Dýisenbi, 17 Mamyr 2021
Myng bir mysal 4132 105 pikir 26 Aqpan, 2018 saghat 10:41

Qatelesuge haqymyz joq

Abai.kz saytyndaghy blogtargha qaraghanda latyn әlipbiyining songhy ýlgisi kópshilikting kónilinen shyqqan siyaqty. Biraq әli de kónilge qonymsyz tústarary bar. Shynyda da Sh (Shsh) digrafyn qoldansaq «Ashatty» «ashat», «ashanany» «ashana» dep oquymyz kerek pe? Keybir pikir bildirgenderding 25 nómirdegi ú jәne 29 nómirdegi u әripterining orynyn auystyru kerek degeni oryndy. Barlyq europalyq jәne týrik tilinde Uu kirillisadaghy u siyaqty dybystalady. Búl jerge keri tartyp «qazaqy ereje» ashsaq erteng shet tilin oqyp jýrgen mektep oqushylarynyng basyn qatyramyz.

Jogharyda men «Jas Alash» gazetining 13 aqpanda jariyalanghan «Oydan ereje shygharmayyq» degen maqalamdaghy núsqamdy keltirip otyrmyn. Búl týrki jәne europalyq tilderdegi latyn jazularyn taldau negizinde jasaldy. Bizding әlipby týrki halyqtaryna da, Europagha da, mektep oqushylaryna da úghynyqty, qolayly boluy kerek. Latynnyng Hh әrpin qazaqtyng Hh, Hh әripterine sәikes qoldanugha bolady. Óitkeni «qaharman», «hәm» siyaqty arab, parsy tilderinen kirgen sózderde qoldanylyatyn h qazaqtyng tól dybysy emes.

Alda әli de kýrdeli mәseleler tuyndaydy. Mysaly latyn jazuyna negizdelgen týrik jәne batys baspasózi aghylshynsha toponimder men adam esimderin ózgertpey berip jýr. Mysaly, Washington – Vashington (negizi, búl oryssha aityluy, qazaqsha aityluy aghylshyn tilindegige úqsas «Uoshiynton» boluy kerek shyghar»), Beijing – Beyjing («Pekiyn» emes), Henry – Henry («Genri» emes). Al biz jana әlipbiyde Tramptyng esimin qalay jazuymyz kerek – Trump pa, әlde Tramp dep jazamyzba?

2017 jyldyng 22 qyrkýiegindegi Parlamet otyrysynda kórneti memlekettik qayratker Qasymjomart Toqaev  qazaq tilin latyn jazuyna kóshirudi jan-jaqty oilanyp, asyghyssyz, «ýlken sekirissiz» jýzege asyru kerek degen edi. «Eng bastysy, bizding qatelesuge haqymyz joq» dedi ol sol joly. Kóregen sayasatkerding osy sózderin este ústasaq eken.

Marat Ermúqanov, Qyzyljar qalasy

Abai.kz

105 pikir