Planshettegi pәlen-pәshtýgen

 

Ónerdi ómiri ýshin qor qylghan bar,

Ómirin óner ýshin bor qylghan bar.

 

Talanttyng ómiri ólui mýmkin, óneri ólmeydi.

 

Óner de baq... kez kelgenning basyna qona bermeydi.

 

Talantty ústap qalsang - órge sýireydi,

Ústay almasang – kórge sýireydi.

 

Astanada ne kóp stadiondar, fitnester, sporttyq nyshandar kóp. Riza bolasyn. Al, osy Astanada qazaq teatrlary qashan kóbeyer eken? Denesi súlu, týr-túlghasy kelbetti azamat dayarlaghanmen onyng ishki dýniyesi, mәdeniyeti, jan baylyghy jýdeu bolsa – ol qanday tórt qúbylasy teng azamat bolmaq? Adam balasy ýshin tek tәn súlulyghy ghana emes, jan súlulyghy da kerek qoy.

 

Rejissura nachinaetsya ne ot vybora aktriys, rejissura nachinaetsya ot vybora jen.

 

Oryssha sóilegenning bәri - mәdeniyetti emes, aghylshynsha sóilegenning bәri – bilimdi emes.

 

Bayaghyda K.Stanislavskiy: «teatr – kiyim ilgishten bastalady» - depti. Ol kezde solay bolghan bolu kerek. Qazir teatr jarnamadan bastalady.

 

Kishkentay sahnada da ýlken shygharmalar tuady.

 

Qartaya bilu óner bolsa, qartayghanda egde aktrisa bolyp ornyn bilu – talanttyng talanty.

 

Býginde әnshige az sóilegen jarasqan. Óitkeni auzyng ashsa – intellektisi kórinip qalady.

 

Óner adamdarynda auyzbirshilik joq. Alayda bireuge qastandyq jasarda, bireudi qúrtarda, aryz jazarda – olar óte úiymshyl bolyp ketedi.

 

Dýniyedegi eng jek kóretinim – baryldaghan, daryldaghan aqymaq akter-symaqtar.

 

Galstuk taqqannnyng bәri – intelegent emes.

 

Akterler aqyldy bolmasa – Shekspir tumas edi.

 

Erte túrghannyng bәri – әtesh emes.

 

Amerika – armandar oryndalatyn jer. Tipti akter de – Preziydent bola alady.

 

Qazaqqa Jorj Sorostan góri Jorj Amadudyng bereri kóp.

 

Ómirde eshqashan ghashyq bolmaghan rejisser – mahabbat jayly qoya almaydy.

 

Ghashyq bolghan artistpen júmys isteu – abzal.

 

Sahnada sóilegende týkirigi shashylyp sóileytin artist – artist emes.

 

Bayaghyda ústazym Asqar Toqpanovtyng aitqany esime týsedi. Ómirde ýsh nәrseni tabu qiyn deydi. Ol – naghyz jar tabu, dos tabu jәne óz mamandyghyndy tabu. Keremet sóz. Aldynghy ekeuin dúrys tappasang – qara basynnyng dramasy, al songhysyn tappasang – ainalannyn, qala berdi ortannyng sory.

 

Kezinde talanty bolmay, teatralinyigha týsken artisterge obal. Bir taghdyr, bir adam ómirge beker kelip, beker ketti. Amal ne?! Ókinishti...

 

Artistting ómiri de janghan sirinke siyaqty. Bir sirinkeng ot ta bolady, shoq ta bolady, al bir sirinkeng tek shala bolady. Byqsyp janady. Al artistke býksip-byqsyp ótuge bolmaydy.

 

«Taghdyryma rizamyn» dep kópshilikke jar salatyndar – taghdyryna naghyz riza bolmaytyndar.

 

Beti jyltyraghannyng bәri – artist emes.

 

Sahnada mahabbat taqyryby – mәngilik.

 

Eng jek kóretinim – tapsyryspen jazylghan piesalar, al eng soraqysy – sol darynsyz, dәrmensiz dýniyelerdi sahnagha sýireu.

 

Ústay almasang - aqyn azady, talant tozady.

 

Ónerdegi jaqsy basshy – qamqor,

Jaman basshy – jemqor.

 

Qazaqqa drama, opera, balet – keshe kelgen óner. Biraq bizge eng keregi – drama. Óitkeni onda ana tilinning mәiegi bar.

 

«El bolamyn deseng – ekranyndy týze» dep aitqanymdy baz bireuler ózderine telip alypty. Ol az bolsa kezindegi men tapqan TTT teatryn da býginde keybireuler úyalmay paydalanyp jýr. O, toba...

 

Akterlik te – aqyndyqtyng bir týri.

 

Darynsyz dramaturg – qartayghanda qúdalyq jayly piesa jazady.

 

Shekspirge jaqyndaghan sayyn – biyiktey beredi.

 

Múqang men Ghabendi bylay qoyalyq, qara sózden qamyr iylegen Qalihan men Oralhandardyng tilindey dramaturgter endi qashan tuady eken? Belgisiz...

 

Sahnada fanatizm bolmasa – óner tumaydy.

 

Adamnyng tisining týgel bolghany qanday abzal, al artistting tisi týgel bolghany - onyng kórki ghana emes, kórermenge degen qúrmeti.

 

Spektakli de, kino da shartty úghym. Shartty óner. Al, biraq sol shartty úghymdy ónerge ainaldyratyn – tek rejisserding talanty.

 

Internet jaman deseng – auzymyz qisayar. Al, instagramm men feysbukti negizi qazaq oilap tapqan siyaqty. Býginde týshkirgenin de, ýskirgenin de әleumettik jelige salatyn artister kóbeyip ketti. Ásirese aktrisa-symaqtar. Qúpiyalyq qazaq qyzdaryna qanday jarasqan?!

 

Baz bireuler ólmey jatyp, atyna qanday teatr qoydyram dep bas qatyryp jýr. O, toba...

 

Intellektisi esekten sәl joghary bir shoumen – kino týsirip jýr. O, toba...

 

Mәdeniyetti basqaru – arulardyng konkursynda qazylar alqasy bop otyru emes.

 

Sahnagha jastyq qalay jarasqan?!

 

Kino týsiru Mekkege tek anandy kóterip alyp baru emes, býkil elindi kóshirip alu barumen birdey.

 

Araq ishkennen qoryqpaymyn,

Aryn ishkennen qorqam.

 

Artist azsa – aryz jazady.

 

Shekspirding Yagosynan qazaqtyng Yagosy qauipti de zymiyan.

 

Rejisser bolu ýshin – minez kerek.

 

Býginde kino týsiru – vino ishkennen de onay zaman boldy.

 

Býgingi bizding estradalyq artister de, jay artister de kinorejisser bolyp barady. Sabynnyng kópirigi tәrizdi. Jyp-jyltyr, әdemi. Týrtip qalsang – týk joq. filimderi de solay. Ne týgi joq, ne býgi joq.

 

Sahnanyng sәni - súlulyq.

 

Súlu aktrisa talantty bolsa – teatrdyng baghy. Rejisser topas bolsa – teatrdyng sory.

 

Jaqsy rejisser – teatrdy órge sýireydi,

Jaman rejisser – teatrdy kórge sýireydi.

 

Dýniyedegi eng biyik shyng – tabaldyryq. Han da, qara da esikten kirgende ong ayaghyn kóterip at ta kiredi. Sózdyng shyny – shýkirlik.

 

Býginde shala-molda artister kóbeyip ketti. Ayatty týsinbek týgil, oqymaghan akterler – namazhan bop ketken zaman.

 

Qazaq teatryndy Shekspirdi oqymaghan diyrektor bar. Shillerding kim ekenin bilmeytin artister de barshylyq.

 

Sahnada darynsyz dramaturgter, aqymaq artister, retin bilmeytin rejisserler tolyp ketken uaqyt boldy.

 

Rejisserlik mamandyq – búl da aqyndyqpen para-par. Rejisser bolyp qalyptaspaydy – rejisser bolyp tuady.

 

Jaqsy rejisser – jaqsy aspaz siyaqty. Jaqsy aspazdyng asynan toyyp shyghasyn, jaqsy rejisserding qoyylymynan ruhany bayyp shyghasyn.

 

Jaqsy rejisser – yrys.

 

Planerkany osy kýnde lezdeme dep audaryp jýr. Maghan únamaydy. Meninshe dәl tәrjima emes. Dúrysy ótken jetidegi bolghan spektakliderge analiz jasau, yaghny sol qoyylym turaly kezekshi artister, rejisserding kómekshileri óz pikirlerin ortagha salady. Sol lezdeme – artisterding bir jetide bir bas qosatyn jiyny. Búghan aktrisalar asa múqiyattylyqpen keledi. Bireu songhy alghan kiyimderin kórsetuge kelse, biri songhy iyis suymen maqtanugha keledi. Bireuler roliden shettelip, qaghylyp, kóptep oinamay jýrse, әriptesterining aldynda kózge týsu ýshin sóileydi. Bireu basqa bireuden ósh alu ýshin sóileydi. Al bireuler tek qana kósemsip aqyl aityp sóileydi. Búl da tvorchestvo...

 

Sahna – aina. Sahnadan akterding ishki dýniyesi, onyng intellektisi, minezi, ruhany әlemi kórinip túrady.

 

Óner aldy – qyzyl til. Yaghny sóiley bilu – óner bolsa, sahnada sóileu – ónerding óneri.

Abai.kz