Osy bar ghoy, әjelerding - sóz ayaghynda, ne jayshylyqta «oupyff...» dep kýrsingeni janyma batady. Býkil ómirbayanynan syr beretin dybys ózim ýshin. Kóz jasymen aqpay, joqtaumen shyqpay, jýrekte birjola bekinip alghan sherding dybysy. Jii kýrsinseng tam-túmdap azaya beretin shyghar sirә.

«Oupyff...» deydi Qazyna әje. Jalghyz úly Aughannan oralmapty.

«Oupyff...» deydi Nesibeli әje. Nemeresi әskerde, Tbilisiyde. Janalyq týgili, filimnen zәresi úshady. Sol kezderi, «jariyalylyq» dep, iymene-iymene bastaghan («perestroika, glasnost, uskorenje!») jurnalisterding aqyry tyghyny ashylyp ketti emes pe. Kógildir jәshikten qan shelektep ketti. Basynda tamshylap tamghanymen, keyin asau tolqyndary kórermendi túnshyqtyryp óltiruge qarady. Sonday shynshyl baghdarlamalardyng birinde Gýrjistandaghy azamattyq soghystyng kýibenin kórsetip jatsa kerek. Bir esuas «әje, әje, Talghat mine, myna qalada!» depti jerden jeti qoyan tapqanday. Bozókpege atys-shabys mәrtebe ghoy, esalang qaydan bilsin. Tankiler, shashylghan ólikter. Ber jaqtaghy bireu ar jaqqa laghnatty da, oqty da boratyp jatyr. Osy jerde Nesibeli әjemiz sylq etip qúlapty. Sodan beri qorqady. Televizordyng da, radionyng da, magnitofonnyng da dauysynan.

««Oupyff...» deydi Zada, Qanymay, Tәrbiye, Esenkýl, Balajan, Miua әjeler. Otyz eki, otyz jeti, otyz toghyz, qyryq bir. Deregi joq ata, әke, bauyr. Maskýnem «bay». Chernobyliden kelege kelmey oralghan úl. Jasauy jetimdikindey bolyp ketken qyz. Aughanstan, Tәjikstan. Jarar, búl nәzik jýrekterde dýniyedegi esek bitkenning arqasyn aqjem qylatyn uayym-qayghy baryna sene salynyz.

Saqyp әjem erekshe bәrinen. Ereksheligi sol: oqtyn-oqtyn kýrsingenimen, mezette shattanyp ketip, әueletip әndetudi de biledi. Ándetkende, búl bir, qyzyq әndetu. Saqyp әjemning әnderining barlyghynyng sózderi ... birdey!

«Sala berme kózindi,
Ár jaqsygha -
Bәri jaqsy kóredi,
Alghashynda...».

«Qúralaydy» jazbay tanyp qopandap qalsanyz, erte quandynyz. Keshke dәl osy sózderdi «Alma aghashtyng gýlindey-aydyn» әuenine salyp aityp jatuy mýmkin. Astapyralla, osy ólenning sózi me dep qalasyn! Senbesen, ekinshi shumaghy bastalatyn jerden ózing ynyldap kóre ghoy.

«Sala berme kózindi,
Ár jaqsygha -
Bәri jaqsy kóredi,
Alghashynda...
Dedim-ay au!

Alma aghashtyng gýlindey-ay,
Tekemetting týrindey-ay!...».

Al birde men osy sózderdi... «Vesna na Zarechnoy uliyse» filimining әnimen aityp jatqanyn estigende(!), shydamadym:

- Áje, oryssha óleng ghoy ol! Men de kórdim ol kinony! Qazaqsha úryp jatyrsyz ghoy tipten! Ha-ha-ha-ha!

- Kótek?! Ket-ey jetpegir! - dep, ataukeremdi laqtyryp, quyp shyqsyn. Qap, bauyrsaq-kәmpiytimdi aiyryp jýrgen jaqsy әjemdi renjitip aldym.

Saqyp әjemning ashuy gazoramal kepkenshe ghoy, shirkin! Keshke: «әy jetpegir, samauyr qaynat, shay isheyik» dep dauystaghanynan
ashuy tarqaghanyn týsindim. Ánebir, nabat degenimen shay ishsek eken qazir...

...- Sen bala, - dedi Saqyp әje kesesin shayqap-shayqap qoyyp, - men sorlynyng óleng bilmeytinimdi jaqsy bayqadyn. Sen aitqasyn, ózim de bayqadym. Oilanbappyn da. Myna keude әn súraytyn qyz kezimizde bala bolghan joqpyz biz... Qadyr Myrzaliyev degendi oqydyndar ma mektepte?

- Ol kim?

- Áli oqymaghan shygharsyndar onda. Sol kiside «kiris-shyghys kitaby әlippe bop» degen myqty óleng bar. Tap myna mening ómirim sol. Bala bolmadyq. Bel jazbadyq. Pishennen balyqqa, balyqtan temirjolgha, temirjoldan pishenge sýirelendep jýrip, ótti de ketti balalyq...

- Aaaa...

- Aaaa saghan! Ie shyraghym. Onda keyin ýirenbeding be deysing ghoy sen janaghy, ózinshe? Abysyn-ajyn, qúrby-qúrdas bar janaghy dep?

- Joq әje, men jay...

- Deysin, deysin! Ana ýiindegi shesheng de deydi. Pysh-pyshtyng barlyghyn da bilemin!

- Mening mamam ósek aitpaydy!

- Ah-ha-ha-ha, iә aitpaydy saghan! Qaraghym, esi dúrys qatyn ósek aitady! Odan shesheng jaman bolmaydy. Shyraq, ósekti dýniyede eki adam aitpaydy: men, óitkeni esim dúrys emes; sosyn anau Ryskýl әjeng aitpaydy, mylqau bolghasyn. Onda da qolyn erbendetip ólip bara jatady, ahhahahaha...

Ángimening bala ýshin tompaqtau bop bara jatqanyn jonymmen sezdim. Sony oilap, týregele bersem kerek, Saqyp әje:

- Otyr janynnyng barynda! - dep zekisin. Sәkige qadaldym da qaldym.

- Al endi mening istoriyam saghan. Sen meni osylay imiyip, myjyrayyp, aspannan salbyrap týsip qaldy deytin shygharsyn? Oibay, әke-sheshemning ózi betime tifәi-tifәy dep baryp qaraytyn súlu boldym ghoy men. Boyjetken bolmay jatyp temirjolgha qoydy partiya ma, basqa bәle me. Svetofordyng lampysyn jaghatyn qylyp. On shaqyrym algha, on shaqyrym keyin - júmys sol. Boran, qasqyr, ayaz, janbyr - syltau bolyp qana esepteletin uaqyt edi. Týsimde mening kesirimnen audarylyp-soghysyp qalghan poyyzdardy kórip, shoshyp oyanatyn shoshymal jaghdaygha jettim aqyry.

Bir kýni Gamayn degen keldi bastyq bolyp. Qaraghany jaman әiteuir, iship-jep qaraydy. Áyteuir niyeti jaqsy emes. Týsinesing ghoy?

Áyel men erkekting qatynasyna úlasyp bara jatqan әngime maghan únamay túrghan joq, úyaltyp bara jatyr. Saqyp әje sezip qoyghanday:

- Qoryqpa, kereginen artyghyn aitpaymyn ózim de. Sodan, bir kýni ýige kelsem, sheshemning kózi búlau-búlau. Dombyqqan betin týrtip qalsam jarylayyn dep túr. Ákendi bastyghyng Gamangn qamatyp tastady deydi. Arqalaghan qabynan biday syzdyqtap aghyp túrypty. «Mýlikti qasaqana býldiru». Statiya! Biraq nas aighyryng әkemdi jibere alamyn depti. Eger... meni әieldikke berse...

Qarasha ýidegi alay-dýley kónil-kýidi jan-tәnimmen sezdim. Saqyp әje de kesesin bir jaghyna qisaytyp, oilanyp ketipti.

- Ne kórmedim men, - dedi bir kezde óksigin shaymen jútyp jiberip, - Rossiyagha tarttyq qoy... Kýnim kýn bolmady. Qaladan qalagha sekektedik te jýrdik. Auzy araqtan, arqam tayaqtan bosamady. On bes jyl boyy elden bir týiir habar alghyzbady. «Sekretno!» bәri. Syghalatyp, andytyp qoyatyn adamy da kóp edi ózinin. Aqyry әke-sheshemning kóz jasy jibersin be, bauyry irip-shirip, qor bolyp óldi. Kóz aldymda. Bayyng ghoy, birdene desenshi deydi doghdyr. Ana bayghús ta qolyn sozady, Tólegen men Jibektey bop ómir sýrgendey. Ózing ait, men ólgenin kýtip otyrmyn dedim.

Endi qara, elim dep jetip kelsem, meni sóz baylasyp, ózim qashyp ketkendey jaqtyrmady aqyry osy júrt. Anau sening atang da sol júrttyng ishinde. Ándetsem sol - balalyghym qazir ghana shyghyp jatyr. Asyr-salyp biyleytin shaqtan jylap ótippin. Keyde bar ghoy - jaqsylap bir әn salyp jiberip, barlyghynyng esesin bir-aq qaytaratyn siyaqtanyp ketem! Ne? Ne boldy saghan, ey bala?

«Temirjol. Resey. Qyryqtaghy kisi. Áskery garnizondar. Zauyttar. Bir adamnyng basyna tym kóp emes pe...». Ángimeden mәngirip, del-qúly bop qalyppyn.

- Senbey otyrsyng ba ne? Mә, qara!

Ájem pasportyn laqtyryp jiberdi. Aqyryn ashyp qaradym. «Gamangn Sahip Yakubovna»... Uff...

Erlan Ospan

Facebook-tegi paraqshasynan