Qarasazda  Múqaghalidyn   80 jyldyq mereytoyy  dýrkirep ótip jatqanda  bizben  kórshi bolghan Kýlimhan  apaygha sәlemdesuge bardym. Jengemiz meni kórip qatty quanghany.  

«Auylgha kelmey ketting ghoy, әkeng men apang ketken son, bir sәlemdesuge jaramadyn» dep ókpelep  te aldy.  «Toygha keldin, men bolsam  qarys jerde otyryp,  bara almay  otyrmyn. Ýiden úzap shyghugha shama joq. Kәrlik pen  auru  aynaldyryp aldy. Tiri kýninde Múqaghaly marqúm qos qúlynym - Aughanbayym men Amantayymnyng mandayynan sipap edi. Shalym Qasanbaymen týide qúrdas  ta boldy. Dәmdes-túzdas bolyp aralastyq. Ekeuining bir atqa mingesip, egin suarghan kýnderin qalay úmytayyn?  Búl kýnde búlardyng bireui joq, men ghanamyn. Qarasazgha  Múqaghalidy bergen  Qúdaydan ainalayyn. El-júrty   qúrmettep, aspandatyp jatyr. Nesin jasyrayyq, kezinde erkeligin kótere almay, qatty sóz aitqan kezimiz de  boldy. Ol ýshin aruaghynan  keshirim súraymyn», - dep Kýlimhan apay  oiyndaghy әngimesin aqtardy.

- Biz  Qarasazgha 1955 jyly Pavlodardan  kóship keldik, - dedi ol kisi.

- Múnda aghannyng әpkesi Zinany qara tartyp,  kelgenbiz.

Bir kýni  auylda  toy boldy. Qasyma bir kelinshekti ertip,  men de bardym. Árkim bilgenin aityp, toydy qyzdyryp jatyr eken.  Aqyry arty aitysqa  úlasty.  Bizge qarsy  otyrghan eki jigit  tәuir aitysyp, jauabymyzgha jauap qayyryp  jatty. Ázil-qaljyng  aralas   qaghytular aitylyp, shamamyzgha qaray ólendettik.  Osy kezde eki jigitting birining kiygen kiyimine kózim týsip, alqam-salqam bolghan  týrin  ólenge qostym.  Sonyn  bir-eki joly  esimde qalypty:

 Ýstindegi kýpәikeng jyrttyq- jyrttyq,

Baulyghyndy  ketken be tyshqan qyrqyp, - dep  bastalghan  ólenime  әlgi jigitter sóz tappay oryndarynan túryp ketti. El kýlip jatty.

Sondaghy aitysqan  eki jigitting biri Múqaghaly ekenin  keyin bildik. Ol shamamen  50-jyldardyn  ortasy.  Sodan beri qansha jyl ótti. Men qazir 82-ge keldim. Bir jyldarda   Múqaghali  shalym Qasanbay  ekeui  Jylbúlaq jaqta kolhozdyng egin suardy.  Birde mingen attaryna mening bir jana kórpemdi  salyp alypty. Soghan  renjip, úrysqanym bar.

Keyin Múqaghalidyng  Narynqolgha, odan song Almatygha ketkenin estidik. Búdan keyin bizder Múqaghalidy kóp kórmey joghaltyp aldyq.  Bir jyly Maygýlin aldyna alyp, búrynghy Qarasazgha  bizdi atpen izdep kelipti. Quanyp qaldyq. Eki-ýsh kýn demalghan Múqaghaly jana qoranyng artynda  aghyp jatqan sudyng arghy jaghyna  tekemet jayghyzdy. Men et asyp, araq-sharabymdy  qoyyp, qonaq ettik.  Shalym   ekeui «bayaghy egin suarghan kezderimiz-ay» dep ótkendi eske alysyp, kýlkenderi esimde.  Bizden keyin, «auylda biraz bolamyn» dep, Qarasazgha ketti. Eki-ýsh kýnnen keyin 3-synypta oqityn ýlken úlym Aughanbaydan qymyz berip  jiberip túrdyq. Eki auyl arasy biraz jer bolghanymen Aughashym  jayaulap qymyz aparyp berip jýrdi.

Múqaghaly qaytys bolghanda Aughanbayym: «Meni oqugha  týsiremin  degen Múqaghaly agha qaytys bolypty.  Endi meni kim oqugha týsiredi?» - dep uayymdaghany  da esimnen  ketpeydi.  Allagha shýkir,  Múqaghaly mandayynan sipaghan  eki balam da ózderining maqsattaryna jetti. Ónerli bolyp ósken olar auylda ansambli qúryp, Múqaghalidyng talay ólenderin sahnagha shyghardy. Amantayym  auylda óner mektebin qalyptasugha ýlesin qosty. Biraq amal ne, ekeuining de ghúmyry qysqa boldy, - dep   Kýlimhan apay әngimesin  ayaqtaghan-dy.

Sol apayymyz ótken jyly dýniyeden ozdy. Kýlimhan apaydyn  aqyn aruaghynan  keshirim súraghan  beynesi  kýni býginge  deyin kóz aldymda.  Bәrimiz de   keyde pendeshilikke  baryp jatamyz. Biraq sony kesh te bolsa týsinip,   keshirim súrau - kisilikting belgisi.   Aqiyq aqyn Múqaghalidyn   ózi de  «Keshirinder»  dep  óleninde jazyp ketpedi me? Múqannyng janynyn  tazalyghy  men adaldyghyn  Kýlimhan apay da sóz arasynda kóp aityp otyrdy. Apaydyng  «Múqaghaly ýlken azamat edi.  Eshkimge  jamandyghy da,  artyq  sózi joq, keshirimdi jan edi»  degen sózi  jadymda qalyp qoydy.

Jeksen Alpartegi

Abai.kz