Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Alashorda 14107 53 pikir 1 Nauryz, 2018 saghat 09:55

Qiyr jaylaghan Qyzayda qazaq tarihynyng kilti bar

(Jalghasy. Basy myna siltemede)

Qyzaygha qatysty taghy bir qyzyq sózding sheshimi

Búl sóz «Tanysang - Qyzaymyn, tanymasang - Qúdaymyn» - degen sóz.  Dәl osy sóz úiqasynyng Adaygha qatysty aitylatynyn da bilemiz. Biri qiyr shyghysta, biri qiyr batysta. Al endi dәl ortada, Arghyn ishindegi  Shor degen atanyng «Qara shormyz, Qúdaydan da zormyz» deytinin biletin bolarsyz. Búl sózderding bәri islamgha deyingi sóz ýlgileri. Qúrbanghaly Halid jazatynday qazaq myng jyldyq auyzsha sózin úmytpaydy, әli de saqtap kelemiz.

B.e.b. 200-shi jyly Ghún patshalyghyna qarsy Qytaydan Gao dy bastaghan iri qol attandy. Olar jyldan-jylgha kýsheyip kele jatqan kóshpeli memleketti tize býktiru niyetimen  shekaralyq ólkede biyligin nyghaytudy kózdegenin jylnama jasyrmaydy. Biraq ghúndargha qarsy soghysta patshanyng әskeri jenilip, onyng ózi qolgha týsti. Osy soghysta Qytay jylnamashysy  ghún әskerlerining batys bóligi - aq boz atqa,  shyghys bóligi – aq túmsyq kýreng atqa, soltýstik bóligi - shúbar atqa, al endi ontýstigindegiler- jiyren atqa mingendigin suretteydi. Múnyng ózi ghún qauymdastyghyna engen rulardyng naghyz jylqy ósirushiler, yaghny Alash elinen ekendigin dәleldese kerek.  Odan keyingi qarym-qatynas ghúndardyng paydasyna jýrgeni anyq. Birneshe jýz jyldar boyy Qytay bizding atalarymyzgha tәueldi bolyp keldi. Ýisinderge qatysty derekterde «olardyng ishindegi baylary 4-5 myng jylqygha iyelik etedi» degen mәlimetter bar. Búl kórsetilgen san eng joghary shek bolmasa kerek. Arheologiyalyq derekter ghún qonystarynda ortasha qalalardyng oryny barlyghyn, al olardyng manynda sulandyru jýiesi bolatynyn habarlaydy. Osy siyaqty qúbylysty ýisin men qanlygha qatysty qazba júmystarynan da angharamyz. Degenmen, osy atalghan qauymdardyn  negizgi sharuashylyq dәstýri kóshpeli mal sharuashylyghy bolghany aidan anyq. Mәselen, otyryqshy ólkelerge eng jaqyn degen qanly kósemderi  arasy 900 shaqyrym bolatyn jaylau men qystau arasynda kóship jýrgen.

Qytay jazbalary «Móde óz qaramaghynda 300 myng әsker ústady. Shuni-veyden bastap, Túmangha deyingi myng jyldan astam uaqytta Ghún Ordasy bir kóterilip, bir qúlap, bólinip-shashylyp jatqan uaqytty bastan keshirdi, sol sebepten taq múragerlerining tәrtibin anyqtau qiyn. Móde túsynda Ghún Ordasy asa kýsheydi, kóterildi: soltýstiktegi býkil kóshpeli rulardy baghyndyryp, ontýstikte Kindik Ordagha teng boldy...» delinedi.  Mine, osy asqaq ruh tughyzghan qanatty sózding biri «Tanysang - Qyzaymyn, tanymasang - Qúdaymyn» deytin sóz. Bir qyzyghy ghún qauymdastyqtaryna enetin taypalardyng ishinen búl siyaqty frazeologizmdi tek qazaq jerining qiyr batysyn mekendegen Aday men qiyr shyghysyn jaylaghan Qyzaylar ghana aitady. Mәsele úiqasta emes, mәsele olardyng Ghúnnyng imperiyalyq dәuiri kezinde kósh basynda bolghandyghy. Keyinnen batysqa qanat jay, jylju barysynda Adaydyng atasy  Bayúly qauymynyng bir bóligin baghyndyrdy. Búl oqigha qazaq shejiresinde Eltay batyr Bayúlynyng (Qydyr bay) Qanbiybi degen qyzyn aldy dep týsindirilse, Qyzaydyng babasy Shaghyr er  Ýisin atasy Bәidibekting Domalaq ene atty toqalynan tughan Kýnbiybini (Eyqyz) aldy deydi. Qyzay arasyndaghy әngimelerde «babamyz Qyzay anamyzdy shapqynshylyqta alghan eken, keyin Bәidibek atamyz toyyn jasap, jasaulap bergen» deydi. Kýnbiybi aqyl-minezimen júrtqa jaghyp,  tuys-jaqyndary  «Qyzay» dep atap ketedi. Osy sebepti odan órbigen, ósken  el de «Qyzay» atalady-mys. Búl jerde Qyzay atyn halyqtyq etimologiya óz betinshe týsindirip túr, shyn mәninde Qyzay bizding eramyzgha deyin-aq belgili  atau. Ataqty fransuz ghalymy E.Benvenisting «Ýndieuropalyq әleumettik terminderding sózdigi» kitabynda Qyzay aty arian tilinde patsha biyligi degen úghym dep týsinidiriledi. Kitaptyng bir tarauy «Xsay- jәne Irandaghy patsha biyligi» dep atalady» (Benvenist, 254-256 bb.).  Qalay bolghanda da Eltay men Shaghyr batyrlar bir zamannyn, bir elding adamdary. Al Shaghyrdyng atasy Atalyq edi degen әngime Qyzaydyng arghy atalarynyng sayasy biylikke qatysy bolghandyghyn, patsha janynda jýrgendigin  dәleldese kerek. Taghy bir erkeshe kónil audaratyn mәsele Qyzay arasynda Domalaq ene, onyng jaudan ailamen jylqyny qaytaryp aluy siyaqty әngimelerding saqtaluy.

Batysty baqylaushy Go – shuninning shekaradaghy jaghday turaly Qytay patshasynyng saraygha jiberetin habaryn andap qarasaq ghún, qanly, ýisin arasy óte qyzyqty:  «Hundar (ghúndar) kangiu (qanly) men usunidi (ýisin)  baghyndyrghandyqtan qúdyretti bolghan joq, sol siyaqty ol ekeuin joghaltqannan keyin Qytay ýstemdigin moyyndaghan joq. Qytay sarayyna biyleushilerining balalaryn amanatqa bergenimen janaghy ýsh iyelik búrynghysha qarym-qatynasta; baylanysy men narazylyghy qatar, andyp jýrip,  qolayly shaqta  birin-biri shauyp ta otyrady. Basy qosylsa da birine-biri senbeydi, bólinip ketse, birin-biri baghyndyra almaydy».

Qyzay elining Ýisinning búrynghy jaylaghan jeri Ile basynda otyruy da eki elding arasynda bayyrghy zamannan beri tyghyz qarym-qatynas bolghanyn anghartady. Sol zamandaghy jaugershilikter barysynda ýisinderding birtalay bóligi qyzay arasynda assimlyasiyagha úshyrady  dep esepteuge bolady. Ýsh orda beybit uaqytta bir-birimen, basy qosylsa Qytaymen andysu tәrtibinde ómir sýrdi: «Usun ordasymen tuystyq qarym-qatynasqa týskenimen Qytay sarayy әli odan payda tapqan joq. Biraq ol baylanysty usunder erte bastaghandyqtan jәne hundarmen birge bodandyqty moyyndaghandyqtan olardy syrttatu әdildik emes. Al kangiu bolsa tәkәppar, shúghyl jәne usundarday emes, elshilerge bas iygisi kelmeydi. Protektordan barghan qyzmetkerlerdi usun elshilerinen tómen otyrghyzady. Ózining bekteri men jaysandaryna tamaq bergennen keyin protektor elshisine úsynady jәne onysyn kórshi iyelikterding aldynda kórsetuge qúmar. Osynday is-qimyldan onyng óz úlyn saraygha nege jibergenin týsinuge bolady. Búl bizben sauda jasau ýshin oilap tapqan jaqsy syltau».

Aqyr týbinde bizding jyl sanauymyzdyng basynda Ghún patshalyghy qúlady. «Hundar shet elderining ishindegi eng úly memleket edi, al qazir Qytay imperiyasyna jaghympazdanyp qyzmet etedi» - dep audarady qytay jylnamasyn I.A.Bichuriyn. Kindik imperiyamen birtalay zaman kýresken  Ghún qauymdastyqtary batysqa lyqsydy, endi Eski qúrylyqta Batys Ghún (Attila), Ontýstik Ghún (Aq ghún) imperiyalaryn qúratyn sәt keldi.

Ghúndar topan suday Eski qúrylyqty dýr silkindirip, jana memleketterge jol ashyp, aqyr sony ózi de dariyanyng jayylmasynan  qalghan qara suday әr jerge baryp toqtady. Endigi kezek birtalay zaman Úly dalada kýsh jinaghan oghyz taypalaryna keldi, olar birden ózerining ejelgi atauy Túran atyn janghyrtty, osylaysha әlem tarihyna, órkeniyetke eresen enbek sinirgen,  Euraziyalyq tarihnamada  әbden tanylghan jәne zerttelgen Týrik qaghanattary dýniyege keldi.

Biz resmy tarihymyzdy kóp uaqyt osy Týrki qaghanattarynan bastap jýrdik, odan әri barugha bizding tarihshylargha rúqsat ta joq edi, baram degen adamgha qauipti de bolatyn.  Sol sebepti odan arghy tarihymyzdyng shymyldyghy әli ashylghan joq desek te bolady, biz osy shygharmada oqyrmanmen birge sol arghy jaqtaghy tariyhqa azdap syghaladyq. Ghalamat tarihtyng nobayy kórinedi. Al odan bergi Nayman handyghynyng qúryluy, qyzaylardyng oghan matay odaghymen birge kirui, onyng qúlap Shynghys han jaulap alularynan keyingi tariyh  bәrimizge belgili. Qyzaymen birge ortaghasyrlardyn  shym-shytyryq joldarynda sayahattaudy biz keyinge qaldyryp, әngimemizdi HÝIII ghasyrgha qatysty  óte bir qyzyq әngimelermen tamamdayyq.

Qyzay Nayman shejiresine qalay baylanghan ?

Euraziyalyq alghashqy baqtashy qauymdardyng tarih sahnasyna shyghar kezeni  qazaq shejiresinde «Alasha han zamany» degen atpen belgili. Rashiyd-ad-dinning «Jәmi-at tauarihy» da, Ábilghazynyng «Shadjarat týrkisi» de tarihtyng kirispesin  osy Alasha han zamanynan bastaydy. Rashiyd-ad-dinge shejireden aqpar bergen qariyalar Alasha handy Núq payghambarmen zamandas, ne sonyng ózi dep núsqaghan.  Osydan-aq semit halyqtary tarihy zamandy Núq payghambardan bastasa, Euraziya halyqtarynyng Alasha handy meje qylghany kórinedi.

Jaratylys әleminen oqshau shyqqan adam balasy ýshin kәsipting eng tabysty dengeyi kóshpeli mal sharuashylyghymen tyghyz baylanysty bolghany belgili. Olardyng әleumettik damuynyn, ruhany qúndylyqtarynyn, sayasy tabystarynyng ózge qoghamdargha tiygizgen yqpaly әli de zertteudi qajet etedi. Europa ghylymynda biz tek «Ortalyq Aziyanyng kóshpeli halyqtarynyng Qytay, Ýndistan jәne Batys elderine jetui (olardan ejelgi dýniyening mәdeniyetteri jylqyny paydalanudy ýirendi) ýsh oblysqa da birdey әser etti: jylqyny iyelengen búl kóshpeli halyqtar әlem kenistigin tanydy. Olar ejelgi dýniyening úly mәdeniyetterin jaulap aldy. Qiyn-qystau tirshilik, qaterli joryqtar dýniyening jalghandyghyn týsinuge kómektesti, al ýstem nәsil esebinde olar búl әlemge erlik jәne tragikalyq sanany engizip, ony epos týrinde bildirdi», – degen nemis ghalymy A.Veber pikirin bilemiz.

Mәshhýr Jýsip Kópeyúly jazbalarynda Euraziya tarihyna aty altyn әrippen jazylghan Nayman atanyng  shejiresine qatysty birsypyra derekter bar. Búl jazbalar «Janarystyng bәibishesinen tughan tórt qojanyng biri - Qaraqoja, odan Arghyn dedik. Biri - Aqqoja, búl Aqqojadan - Nayman, keybir sóileushiler Momynqoja deydi. Naymannan jalghyz bala -Shúbartay. Búl Shúbartaydy da zaryghyp kórse kerek. Shúbartay qyrshyn jasynda ólip, kelinshengi jesir qalsa kerek. Sonda Arghynnyng kóp balalary «Men alam!» , «Men alam!» - dep talasty» degen әngimeden bastalady. Osylay dey kele Mәshhýr «Arghyn alty auyl bolghanda, Nayman jalghyz ýy eken» degen sóz erteden aitylyp jýretúghyn» degen qyzyqty derekting qúlaghyn shygharady (Kópeyúly M.J.,10 t.,30 b.). Nayman ortasynda «Arghyn - agha balasy» degen sóz de erteden bar ekeni belgili. Endeshe el auzyndaghy әngime Arghynnyng Nayman qauymynan erterek payda bolghany, memleketining erterek qalyptasqanyn menzep túrghan bolar degen pikirdemiz. Búl derek bizdi Arghyn qauymyn Nayman handyghy dýniyege kelgenge deyin әlemdi dýr silkindirgen Ghún imperiyasymen tikeley baylanystyrugha mýmkindik beretin manyzdy aqparat dep bilemiz.

Degenmen qazaqtyng ózge de iri taypalarynyng shejire derekterindegidey Naymannyng tarihy men qúrylymynda da óz ara aiyrmashylyq kóp. Jalpy qazaq degen el bir atanyng balasy bolyp bir-birimen әr týrli dengeyde tuysady. Búl ata taratu jәne rulardy jasaqtau ýlgisi  tuystyqqa negizdelgen Qazaq handyghynyng iydeologiyasyna qajetti tetik ekenin kórsetedi.  Ortalyq Aziya tarihynda el taghdyry sheshiler sәtterde ru-taypalyq qúramdy qayta jasaqtau sharualary iske asady. Búl túrghydan biz songhy ret ru-taypalyq qúrylymdy irgeli jasaqtau, yaghny jana әkimshilik-territoriyalyq reforma  Qazaq handyghy qúrylghan dәuirde, Betpaq dalada «Tanbaly tas» atty qasiyetti jerde boldy dep esepteymiz. Biraq el búrynghy ýlgilerdi de birden úmyta almay jadyda saqtap jýredi, osy sebepti shejirede bir-birine kereghar dýniyeler de qatar aitylyp qalady.

Ábilqayyr hannan bóline kóship, Betpaqtyng qyratynda jeke memleket bolamyz dep tu kótergen Qazaq handyghyna jana әkimshilik-territoriyalyq qúrylym kerek bolghany zandy. Sol kezde  handyqqa kirgen kóptegen ru-taypalar (jalpy sany bes jýzden artyq bolsa kerek)  ózderining qalauymen,  aqsaqaldar kenesining úigharymymen, han-súltandarynyng pәrmenimen  bir-birimen odaqtasqan. Osylaysha qazaqtyng jýzderi payda boldy, ol óz kezeginde ru-taypalardan qúralghan úlystargha bólindi, úlystar óz kezeginde taypalar men rulardan qúraldy. Endi osy qúrylymdy bekitu ýshin iydeologiya kerek boldy, osylaysha Aqarys, Janarys, Bekarys atalatyn tuystyq  taksonomiyalyq dengeyler payda boldy.  Sonda Janarystyng altynshy úrpaghy  Nayman  bolyp shygha keledi. Shyn mәninde Janarys ómirde bolmaghan adam, sol siyaqty Nayman atauy da segiz taypanyng odaghy degendi bildiredi.

Endi jogharyda atalghan  genealogiyalyq jýiede tarihy dәuirde ómir sýrgenine aighaq bar, qoldan jasalmaghan qaharman bar ma degen súraq bolsa, biz bar deymiz, ol jalpy Nayman balasy úran qylyp kótergen Er Qaptaghay. Onyng eng myqty dәleli yakut (saha) halqynyng auyz-eki múrasyndaghy Qaptaghay batyr turaly derekter. HIH ghasyrdyng sonynda yakut (saha) arasynda júmys jýrgizgen últy polyak, әigili ýsh tomdyq «Yakut tili sózdiginin» avtory  E.K. Pekarskiy birneshe mәlimet beredi. Birinshiden «Haptaghay batyr - yakut qaharmanynyng aty», ekinshiden «Haptaghay us -Bakancha-Bytany baqsynyng úldarynyng biri, temirshi ústanyng aty», ýshinshiden «Shyghys-Qanghalas úlysyndaghy - (Haptagay) atalatyn qonystyng atauy (Yakut. Okr.)» (E.K.Pekarskiy, 3 t, s. 3323).

Búl jerde biz kónil audaratyn birneshe mәsele bar. Aldymen aitatyn dýnie sahalardyng qazaq jerinen Soltýstik Múzdy múhit aimaghyna islam kelmey túryp qonys audarghany. Endeshe yakuttyng sózdik qorynda saq jәne ghún zamanyndaghy bizding tarihymyz bar dep aita alamyz. Ekinshiden Qaptaghay atynyn  Bakancha (Baqansha) - Bytany baqsymen birge atalatyny. Búl jerde Baghanaly-Baltaly atauy eriksiz oigha oralady. Sonymen nayman balasynyng úrany, Nayman shaldyng atasy Er Qaptaghay sonau saq jәne ghún zamanynan beri belgili jәne anyzgha ainalghan túlgha dep aita alamyz.

Nayman ata shejiresinde aqyldy kelinning atasyna jas qyz alyp berip, sodan «atamnyng sonynda qalghan belgi ghoy» delinetin Belgibaydyng tuatyny,  keyin kele kelinning Belgibaygha ózi neke qosatyny, odan Tólegetay, Tólegetaydan Qarakerey, Sadyr, Matay, Tórtuyl tuatyny oqyrmangha belgili. Búl anyzdyng «Belgibaydan Sýiinshi, Sýgirshi, Ótegen tuady. Osylardyng Sýiinshisinen Tólegen, odan Qytay tuady. Qytaydyng bәibishesinen Qarakerey, Matay, Tórtuyl, Sadyr, toqalynan Kelbúqa, Ketbúqa tuady. Qytaydyng bәibishesi erterek qaytys bolyp, odan tughan Qarakerey, Matay, Tórtuyl, Sadyr degen balalary Tólegetaydyng baurynda ósedi. Sondyqtan búlar «Tórt Tólegetay» dep atanyp ketken» deytin de núsqasy bar.

Shejirede qarama-qayshylyqtar jetkilikti. Onyng bir dәleli Á.H.Marghúlan zamanynda (1975 j.) jaryq kórgen Qazaq sovet ensiklopediyasynyng bir tomynda Qyzaydyng shyghu tegine  qatysty eki týrli derekting jýrui. Mysaly «Qyzay» maqalasynda bylay delinedi: «Qyzay - Orta jýz Nayman taypasynan taraghan ru. Qazaq shejiresi boyynsha, Tóleqytaydan (Tólegetay-J.A.) Qarakerey, Sadyr, Matay, Atalyq degen tórt rular birlestigi qalyptasqan. Shejirede «Atalyq batyr Úly jýz Bәidibekting toqaly Domalaq eneden tughan Eiqyzgha (Kýnbiybi) qúda týsip, ýlken úly Shaghyrgha alyp beredi. Búdan taraghan túqym sheshe esimimen Qyzay atanyp ketken» (QSE, 7 t, 75 b.). Endi osy ensiklopedyaiynyng 507 betinde «Matay» degen maqalada : «Matay - Orta jýz Nayman taypasynyng rular birlestigi. Shejire derekteri boyynsha Mataydan Atalyq, Kenje, Qaptaghay rulary taraghan. Atalyqtyng úrpaghy sheshesining atymen Qyzay atalyp ketken, olar týgeldey KHR- ding Shynjan aimaghynda túrady» delingen (QSE, 7 t, 507 b.).

Qalay desek te Ábilghazy bahadýr han jazatynday: «naymandar – kóne júrttardyng biri, maly men basy kóp ósken halyq». Erte jazba derekterde Altay taularyn mekendegen, Týrik qaghandyghynyng shyghys bóliginde ornalasqan segiz-oghyzdar turaly mәlimetter kezdesedi. Segiz oghyz júrtyn әueli “nayman aimaq” (“segiz taypa”) dep H ghasyrda qidandar (qytay) atay bastaghan degen topshylau bar. Segiz oghyzdar  Shyghys Týrik qaghandyghy ydyraghannan keyin olar biraz uaqyt Úighyr qaghandyghynyn, keyinnen Soltýstik Qytaydan auyp kelgen qidandardyng (Lyao әuleti) qol astyna qarady. Osy kezde segiz oghyz atauynyng ornyna nayman atauy ornyqty-mys.  HII  ghasyrdyng bas kezinde qidandar Szini әuletinen (shýrshitter) jenilip, Jetisugha aughan kezde naymandar jeke úlys bolyp qalyptastyrugha mýmkindik aldy. HII ghasyrdyng 2-jartysynda olar Ortalyq Aziyadaghy eng kýshti, jetekshi memleket birlestikterding birine ainalyp, alys-jaqyn eldermen diplomatiyalyq qarym-qatynas ornatty. Qyzaydyng osy әskeri- sayasy odaqtyng ishinde bolghany, Nayman memleketin ornatugha belsene qatysqany, keyin búl memleket Temuchin bastaghan jauynger qauymdardan jenilgen uaqytta ózge elmen birge talay qiynshylyqty bastan ótkergeni dausyz bolsa kerek.

Qyzaydyng qazirgi mekeni

Myng segiz jýz alpys ýsh jyl kezinde, Qyzay Búratalany meken etkeni aitylady. Odan orys ta sonynan qua kelip Qytay men Resey qazirgi shekarany bólisedi: «Syzyghy jer shegining jaqyndyqtan, Júngogha qyzay qaytyp kelisedi. Ilege sonan keyin kóship kelip, Irgesin oryn alyp, kómisedi». Myng segiz jýz toqsannyng toghyzynda Qyzay elinin  Qas, Kýnes, Tekes pen Kókqamyrda jýrgeni anyq. Ile boyyn Qyzay ejelden «jeti әuliye» jeri dep yrym qylghangha úqsaydy. «Baq qonyp, Qyzyr daryp bay bolypty, Kónili baylyqpenen jay bolypty. Qyzaydyng aldy aidapty bes myng jylqy, Qysqasy tórt týligi say bolypty» dep jyrlaydy Dosper aqyn.

Ortaghasyrlardyng aumaly-tókpeli zamanynda әr týrli sebeptermen bir mezet ornynan qozghalyp ketken Qyzay eli  ózderining bayyrghy júrtyna qaytadan oraldy. 1888 jyly Ile-Tarbaghatay aimaghy qúrylsa, 1917 jylgha kelgende Ile aiyrym aimaq bolyp qúryldy.  Qazir búrynghy Ile aimaghyn qúramyna alghan Ile-Qazaq avtonomiyaly oblysynyng ortalyghy Qúlja (Iniyn) qalasy. Oghan Altay, Tarbaghatay aimaqtarymen birge Qúlja qalasy, Kýitýn qalasy, Kýnes, Tekes, Mongholkýre, Qúlja, Toghyztarau, Nylqy, Shapshal audandary qaraydy. Búl jerler  Ortalyq Aziya, sonyng ishinde qazaq halqyna qatysty tarihy eskertkishterge de óte bay. Ile aimaghynda ejelgi qala júrttarynan Shat, Kýngýt, Almaly, Qaynúq qalalardyng orny bar, ortaghasyrlyq  ataqty biyleushiler  Uayys han mazary, Toghylyq Temir han mazary osy jerde.

Qyzaydyng tarihy mekeni - bir jaghy Ile basy Qúljany, bir jaghy Saryarqa jerin, bir jaghy Syr boyyn qamtidy. Biz jogharydaghy jazbamyzda Qyzaydyng ómir jolynyng negizgi belesterine ghana toqtaldyq. Bayyrghy zamanda Saryarqa jerinen, Arian júrtynan bastalghan qyzay soqpaghy bizdi jetelep Ile boyyna alyp keldi. Kóne tilderdi sóiletip jýrgen ghalymdar qyzay degen sóz patsha biyligi degen maghynada qoldanylady deydi. Qyzaydyng atasy Atalyq edi degen sóz osyny núsqap túrghan joq pa ?! Osy soqpaqpen jýremiz dep Qytaymen iyq tenestirgen alyp Ghún imperiyasynyng tarihyna boyladyq. Ile boyyn mekendegen ejelgi saq, sol kezendegi ýisin Qyzaydyng ishine engen siyaqty. Áli de zerttey týsetin kómeski tarih bar. Odan iz kesip Nayman handyghy, odan Altyn Orda imperiyasy arqyly biz Qazaq handyghyna shyqtyq. Ortaghasyrlardyng shym-shytyryq sýrleulerimen jýrgen jolymyzdy keyin bir sәti bolsa bayandaymyz. Abylay dәuirinde biz Qyzaydyng batyr úldaryn Saryarqanyng tósinen, Qaraótkel men Kókshetau arasynan kezdestirdik. Alashtyng kemenger azamaty M.Tynyshbaevtyng «Mataydyng úrany – Bóribay. Ol 1740-45 jyldary Atbasar ónirindegi Sarysu boyyna jerlengen» dep jazghany bar. Qaraótkel men Kókshetau ónirlerining jer-su attary da sol alasapyran zamanda ómir sýrgen azamattardyng atyn saqtaghan. Sarybelding saghasy, Esil-Núra arasy, Qazaqtyng erteden orda qylghan qút mekeni, qazirgi zamanda Astana tikken ordasy  Qyzaygha da bóten emes bolyp shyqty. Odan Esenkeldi siyaqty batyrlary bastap qyzay eli Ayagóz, Toqta- Barlyq, Ile boyy marshrutymen qazirgi jerine qonystandy.

Tarih qoynauyna sayahat jasay otyryp biz Euraziya tóskeyinde Qyzay elining sayrap jatqan izin kóremiz. Men qazaq tarihyna qalam tartqaly birtalay uaqyt boldy, babalarymyzdy izdep talay eski sýrleu jolmen jýrip óttim, qyzay joly sol sýrleulerding ishindegi eng bir kýrdelisi der edim. Osy uaqytqa sheyin biz saq dәuirinen әri bara almay jýrsek, osy joly birinshi ret arian zamanyna jetip qaldyq. Bir qaraghanda ertegi siyaqty kórinedi, rasynda da ertegi zaman ghoy. Qoyynyz, myna qiyr jaylaghan Qyzaydy sonsha dәriptep, tarihtyng qoynauyna aparyp tastadynyz, atalyq qyldynyz, patsha qyldynyz deushiler de tabylar. Qazaqtyng әrbir iri ru-taypasynyng artynda osynday kýrdeli de, qyzyqty tarih túr. Biz dәtimiz jәne bilimimiz jetip sol tarihty halqymyzdyng kәdesine jarata alsaq qazaqtyng naghyz tamyry tereng últtyq tarihy shyqpaq !

Jambyl Omarúly Artyqbaev, Tarih ghylymdarynyng doktory, Gumiylev atyndaghy EÚU-ning professory

CONY

Abai.kz

 

53 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1535
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3315
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6019