Ittik pen pendelik haqynda

 

Qara basyn arylta almay kýnәdan,

«Itsin!» – dedi bir adamgha bir adam.

Ittik penen adamdyqtyng arasyn,

Ajyratyp berdi deysing kim oghan?!

 

Kórmese de qiyndyqty tym әli,

Torlady dep meni qayghy túmany.

Óz kinәsin moyyndamay bir jigit,

«It tirliging qúrysyn!» – dep jylady.

 

Jýrse de júrt sol ólkeni mekendep,

Óz-ózinen kórindi de bóten bop.

Qaralady qúmy әn salghan ólkeni,

«It baylasa túrghysyz jer eken! – dep.

 

Salsaq taghy órkeniyet kóshine iz,

Ayyrdyq pa qayda dúshpan, dosymyz?

Óz keudende arpalyssa aq – qara,

Itke qanday kinә artamyz osy biz?!

 

Tirlik etip adamdardyng ishinde,

Baltyryna batyrmaghan tisin de.

«Itpisin» dep jazghyramyz sosyn kep,

Qojayyngha berilgeni ýshin de.

 

Bәlkim búl sóz erikkenning ósegi,

Álde tereng taghylym ba kósheli.

Adam ata, Haua anany Jaratqan,

Júmaq jerden quyp shyqqan desedi...

 

Ózine úqsas bolghannan son, kórikti,

Jerde olargha mol yryzdyq beripti.

Adam ata, Haua ananyng úrpaghy,

Kerek asyn qinalmay-aq teripti.

 

Dedi me eken ghúmyrlaryn jalghasyn,

Jemis bitken iyipti әkep tal basyn.

Qinalmay-aq, ter tókpey-aq adamdar,

Jegen eken jiydelerin, almasyn.

 

Bәri dayyn,

qoysyn janyn qinay kim,

Astyghy mol, qambalargha simaydy ún.

Oghan sebep – shyghady eken dәnderi,

Sabaghynan basqa deyin bidaydyn.

 

Toyghan adam kóre alghan ba qashyqty?

Qamsyz tirlik pendelerdi tasytty.

Kisiligi az, kesirlengen keybireu,

Nandy teuip, tógip, taptap, shashypty.

 

Astamdyqqa tәnir múnday shyday ma?

Qaharyna mindi osylay qúday da.

Adamdardy sabasyna salugha,

Sosyn kelip tapqan eken bir aila.

 

Birden jónge salu ýshin asqaqty,

En baylyqtan eldi mýlde jasqapty.

Sabaghynan dәnin joyyp bidaydyn,

Jogharygha kóterile bastapty.

 

Qiyn tartyp endi adamnyng tirligi,

Azap shekken shyghyp jatty shyngha ýni.

Ash – jalanash, amaly joq aqyry,

Apat jolgha jetken eken bir kýni.

 

Osy kezde kýnirentip qyratty,

Qúdaygha kep it beyshara jylapty.

Ózine emes, Jaratqannan adamgha,

Ayaushylyq jasay kór dep súrapty.

 

«Adam dosym,

adam mening tiregim,

Adamdargha qyzmet qyp jýr edim.

Pendelerding kesirligin keshe kór,

Kórsete kór aiyghudyng bir emin.

 

Adamdarmen birge ghúmyr jasadym,

Qiyndyqta qalaysha endi qashamyn.

Bәrin almay, qaldyra kór bidaydyn,

Tym bolmasa bir qarystay masaghyn».

 

Itten kórip adamda joq jaryqty,

Kók tәniri kózine jas alypty.

It adamgha adaldyghyn tanytty,

It ýshin sol bir qarys dәn qalypty.

 

Dәn bar jerde toqshylyq bar, tagham bar,

Ol bolmasa tirlik jolyn tәmamdar.

Áli kýnge itting yryzdyghyn jep,

Keledi eken jer betinde adamdar...

 

«Itsin!» – dedin

bir adamgha sen keshe,

It pe eken ol adamdyqqa kónbese.

Jamandar bar itke salsa alghysyz,

Itting aryn bylghamayyq endeshe!

 

Úly besin

 

Úly besin,

kelding be, Úly besin,

Besin keldi dep nege týnilesin?!

Búl besinge ókpe aityp jýrgenimde,

Sonyra kep almasyn inir óshin.

 

Ey, besin,

kelip qaldyng qay túsymnan,

Astyng ba alynbastay qayqy shynnan?

Alpysty tal-týs qana dep biletin,

Ne alayyn dep eding bayqúsynnan?!

 

Beu, zaman,

taghdyr qosqan ghasyrym en,

(Demeymin kókti tilip, jasyn ilem...)

Berekeli bir isim bitpedi әli,

Ey, besin,

nege sonshy asyghyp en?!

 

Jýrgende tylsym dýnie kóshine erip,

Búl zaman tayrandaydy tósin kerip.

Sәskening saltanatyn qimay jýrsem,

Tórime jatyp aldy-au, besin kelip.

 

Kóp kórdim dos-jaqynnyng qúbylghanyn,

Alayda qaynaghan joq zyghyr qanym.

Tabynghan Tәnirine Týrkimin dep,

Namazgha besinde de jyghylmadym.

 

Suynday shynyraudyng shólge qoyghan,

Saz kórem sartap kýni kelgen oidan.

Inirde iri isterge bara alam ba,

Besinde tiymese eger elge paydam?!

 

Bilmeymin,

keshtim be әlde baqyt kenen,

Áyteuir ótken kýnnen jaqút terem.

Bel buyp boz kilemge shyqpasam da,

Otyrmyn jaghalasyp uaqytpenen.

 

Úly besin,

tórge shyq, Úly besin,

Ne shyghar týnilgenmen kýnige shyn.

Bekerge jetemin dep jýgiresin,

Uaqyttyng kim toqtatqan Úly kóshin!!!

 

Elden kelgen hatqa

 

Jazylyp mekenjayy,

naq deregi,

El jaqtan meyram sayyn hat keledi.

Aqjarma aqtarylghan tilektermen,

Lebizin tughan jerding ap keledi.

 

Basylghan búryshtama,

mórimenen,

Osynday aq tilekke shóliger em.

Jan edim arman quyp jyraq ketken,

Tughan jer shygharam dep tórine ólen.

 

Boyyma qúiyp berse halqym nәrin,

Biyikten beker bolar tartynghanym.

Búl hattar eske salyp erke Aqsudy,

Balqashtyng tóske úrady tolqyndaryn.

 

Arshyghan kókeydegi kómeski oidy,

Búl hattar ózge hatpen tenespeydi.

Mataydyng búirat-búirat qúmy bolyp,

Jazyghy Eginsudyng elesteydi.

 

Qapaldyng shyndaryna shyndap arman,

Tylsymyn tabu ýshin qúmgha bargham.

Hat bolyp sybyrlaydy qúlaghyma,

Bir ýn kep sylq-sylq kýlgen jylghalardan.

 

Saghym bop qonsa birde syr aqtarghan,

Bәisheshek býr jaratyn qyrattardan.

Belesti endi birde әkeledi,

Ákem men Anam baryp jyraq qonghan.

 

Dey me eken,

boyyng pәsteu, oiyng balghyn,

Qalada úgha bermes jayyndy әrkim.

Búl hattar syrlastyrar ruhymenen,

Iliyas, Aqyn Sara, Sayyndardyn.

 

Jazylyp mekenjayy,

naq deregi,

Audannan meyram sayyn hat keledi.

Tughan jerding Qúrmetti azamaty,

Ekenindi esine sap beredi,

Hatpen birge kónilge baq ta enedi!...

 

Qalqam, meni túsama...

 

Qalqam,

bilem, únamaydy tym isim,

Kókeyine qonaqtamay jýrisim.

Tónirektep, ketpe deysing qazyqtan,

Túsauly attay múnday kýnim qúrysyn.

 

Ómir joly búralang jol,

qúzy myn,

Mymda jýr myng san oilar, jýz úghym.

Shyghamyn dep erkindikke tulaydy,

Búzamyn dep shekteu-shenber syzyghyn.

 

Ótinemin,

órisimdi shekteme?!

Azghana bir duman kórsem kóp deme.

Aqyn ýshin kisen degen tajal ghoy,

Jiberme oghan,

qisang daghy ókpege...

 

Bosat bir kez ketsin deseng sher mýlde...

Oysyz tirlik, opa bolghan tór kimge?

Bauyr jazyp shabyt barda shabayyn,

Baylauly attyng bәige alghanyn kórding be?!

 

Oqpandary az ba ómirding joldaghy,

Ghúmyr-óleng – tirshilikting sol mәni.

Basym ýni qyrda jýrgen qarghanyn,

Bulyghady búlbúl ýni tordaghy!

 

Qalqam,

mening ayaghymdy túsama,

Tomaghaly qyran kókke úsha ma?!

Kók dóneni erkin jelsin kónildin,

Salynbasyn seri jýrek qúsagha.

 

Keyimegin,

tiymedi dep týk payda,

Maghan bóten tirlik keshu búqpaylap.

Tau men tasqa tiysin qasqa mandayym,

Naghyz óleng shiryqqanda shyqpay ma?!

 

Shabytyma qamshy salyp kýi-ana,

Has qyransha qalyqtayyn qiyada.

Sosyn...

sosyn jylu izdep ózinnen,

Asyghayyn jetkenimshe úyagha.

Osy bolsyn pәtuәmiz, iә ma?!

 

 

 

 

 

Áben aghany eske alu

aqyn Áben Dәurenbekovtyng ruhyna

 

Qashqan oilar...

taqymdaugha kónbegen,

Óleng – dertin

ón-boyyndy mendegen.

Andyp jýrip, aqyry alyp tynghan-dy,

Óldi deuge ózindi, Ábe, senbep em.

 

Syrly jýrek,

samghap úshar oy barda,

Sezimine sergeldeng múng boylar ma?!

Toqtaghúl men jyrgha qostyng Jambyldy,

Ánindi aitpay tarqamaytyn toylar da.

 

Órge tartyp ólen-jyrdyng ólshemin,

Qayyspaushy eng qapelimde kelse mún.

Jaqyn tartqan, jay súrasqan jandargha,

«Mening atym Áben agha...» – deushi edin.

 

Erttep minip qara ólennin tor atyn,

Ári alasa,

әri atandyng zor aqyn.

Áben ketip bara jatsa kóshemen,

Óleng ketip baratqanday bolatyn!

 

Boyynda alau,

laulaghanda zerende ot.

Ghúmyr-dәuren ketken edi óleng bop.

Áldeqayda sybdyr qaqsa syrly saz,

Ózing be dep qaray berem elendep.

 

Qúighan eding jýrekterge sezim-núr,

Jadau jyrdan janymdy, agha, bezindir.

Áben ruhy óleng bolyp әli de,

Taldyqorghan kóshelerin kezip jýr!

 

 

Bir sezim

 

Án be eding әldiylegen,

óleng be edin?!

Áyteuir ózindi ansap elendedim.

Bilseng ghoy jýregime shattyq ornap,

Bir sen dep nala-múngha bólengenin.

 

Jyr ma edin,

men jazbaghan jyraqtaghy,

Kәusәr ma eng jalghasatyn búlaqqa әni?

Janymnyng tynyshtyghyn talqan etip,

Kónilde beymaza kýy túraqtady.

 

Saghym ba en,

әlde mendik qiyal ma edin,

Keudeme kerimsaldyng qúyar lebin?

Ghayyptyng ghajayyby bolsan, shirkin,

Jýrekten tamghan jasty tiyar ma edim?!

 

Jolyqqan jappar kýnning jalghanymen,

Sen mening oryndalmas armanym ba en?

Sendelip sezimimde sharq úratyn,

Jan ba edim jany jútan, talghamy kem?!

 

Daq pa eding dara týsken jýrektegi,

Oylamay ózing jayly kýn ótpedi.

Keudeme kirip alghan kerenau mún,

Gýl ekkeni belgisiz,

Kýl etkeni.

 

Sol bir múng keude tústy syzdatady,

Yapyrmay,

qúlata ma qúzgha taghy?!

Sezimning janartauy atylghanda,

Miymnyng qatparyna múz qatady.

 

Bir suyp,

bir kýiemin saghynyshtan,

Qaytemin búl jýrekti alyp úshqan?

Ózge bir terezeden jaryq izdep,

Bәlkim men jan bolarmyn janylysqan?!

 

Deushi edim,

bәri ómirde kóneredi,

Ghayyptan  bir sezim kep sebeledi.

Túnghiyq tylsymyna tastay salyp,

Áurege salyp qoydyng nege meni?!

 

 

Kabakta

 

Inir me edi,

әlde týn be, beymәlim...

Shaghayyn dep shyqtym ba әlde aigha mún?

Aydyndaghy qayyq syndy bir jan em,

Adasyp qap izdep jýrgen ailaghyn.

 

Taghdyryna kónbe meyli,

kón meyli,

Týngi qala kónilimdi terbeydi.

Jymyndaydy meyramhana ottary,

Shaqyrady meni ózine,

«Kel!» – deydi...

 

Oygha oralyp úiqastar men maqamdar,

Dep túrghanday: «Kabaktardan ot al, bar!»

Qúpiya әlem qúshaghyna shaqyryp,

Qol búlghaydy sharap toly bokaldar.

 

Týsip alghan týlki búlang týngi izge,

Týlen týrtken jón aitady kim bizge?!

Jalanashtap alghan qyzdar baltyryn,

Úyattaryn qaldyrghanday kýndizge.

 

Aghytyp sap tósindegi týimeni,

Taghy biri meni ortagha sýiredi.

Myqyndaryn búrandata biyledi,

Kirpigimen jýregimdi týiredi.

 

Perishtening qozdyratyn qúmaryn,

Kóz aldymda búlandaydy búla kýn.

Órt bop janyp, jalyndaghan keudeni,

Basyp qoyam salqynymen syranyn.

 

Masang oimen sholyp qoysang manaydy,

Asyq oilar aghzana kep taraydy.

Ana otyrghan bir top qyzdyng ishinde,

Biri maghan qos janaryn qadaydy...

 

Er salghanday ereuildi qúr atqa,

Songhy bokal jetkizerdey múratqa...

... Ánki-tәnki otyramyn tanerten,

Sana – túman,

Týngi eles joq biraqta!...

Quat Qayranbaev, aqyn, Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýshesi

Abai.kz