtey «TJ»-lar (tufly jalaghyshtar) turaly maqala jazbaq bolyp jýr-au dep shamaladym. Shynynda da, búlar – óleng de emes, shygharmashylyq ta emes, tufly jalau. Jaghympazdanu. Jәreukelenu. Ádebiyetke on qaynasa sorpasy qosylmaydy. Búl ólender tek bloknotqa týsken, kýndelikke jazylghan ólender emes. Tegis tasqa basylghan: gazet-jurnaldarda jariyalanghan, kitapqa kirgen, ólender jinaghyna engizilgen. Jәne ózim anyqtap shyqtym, múny jazghandardyng bәri de – Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýsheleri. Tegis!

– Kәsiby jauapkershiligi qúldyraghan jekelegen jazushylar ýshin jazushylar úiymyn, yaky Qazaqstan Jazushylar odaghyn jazghyrghaly otyrghan joqsyz ba ózi?

– Kәsiby jauapkershiligi joq, kәsiby biliktiligi joq qalamgerlerdi mýshelikke ýiip-tógip qabyldap jatqan kim? Qazaqstan Jazushylar odaghy. Sondyqtan da búghan eng aldymen Jazushylar odaghy kinәli.

150 bolsyn, 200 bolsyn, 250 bolsyn, Qazaqstan Jazushylar odaghy ózining kәsiby biliktiligi de, kәsiby jauapkershiligi de joghary mýshelerimen qaluy kerek edi. Múnyng ýstine 600-den astam (!) bilimsiz, biliksiz, jartykesh jazarmandardy mýshelikke qabyldaghan son, ne onsyn? Tipti professional jazushylardyng ózi bir shetke ysyrylyp qaldy. Kóp әmanda kópshiligin jasaydy emes pe, qazirgi kezde Qazaqstan Jazushylar odaghynda tek kәsiby jazushylar úiymdastyrugha, atqarugha tiyisti әdeby shara-sharualardyng bәrin әuesqoylar úiymdastyrady, әuesqoylar atqarady. Ózgeni kóldeneng tartpay-aq, men óz basymdaghy jaghdaydy aitayynshy.

Men – Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýshesimin. Demek, Qazaqstan Jazushylar odaghy – mening ekinshi ýiim. Solay ghoy?

– Áriyne.

– Mine, mening sol ekinshi ýiimnin, yaky Qazaqstan Jazushylar odaghynyng (Almaty qalasy, Abylay han danghyly, 105 ýi) esigin ashpaghanyma dәl 10 jyl boldy.

– Nege?

– Qazaqstan Jazushylar odaghyna qashan barsam da, estiytinim – әuesqoy әngime, tyndaytynym – әuesqoy talqylau, әuesqoy... Aynalayyndar-au, men Kók bazargha, ne bolmasa kóknәrshilerding ýiine kelgen joqpyn ghoy. Men ózimning әdeby ortama, professional ortagha «Oyyma oy qosayyn, kәsiby kenistigimning kókjiyegin keneyteyin, professional bauyrlarymnyng oi-pikirlerin tyndayyn» dep kelip túrmyn. Al endi әuesqoy әngime, әuesqoy bayandama, әuesqoy talqylau, әuesqoy jaryssóz, әuesqoy oi-pikir maghan ne beredi? Eshtene de bermeydi. Tekke altyn uaqytymdy alghany bolmasa. Óitkeni, men ózimdi professional әdebiyetshimin dep esepteymin.

Keyinirek bayqadym ghoy, ózin-ózi syilaytyn kәsiby jazushylar múnda mýlde kelmeydi eken. Siz «Esenghaly Raushanov Qazaqstan Jazushylar odaghynda jýr» degendi estidiniz be? Estigen joqsyz jәne estimeysiz de. «Túrsynjan Shapay Qazaqstan Jazushylar odaghynda jýr» degendi she? Estigen emessiz. Jýsipbek Qorghasbekti... Múny da estigen emessiz. Sodan Qazaqstan Jazushylar odaghynyng esigin ashudy men de doghardym.

Bir qarasan, roman da jazylyp jatyr, poema da jazylyp jatyr. Dastan da, povesti te, piesa da jazylyp jatyr. Tipti búrynghydan da kóp jazylyp jatyr. Biraq... Ádebiyet qúr daliyp, jalpayyp, jayylyp barady. Týk terendik joq.

Hannyng sybaghasyn qayyrshygha syilaugha bolmaydy

– Al endi sol әdebiyetti tarazylau, baghalau jaghy qalay? Búl jóninde ne aitasyz?

– «Baghalau» degennen shyghady, men sizge jalpy qazaq әdebiyetining tarihynda búryn-sondy bolmaghan bir kelensiz oqigha jóninde aityp bereyin. Jýsipbek Qorghasbek – «Qazaq әdebiyetinin» bas redaktory, men de ol kezde osy gazette júmys isteymin. J.Qorghasbekting tapsyruy boyynsha, jalpy oqyrmandardyng da bile jýrgeni jón shyghar, búl iydeya – bastan-ayaq Jýsipbek Qorghasbektiki, jyldyng basynda kileng әdebiyet synshylary men әdebiyetshilerge, kәsiby qalamgerlerge saualnama joldadyq. Múnda bir-aq súraq bar: «Sizding oiynyzsha, «Ghasyr halturshiygi» degen atqa qay qalamger layyq dep oilaysyz?». Jyldyng sonynda saualnamanyng qorytyndysyn shyghardyq. Eng kóp dauys jinaghan «halturshiktin» aty-jónin tolyq ataugha ynghaysyzdanyp, gazetke onyng aty-jónining tek basqy әripterin ghana berdik. Mine, sol «Ghasyr halturshiygi» qazirgi kýni QR Memlekettik syilyghyn aldy. Súmdyq qoy! Búl – әdebiyetke, qazaq әdebiyetine jasalghan súmdyq qiyanat. Qay túrghydan alyp qarasanyz da. Qúdayshylyq túrghysynan da. Adamshylyq túrghysynan da. Ónerding mýddesi túrghysynan da. Ónersýier qauymnyng súranysy men talap-tilegi túrghysynan da.

Ádebiyetti jany sýietin, әdebiyetti qadirleytin ziyalylardyng barlyghy da isheyin dep otyrghan asyna bireu týkirip ketkendey jiyrylyp, shoshynyp qaldy. Jaghasyn ústap, ishin tartqan adamdar qanshama?! Búl, ne desek te, adal, daryndy, azat oily, ozat múratty jazushylargha ýlken moralidyq, ruhany soqqy boldy.

– Mening biluimshe, búl kisining shygharmasyn QR Memlekettik syilyghyna úsynghan Qazaqstan Jazushylar odaghy emes. Oblystyq gazet pe, joq әlde bir partiya ma, esime dәl týsire almay otyrmyn, solar úsyndy...

– Kim úsynsa da, osynday qany tamyp túrghan halturanyn, yaghny jalghan shimay, jasandy shygharmasymaqtyng QR Memlekettik syilyghyn alyp ketpeui ýshin Qazaqstan Jazushylar odaghy qoldan kelgenning bәrin jasap baghuy kerek edi. Ádebiyetting mýddesi ýshin. Últ ruhaniyatynyng mýddesi ýshin. Árbir halturshik oiyndaghysyn jýzege asyra berse, әdebiyette ne bereke, ne qasiyet qalmaqshy?! Qasiyet – saqtay alsaq, qorghay alsaq qana qasiyet emes pe.

Jaraydy, endi Qazaqstan Jazushylar odaghy úsynghan dýniyelerge de keleyik. Qay jyly edi, Qazaqstan Jazushylar odaghy QR Memlekettik syilyghyna bir aqynnyng ólender jinaghyn úsyndy. «Hannyng sybaghasyn qayyrshygha syilaugha bolmaydy ghoy... Qúday-au, mynalar kimdi úsynyp otyr?..» dep qynjyldyq.

– Úsynylghan shygharmamen jaqsy tanyssyz ghoy, shamasy...

– Tanys bolghanda qanday! Búl aqynnyng ólenderi – oqyrmangha eshqanday bәhra bere almaytyn, tasqa jaughan janbyrday ne sanana sinbeytin, ne sezimine әser etpeytin biteu ólender. Al endi jýrekting ainasyna anyq rәushan bolyp týsetin óleng jaratyp, ónersýier qauymnyng jansarayyn núrlandyryp jýrgen sanlaq, sarkezdik aqyndar az emes qoy, nege solardyng birin úsynbasqa?!

– Ras, bizde myqty aqyndar kóp...

– Myqty prozashylar da mol: Tynymbay Núrmaghambetov, Marhabat Bayghút, Núrghaly Oraz, Túrsynjan Shapay, Túrysbek Sәuketaev, Asqar Altay, Jýsipbek Qorghasbek, Serik Asylbekov jәne t.b. Osylardyng kez kelgeni – QR Memlekettik syilyghyna layyqty túlghalar.

Al endi Qazaqstan Jazushylar odaghy ýzdikterdi tasada qaldyryp, ne keyinge ysyryp, QR Memlekettik syilyghyna jәne ózge de әdeby syilyqtargha (sheteldik, halyqaralyq) kóbine-kóp orta-sharqy dýniyelikterdi úsynyp jatsa, men múnyng sebebin taghy da Qazaqstan Jazushylar odaghynyng kәsiby biliktilikten, kәsiby jauapkershilikten aiyrylyp qalghandyghymen baylanystyramyn. Kәsiby biliktiligin, kәsiby jauapkershiligin joghaltpaghan úiym múndaygha eshuaqytta barmaydy.

– Kәsiby biliktiligin joghaltpaghan úiym retinde, mәselen, qanday odaqty atay alar ediniz?

– Mәselen, Qazaqstan Kompozitorlar odaghyn alayyq. Kompozitorlar odaghy qazirgidey qiyn kezende, zaman azyp, qogham azghyndap jatqan kezende de ózining kәsiby biliktiligi men kәsiby jauapkershiligin saqtap otyr. Qazirgi kýni teledidardan kýndiz-týni berilip jatqan, «hiyt» dep aidar taghylghan әnderdi estip te jýrsiz. Osynday әnderding avtorlary (tek Qayrat Núrtas pen Tóreghaly Tóreәlige arnayy әn jazatyn sazgerlerding ózi qanshama!), yaghny kópshiliktin, әsirese, jastardyng yqylasyna bólenip, ataq-danqy dýrildep túrghan sazgerlerding birde-bireui Qazaqstan Kompozitorlar odaghynyng mýshesi emes. Óitkeni, Kompozitorlar odaghynyng mýshesi bolghyng kele me, sening shygharmalarynnyng dengeyi kәsibiylikke layyqty boluy kerek. «Áleulәiim», «qalaulayym», yaghny jeniltek әuen, jadaghay әuesqoylyq múnda jýrmeydi. Sodan keyin sening mindetti týrde kәsiby bilimin, yaky muzykalyq-teoriyalyq biliming boluy kerek. Kórdiniz be, Kompozitorlar odaghynyng talaby qanday qatal jәne qanday әdil?!

Osydan 4-5 jyl búryn-au deymin, bildey eki kompozitor birigip, belgili bir kompozitordyng ýstinen aryz jazyp, sotqa berdi. Sóitsek, búlardyng әnin әlgi kompozitor úrlap alypty. Birinshisinen – bir әn, ekinshisinen de – bir әn  úrlaghan. Áriyne, úrlaghanda sol kýiinde úrlay salmaydy ghoy. Etek-jenin qyrqyp, saqal-múrtyn tújyryp, keybir jerin óndep, keybir túsyn ózgertip úrlaydy. Al múny tek kәsibi, arnayy mamandar ghana ajyrata alady. Sodan sot saraptama jasatu ýshin Kompozitorlar odaghyna ótinish jasaydy. Kompozitorlar odaghy әlgi isti 6 kompozitorgha beredi. 6 kompozitor da әlgi eki әnning úrlyqy әn ekenin kәsiby túrghydan, kәsiby biliktilikpen dәleldep beredi.

Sottyng qalay ayaqtalghanyn bilmeymin. Áyteuir, osy sottyng ayaghy súiylyp, siyrqúiymshaqtanyp ketkeni ghana esimde. Biraq búl jerde meni qyzyqtyryp otyrghany – sottyng sheshimi emes (bizding elde sottyng kýshtilerdin, qaltalylardyng soyylyn soghatyny bes sausaqtay belgili ghoy!), Qazaqstan Kompozitorlar odaghynyng ózining kәsiby biliktiligin, kәsiby jauapkershiligin saqtap qalghany, joghaltpaghany. Estuimshe, Kompozitorlar odaghynyng basshylyghyna jәne janaghy 6 kompozitorgha osy sotqa baylanysty syrttan qysym da jasalghan kórinedi. Soghan qaramastan...

– Suretshiler odaghy she?

– Qazaqstan Suretshiler odaghy da ózining kәsiby biliktiligi men kәsiby jauapkershiligine shang juytpay otyr. Shygharmashylyq odaqtardyng ishinde ózining kәsiby biliktiligi men kәsiby jauapkershiliginen aiyrylyp qalghan – jalghyz Jazushylar odaghy.

«Bandyny qughan Hamittin» ózi – bandy

– Ádebiyet synshylarynyng bәri de osynday pikirde me?

– Basym kópshiligi osynday pikirde. Búrynghy jyldardy aitpay-aq qoyayyq, songhy jyldary «әdeby qúbylys», «әdebiy-mәdeny ómirimizdegi airyqsha mәndi hәm manyzdy qúbylys» dep aitugha da, ataugha da túrarlyq ýsh dýnie jaryq kórdi. Onyng birinshisi – Túrsynjan Shapaydyng «Kýlki jәne kóz jasy» atty әngimeler men esseler jinaghy (jana tuyndylarmen tolyqtyrylghan). 2015 jyly «Aqjýnis» baspasynan jaryq kórdi. T.Shapaydyng әngimeleri – asa qúndy, ghajap, kelisti de kemel әngimeler.

Ekinshi dýnie – Gerolid Beligerding «Mereke» baspasynan jaryq kórgen «Teni dney minuvshiyh» dep atalatyn kýndeligi (1961–2009 jyldar). 48 jyl boyy ýzbey jazylghan, kólemi 50 baspa tabaq, 608 bettik búl kýndelikte G.Beligerding búryn-sondy esh jerde jariyalanbaghan, aitylmaghan әdeby oi-pikirleri molynan berilgen. Jazushynyng әdeby tújyrymdary, әdeby baghalaulary qalay dәl, qalay әdil, qalay naqty, qalay tereng desenizshi. Bizding údayy algha ústap, ayaq-qolyn jerge tiygizbey madaqtap jýrgen bir jazushymyzdyng – shirengeni bolmasa shiyki jazushy ekenin tapjyltpay, typyr etkizbey dәleldep kórsetkeni, bizding nazardan mýlde tys qaldyryp kele jatqan enbekti (M.Maghauinning «Últsyzdanu úranyn») Dostoevskiyding publisiys­tikasymen tenestirui – óte dәl, әri tyn, әri asa әdiletti tújyrym. Bizding әdebiyetshilerimiz «Bandyny qughan Hamittin» ózi – bandy ekenine әli den qoya almay jýrgende, Gerolid Beligerding qazaq әdebiyetining keshegisi men býgingisine, bolashaghyna qatysty terennen qozghap, alystan boljap aitqan qysqa da núsqa, jýieli, batyl da ótimdi pikirlerin qaytken kýnde de әdeby ainalymgha tezirek týsirgenimiz jón.

Ýshinshi dýnie – Múhtar Maghauinning tórt tomdyq «Shynghys hany». Múnday enbek, bizdinshe, bir ghasyrda bir-aq tuady. Qazaqstan ghana emes, kýlli Ortalyq Aziya respublikalarynda múnymen dengeylese alatyn enbek әli tughan joq.

Qazaqstan Jazushylar odaghy ózge elderding jazushylar úiymyna úqsap osy kitaptar jóninde eng kemi eki kýnge sozylatyn arnayy konferensiya ótkizbey-aq qoysyn, eng bolmasa, tym qúryghanda dóngelek ýstel ótkizuine bolatyn edi ghoy. Búghan kәsiby biliktiligi jetken joq.

Qazaqstan Jazushylar odaghynyng Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghyn bir kýnde 42 adamgha taratyp berui... Búl endi eshqanday әdeby kriyteriyge de, әdebiyetti yntalandyrugha da, jazushylardyng arasyndaghy shygharmashylyq bәsekelestikti arttyrugha da jatpaydy. Búl – әdebiyetting mәselesin taza aghayyngershilik jolmen sheshu. «Sender de Qazaqstan Jazushylar odaghynyng aya-aynalasynda jýrsinder ghoy...» dep, bazardan oljaly qaytqan әkening balalaryna kәmpit ýlestirgeni siyaqty jazushylar úiymynyng hatshysyna da, atshysyna da syilyq ýlestirip beru.

Jazushylar oqyrmannan oq boyy ozyq bolugha tiyis

– «Qazaq әdebiyeti» gazetining de qatty qúldyrap ketkenin aityp jýr júrtshylyq...

– Reseyding «Liyteraturnaya gazetasy» qyzmetkerlerining teng jartysy – professional synshylar, әdebiyet synshylary. Al «Qazaq әdebiyetinde» әdebiyet synshysy júmys istey me? Istemeydi...

«Jazushynyng jazghanyna synshy – bi, synshynyng synyna oqyrman – bi» deydi Nәzir Tóreqúlov. Ádebiyet gazetinde jazushylarymyzdyng shygharmalary turaly әdeby syndar jýieli týrde jariyalanyp túruy kerek. Biraq búl gazetten siz әdeby syn kórmeysiz. Tipti múnda qoghamymyz turaly da, sayasatymyz turaly da eshqanday syn aitylmaydy.

«Qazaq әdebiyeti» gazeti qogham turaly (ózimizding ómir sýrip otyrghan qoghamymyz turaly!) ashyq ta aiqyn әngimeden údayy boyyn aulaqqa salady. Qashqaqtaydy. Aynalyp ótip ketuge tyrysady. Al múnday gazetti «әdebiyet gazeti», «jazushylardyng gazeti» deuge bola ma? Meninshe, bolmaydy! «Áuesqoylardyng gazeti» deniz, «Núrlan Orazalinning otbasylyq ne bolmasa jekemenshik gazeti» deniz, tek әiteuir «әdebiyet gazeti» dey kórmeniz. «Jazushylar oqyrmannan oq boyy alda bolugha tiyis!» (Múhtar Áuezov), dәl sol siyaqty jazushylardyng gazeti, әdebiyet gazeti de oqyrmannan oq boyy alda jýrui tiyis. Al endi oqyrman biletin nәrseni púshayman bop aita almay, oqyrmandardyng sonynan salpaqtap erip kele jatqan «Qazaq әdebiyetin» siz qalay ghana «әdebiyet gazeti» dep aita alasyz?!

«Qazaq әdebiyetinen» kileng joghary jaqqa jaghymsynghan, dәmsiz, dәrmensiz, jyltyr, jylbysqy dýniyelikterdi oqyghanda, kezinde ózim qyzmet istegen gazetti ózim laqtyryp jiberip: «Qúday-au, qazaqtyng synshyl oiynyng iyeleri qayda? Týgel joyylyp, joq bop ketken joq qoy. Solargha nege sóz bermeydi?» dep kýiip-pisem. Aytpaqshy, «Qazaq әdebiyeti» de sóz beredi, kimderge beredi deysiz ghoy? Kenjeghaly Saghadiyevke, Tilektes Esbolovqa, Ghalymqayyr Mútanovqa, Rahman Alshanovqa, Berik Shahanovqa...

– Qazaqstan Jazushylar odaghynda eshqanday bedel qalmaghanyn qazirgi kýni kóptegen jazushylarymyz ashyq aityp jýr emes pe?

– Onyng bәrin oqyp jýrmin ghoy, sonyng ishinde әsirese Svetqaliyding pikiri únady.

– Aqyn Svetqaly Núrjan ba?

– IYә. Endi Svetqaly Núrjannyng byltyr jariyalanghan súhbatynan bir ýzindi keltire keteyinshi. Svetqaly bylay deydi:

«Búrynghy bir súhbatymda Jazushylar odaghyn alghash kórgendegi әserimdi aitqam. «Ótejanmen ótken 1-hikaya» atty balladamda da bar. Onda 1979 jyly alghash Almatygha barghanda bir jarym ay boyy joldyng arghy betinen syghalap, Odaqtyng kiyesinen qaybyrtyp esiginen ene almay ketkenim aitylghan. Osydan 20 jyl búryn jazghan «Jastyqtyng jazghy júrtynda» atty toptamamda:

Keudege búlbúl qonaqtap,

Sol jerde ghajap núr barday,

Enushi ek bizder Odaqqa –

Meshitke kirgen dindarday! – dep jazdym. Rasynda solay edi. Gh.Mýsirepov pen Gh.Mústafinnin, B.Momyshúly men Q.Qaysenovtin, Á.Tәjibaev pen Á.Sәrsenbaevtyn, Q.Bekqojin men H.Erghaliyevtin, T.Aqtanov men S.Shәimerdenovtin, S.Mәulenov pen Q.Shanghytbaevtyn, T.Berdiyarov pen Gh.Qayyrbekovtin, Q.Múhamet­janov pen T.Álim­qúlov­tyn, J.Moldaghaliyev pen Á.Álimjanovtyn, J.Nәjimedenov pen S.Jiyenbaevtyn, Q.Myrzaliyev pen T.Moldaghaliyevtin, Á.Kekilbaev pen M.Maghauinnin, A.Sýleymenov pen Z.Serikqaliyevting elesterin kóruding ózi mýrshidke tәjim qylghan mýriyt-hәlge týsirer-di...

Qazirgi ahual senderge de, maghan da belgili ghoy... Býgingi tanda qazaq taghdyry «bar» men «joqtyn» arasynda tenselip túr. Taghdyr-tarazynyng múnsha qyltyldaghany búryn-sondy, tipti, keshegi Zaual men Nәubet túsynda da bolmaghan shyghar. Sebebi endigi tónip kele jatqan qaterlerding óni zúlmat, salmaghy zilman, lebi tym suyq, jýrisi óte suyt! Qazaq últyna jasalyp jatqan zymiyan eksperiymentterding ózi jan shoshytady. Din qaterin aittyq. Shiyrek ghasyrda qazaqtyng úly tilin bosaghadan syghalatyp qoydyq. Bilim jýiesindegi masqaralardy aitsang – tilin, aitpasang diling órtenerdey! Keshegi «jer mәselesi» kýlli dýniyening ishin qaltyratyp otyrghan «Qytay qaterinin» ýskirigin tym jaqynnan sezdirdi. «Bes jyl moratoriy» degenge ezuimizge kýlki ýiirile bastap edi, «51 kәsiporyn» turaly habar aldan soghar súrapyldyng yzgharynday úryp, jýrek-japyraghymyzdy dirdektetip jibergenin kimnen jasyramyz? Mine, osynyng bәrine bizding «tatulyq pen dostyq laboratoriyasyndaghy» bógde milletter miyzemegenmen, keudesining tini tiri Qazaqúly óz pikirlerin ashyq bildirip jatyr. Keybireuleri el-júrtynyng tәuelsizdigine bey-jay qaray almaghandary ýshin ghana aiypty bolyp, abaqtygha qamalyp ta ýlgerdi. Tútas újymdar, ishterinde Suretshiler odaghy bar, Kompozitorlar odaghy bar, teatrlar bar, jan dauystary shyghyp solaqay sayasatqa kónbeytinderin bildirdi. Logikagha salsan, osylardyng bәrining aldynda jýruge tiyis Qazaqstan Jazushylar odaghy osynday talayly sәtte nemen ainalysty? Áueli 443-i, ile-shala 555-i jabylyp Preziydentke «ashyq hat» jazdy! Ne ýshin? Odaqty 22 jyl basqarghan bir adamnyng oryntaghyn qorghap qalu ýshin ghana! Búdan keyin osynshalyqty miskin kýige týsken Odaqta boludyng ne mәni, әlgi «qalamgerlerdin» sapynda jýruding ne sәni qalmaq? Sonymen, qazirgi kóz aldymyzda kóz júmyp jatqan kóptegen qúndylyqtargha úqsap, mening Odaghym da óldi! Al ol qayta tirile me, joq, birjola joqtyqqa kete me, oghan sәuegeylik aitpay-aq qoyayyn...».

Kórdiniz be, «Men ýshin Qazaqstan Jazushylar odaghy óldi!» deydi. Jәne múny kópting biri emes, asa daryndy, kórnekti aqynymyz, Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýshesi Svetqaly Núrjan aityp túr.

«Biz sayasatpen ainalyspaymyz, әdebiyetpen ainalysamyz»

– Shynynda da, súmdyq eken...

– Al endi Svetqaly Núrjan qalay búlay aitpaydy?! Janaózen oqighasy kezinde de, jer mәselesi tartysqa týsken kezde de, tek jer taghdyry ghana emes, el taghdyry turaly, til taghdyry turaly qyzu pikirtalas, ersili-qarsyly kózqarastar maydany jýrip jatqan kezde de Qazaqstan Jazushylar odaghy typyr etken joq qoy. Inning auzyndaghy bayghyzday búghyp jatyp aldy.

Súltanmahmút Torayghyrúly:

Týbinde qúruyna elden erek,

Men aitayyn bolady jering sebep, – dese,

Múqaghaly Maqataev:

Jalghannyng jartysynday baytaq ólkem,

Bilmeymin soryng ba, әlde yrysyng ba?! – dep múnayady. Ekeuining de qayghysy, múny – jer taghdyry. Al endi osy jer taghdyry shyn mәninde, is jýzinde tartysqa týskende Qazaqstan Jazushylar odaghynyng búghyp qaluy... Búl – endi óte qorqynyshty hәm ayanyshty jayt.

– «Biylikke únamay qalamyz ba, әlde qaytemiz...» degeni shyghar...

– Aytqanday, Qazaqstan Jazushylar odaghynyng әuesqoy basshylarynyng biri teledidardan: «Biz sayasatpen ainalyspaymyz, әdebiyetpen ainalysamyz!» dedi ghoy. Sayasat degenimiz ne? Sayasat degenimiz – tilding taghdyryn da, jerding taghdyryn da, elding taghdyryn da sheshetin tetik. Sonda qalay bolyp shyqty, Jazushylar odaghy basshysynyng jogharydaghy sózin «Biz tilding taghdyrymen de, elding taghdyrymen de ainalyspaymyz» dep týsinuge bolady ghoy?

– Bolghanda qanday!

– Mine, bizding jetken jerimiz! Til bolmasa, el bolmasa, әdebiyet te bolmaydy ghoy. Sonda ol sabaz nemen, kimning әdebiyetimen ainalyspaq?!

– Qazaqstan Jazushylar odaghynyng materialdyq bazasy da myqty, myghym edi ghoy.?

– Qazir múnyng da tu-talaqayy shyqty. Egde jazushylardyng qay-qaysysymen әngimelese qalsanyz da «Mening pәlenbay degen shygharmam Shygharmashylyq ýiinde jazylyp edi... » dey kelip, ózining eng myqty, eng sýiikti shygharmasynyng atyn ataydy. Jazushylardyng Shygharmashylyq ýii, shynynda da, keremet edi. Naghyz qúthana edi. Ornalasqan jeri de әdemi, aimaq-auqymy da keng edi. Al endi sol Shygharmashylyq ýii qayda qazir? Zym-ziya, eshkim bilmeydi...

N.Orazalinning kezindegi orynbasary T.Medetbekting aituynsha, Almaty qalasynyng kezindegi әkimi V.Hrapunov Qazaqstan Jazushylar odaghyna «Bazar ashyp alyndar, sodan týsken paydany jazushylar úiymynyng kerek-jaraghyna júmsarsyndar» dep arnayy jer telimin bergen eken. Búl jer telimin Jazushylar odaghy «Ayagóz» bazaryna jalgha beredi. Jaldan týsken aqshagha Jazushylar odaghy eki avtokólik satyp alady. «Kelesi aidyng aqshasyn» ardager-jazushylargha stiypendiya týrinde beremiz» dep otyrghanda, búl bazar da dәl Shygharmashylyq ýii siyaqty úshty-kýili joghalypty...

– Sonymen, jazushylardyng osy qúryltayynda ne isteysizder, taghy da «kópshilik dauyspen» N.Orazalindi basshy saylap alasyzdar ma, joq әlde...

– Eger biz osy joly taghy da N.Orazalindi basshy saylap alsaq, onda Qazaqstan Jazushylar odaghy, Svetqaly Núrjan aitqanday, birjola joqtyqqa ketpek. Qúrdymgha ketedi. Al endi bilimdi, daryndy, әdebiyetke jany ashityn professional jazushylardyng birin saylay alsaq, onda, әriyne, sóz de, is te basqasha bolmaq.

Ángimelesken Shәrip Qúraqbay

Derekózi: «Júldyzdar otbasy» jurnaly. № 3. 2018 jyl

Týpnúsqadaghy taqyryp: "Jazushylar Odaghy qalay kýiredi?"

Abai.kz