«Qazaqty avtonomiya qylsaq, Qaraótkel – Alashtyng ortasy, sonda uniyversiytet salyp, qazaqtyng úl-qyzyn oqytsaq, «Qozy Kórpesh – Bayandy» shygharghan, Shoqan, Abay, Ahmet, Mirjaqypty tapqan qazaqtyng kim ekenin Europa sonda biler edi-au» degen eken Á.Bókeyhan. Qaraótkel dep Esil jaghalauynda qazirgi Astana ónirin ataghan. Sauda-sattyqtan bólek, nebir dýldýl sal-serilerding óner kórsetken әigili Qaraótkel jәrmenkesi de osynda oryn tepken. Álekeng Qaraótkel óniri bolashaqta astana bolsa degen armany býginde jýzege asyp otyr.

Alash arystarynyng oigha alghan maqsaty oryndalghan jaghdayda «Alash» avtonomiyasynyng (memleketinin) astanasy retinde Qaraótkel óniri sol uaqytta-aq qazaqtyng el ordasyna ainalar ma edi degen oy tuady.

Astanany «Alash Orda» dep ataugha negiz bolar birneshe sebep bar. Alash – qazaqtyng bir atauy.

Ekinshiden, qazaqqa ghana emes, tuystas týrik halyqtaryna, onyng ishinde tildik tuystyghy jaghynan qypshaq tobyndaghy elge ortaq atau. Qazaq, qyrghyz, qaraqalpaq, noghay, bashqúrt, tatar tәrizdi tuystas elerdi «Alty Alash» dep ataghan ghoy. «Alash» dep úran salghanda bәri de ortaq úrangha arqalary qozyp, qalay birikkenderin bilmey qalady dep jazady búl turaly Alash arystary. Astanany «Alash Orda» dep qoysaq, shyn mәninde týrik halyqtarynyng ortalyghyna ainalamyz.

Ýshinshiden, shet tilderde jazyluy, aityluy, qúlaqtaryna qabyldanuy da onay.

Tórtinshiden, tarihy negizi bar atau. Búl jayynda Amanqos Mekteptegi bylay deydi: «Astana» degen sóz parsynyng "tabaldyryq" degen kirme sózi ghoy. Ázerbayjandar tabaldyryqty «astana» deydi. Jalpy, tórýk tilinde «orda» sózi oryssha «stolisa» úghymyn bildiredi. Mәselen, Aqorda, Kókorda, Altynorda, Alashorda, Qyzylorda, Bókeyordasy, taghysyn taghy. Tórýk tilderinde "orda" sózine mәndes bash[s]qala, b[p]aytaq, bashkent núsqalary bar. Búrynraqta men búl turaly jazghan edim. Qazaqta tabaldyryqty basugha, otyrugha bolmaydy dep tiymdaydy. Biz ata-babanyng tiymyna qarsy tabaldyryqty basyp, tabaldyryqta otyrmyz».

Besinshiden, búl atau Alash arystarynyng armanymen astasyp jatyr.

Sonymen, Alash arystary ne sebepten «Alash» sózin avtnonmiya (bolashaq memleket) atauy retinde bekitti?

Alash úrany men Alasha han esimderin bóri tótemimen baylanystyrshuy ghalymdarymyzdyng bar ekenin aitqan jón. Áriyne, kóne týrikterding týp babasy Ashina turaly anyz ben Alasha han jayyndaghy anyzdar arasyndaghy ýndestikti angharmay qalu mýmkin emes. Joshy han men Alasha han keseneleri Úlytauda boy kótergen. Qazaqtyng «Altyn Ordanyn» múrageri ekendigin búl da bir әigilep túrghan naqty derek emes pe? «Alash» – qyrghyz, qaraqalpaq, noghay, ózbek syndy kóshpeli tuys halyqtargha da ortaq úran. Alash qayratkerlerining «Alash» atauyn qayta tiriltuining astarynda ýlken iydeologiyalyq sayasat jatqanyn baghamdau qiyn emes. Ol Alash tuy astyna «Altyn Orda» qúramynda bolghan Deshti-Qypshaq dalasyndaghy tuystas týrik halyqtaryn biriktirip, tarihy әdilettilikti ornatu. Kórnekti alashtanushy ghalym S.Aqqúlynyng jazuynsha, «Alash Orda» atauynyng Shynghys han qúrghan Altyn Orda imperiyasymen ýndes boluy kezdeysoqtyq emes. «Alash respublikasynyng joghary atqarushy biyligining atauyna onyng qúryltayshylary ózderining týpki maqsatyn, «Alash memleketi» ne «imperiyasy» degen úghym, mazmún berdi: «Alash» – birikken týrki halyqtarynyng atauy, «Orda» – «Memleket» (ne «Imperiya»)» tap basyp jazady ol. XIX ghasyrdaghy kósh bastaghan iri qayratkerlerimiz avtonomiya atauyn «Qazaq» dep atamay, «Alash» dep keng auqymda aluynyng syry osynda edi. Bizdinshe, týrik halyqtarynyng barlyghyn emes, Qypshaq dalasyndaghy tuys halyqtardy biriktiru iydeyasy óte manyzdy edi. Qaraqalpaq, qarashay, qyrghyz, bashqúrt, noghay, tatar halyqtary týrik tilin tazaraq saqtaghan әri qazaqqa ózge týrik tildestermen salystyrghanda óte jaqyn últtar. Repressiya men asharshylyqqa deyin Ortalyq Aziyada eng irgeli, qalyng otyrghan el qazaqtar bolghan sebepti, az sandy tuystas últtardy qazaqqa qaratu, olardy bir shanyraq astyna úiytu bir kezdegi ortaq úran bolghan Alash atauymen ghana mýmkin edi. «Alash» dep úran tastalghanda qazaq qana emes, qypshaq tili tobyna jatatyn tuystardyng kez kelgeni arqalanyp, birigip jaugha tura úmtylatyny tarihy derekterde tanbalanghan.

Arman Áubәkir, R.B. Sýleymenov atyndaghy Shyghystanu institutynyng PhD doktoranty

Abai.kz