Bestóbe qalasynyng shyghys soltýstigine ornalasqan kәsiptik tehnikumnyn  qaynap jatqan ómiri bireulerge qyzyq, bireulerge qorqynyshty.

Ámet songhy kurstyng studenti. Osy kýnge deyin basynan ne ótpedi deysin!.. Bilimi jetip talantynyng arqasynda oqugha týsip granttyng iyesi bolyp jýrgenimen onyng kórgen qúqayy az emes... Student ýshin ýzdik oqu, dәristi bilu bәrin sheshe bermeytinine onyng kózi jetti. Tua bitti qasiyet pe, bala kezden júqqan әdet pe, boyyna singen minezi shirkin-ay emes, erkinen tys biylep ketetin ishki «búiryghy» degenin istetip tynady. Qoghamnyng jalpygha ortaq tәrtibin, mektepting erejesin, oqushylardyng ustavyn ózgelerden jaqsy bilmese, kem bilmeydi. Tipti baptarymen bayandap beruge dayar, sóite túra jasaghan júmysy, jýrgen joly bir jerinen tompaq bolyp shygha keletini nesi eken!.. Temeki sheguge tiym salyna túra shegedi, araq ishse qatang týrde jazalanatynyn bile túra ishedi.  Ózge jerding studentterine qanday talap qoyylatynyn anyq bilmese de, dәl osy oqu orny araq ishuge mýlde rúqsat etpeydi.

Araq degen ishimdikti eng alghash kimning ashytqanyn, kimning iship bastap bergeni belgisiz, әiteuir adamzat qoghamyn «silkindirgen» qasiret ekeni anyq. Basqanyng hәlin aitpaghanda ózin jaqsy biledi. Osy bir móldir sugha teris qaramaydy. Bylay qarasang ishuding eshbir sólekettigi joq sekildi, tútas qogham bolyp qomaghaylana qylqyldatyp jútyp jatyr. Tipti alys audanda túratyn әkesi de qúshyrlana simiredi. Ýilerine kelgen qonaqqa araq tasyp alghash ret bótelkeni ústap kórgen. Qonaq ketken son, elding bәri qyzyghyp ishetin zattyng dәmi qalay eken dep, qúmyrany basyna kóterip júghynyn sarqyp tiline tamyzyp dәmin tatqany da esinde. Ákesining bir әdeti bar edi, sirinke shyrpysyn shyrt etkizip jandyryp alady da, araghy sarqylghan shólmekting ishine tastap jiberedi. Bótelke ishinde lezde kókjasyl jalyn «ku» etip lap ete týsetin.

Mektep bitiretin jyly eresek tartyp qalghan bir top dostar tyghylyp sauyqkesh ótkizip alghash ret araqqa sylqiya toyghan bolatyn. Ol kezde jastyqtyng quattylyghy ma, densaulyqtyng myqtylyghy ma mas boludy bilmeytin. Iship alsa, boyy qyzyp, ayaghy jerden jarty sýiem kóterilip, kónil týkpirinde tyghylyp jatqan sózderi syrtqa shyqqysy kelip tiline jýgirip týrtine beretin. Ár adamnyng qyzghany men mas boluy әrtýrli bolatynyn ol anyq sezdi. Jigitterding kóbi alaburyl tartqannan bastap әiel zatyna, qyz-kelinshekterge qyrynday bastaydy. Búl bolsa, únatpaghan jigitterge tiyisedi, myqtysynghan dókeylermen ústasady, sózge kelip kerildesip qalu, kerek bolsa jagha jyrtysyp shartpa-shúrt shenbektele qalu, qúlashyn erkin jazyp júdyryq silteu oghan ersi emes.

Oqugha shaqyru alyp artynyp-tartynyp tehnikumgha jetken kezde janyndaghy jigittermen  oqugha týskenderin juyp jol jónekey ashty sudan ashyrqana otyryp tartyp alghan olar tauysa almaghan songhy jartylyqty jolgha laqtyryp ketuge qimay ózderimen birge qaqpadan ala kirgen osy Ámet bolatyn. Bolashaq mamandyghyn alatyn bilim júrtynyng esiginde iymenbesten iship alyp attaghan ol, studentterge birinshi kýnnen bastap araq iyisi mýnkigen qalpymen birtýrli bolyp kórindi.   Sodan beri talay qyzyqtardy basynan ótkizip qansha ret jinalysqa týsip, oryn-kórpesin jinastyryp qaytyp ketuge shaq qalyp jýrdi. Osynyng bәrine basqanyng emes ózining aiypty ekenin tipten jaqsy biledi. Ishpese jan bitkenning asyly, ýlkenge qúrmet, qyzdargha iltipat kórsetude odan ibaly, odan biyazy jigit tappaysyn!.. Sonda da ishimdigin qiyp tastaghysy kelmeydi, býgingi jastardyng jappay jaqsy kóretin kónilashary bolghan son, modydan bas tartugha bara almady. Ildaldalap jýrip oqudan shyghyp qalmauynyng syry eki jaqtyly bolugha tiyis. Biri, sabaqta myqty, estigenin jattap jadyna saqtap alady. El sekildi erteli-kesh kitap kóterip oqymasa da, súraghan jerden jauabyn aityp suyrylyp shygha beretini ústazdardy qanaghattandyrghandyqtan bolar. Ekinshisi, tóbelesting tuyn tigip, aiqasa qalghan, shayqasa qalghan adamyn jerge qúlatpay tynbaydy. Onyng onday jasaghan erlikteri tehnikumnyng ishine de, syrtyna da belgili. Sondyqtanda oqu orny Ámetti ishtey qorghashtaydy.

Osy tehnikumda әdebiyetke qúmar, jasynan balalar gazetterine maqala, jyr-taqpaqtar jazyp jýretin Serik Qyzyr degen bala boldy. Ol ainalasyndaghy bolyp jatqan oqighalardy qalamyna arqau etip janalyqtardy ilip alyp  shygharyp jýretin. Birde oilamaghan is boldy. Ár jaqtan keletin hattardy óz iyesine jetkizbey auzyn ashatyn sýmelekter de  kezdesetin. Kóbinde qyzdargha keletin jigitterding haty men jigitterge keletin qyzdardyng haty  jyrtylyp-jyrymdalyp,  barymtalanyp tútqyngha týsetin. Búl joly Serikting әdirisine ýlken jurnaldyng redaksiyasynan hat kelip túr. Búl jaghday studentterge óte qyzyghushylyq tanytady, onyng ýstine hat tyrsiyp konvertke zorgha siyp túr. Biri bastap, biri qostap konvertti jyrtyp Serikke jetkizbey oqy bastaydy.

Birinshi bet redaksiyanyng qysqa ghana eskertui eken, onda bylay depti.

«Qúrmetti Serik Qyzyr!

Sen jibergen «Ámetting kýlkisi» degen әngimeni oqyp shyqtyq. Áli de pyspaghan tústary kóp. Kórkemdik dengeyi tómen bolghan song jurnalymyzgha basugha jaramady. Ýzdiksiz izdenip, tynbay mashyqtansang jazushy bolatynyna ýmit bar.

Qúrmetpen, jauapty redaktor»

Redaksiyanyng mynau eskertuin aludyng ózi ýlken mәrtebe emes pe!.. Múnan da qyzyghy alda... "Ámetting kýlkisi" qanday eken? Qaysy kýlkisin jazyp jýr?" degen qúshtarlyq bәrin ózine baurap sol jerde túryp ishterindegi biri qaytarylghan әngimeni jaqsylap túryp dauystap oqy jóneledi. Kәdimgi ózderi biletin «noushy» Ámetti jazypty. Ásirese, onyng iship alghandaghy týr-týsi, sózi, jýris-túrysy qaz-qalpynda hatqa týsirilip surettelipti. «...Ámet býginde qatty qyzu kele jatyr. Artynan qarap túrghan kisige onyng tenselip shalys basqan eki ayaghy kәdimgi matematikadaghy kóbeytu belgisine úqsaytyn edi» degen túsyna kelgende studentterding bәri rahattana kýlip aldy. Ángime ayaqtaldy, oqyghanda, tyndaghandarda mәz-mәiram. Búlardyng arasynda keybireulerining múrnyna Ámetting tastay qatty júdyryghy da tiygen. Kisimsip qalghan bir ekeuining jaghasy jyrtylyp alqymyndaghy týimeleri byrt-byrt etip ýzilgen. Myna әngime olardyng qybyn qandyrdy. Otqa may qúighanday búl janalyq lap etip tútas tehnikumgha lezde tarady. «Ámetting kýlkisi» degen әngime jurnalda jariyalanghanda qanshalyqty әserining bolatynyn kim bilsin, býgingi dýmpui orasan kýshti boldy. «Bomba» jarylghanday deuge túratynday.  Auditoriyada, jataqta Ámetting әngimesin lapyldatyp jatty. Keyipkerge ainalghan Ámet te, ony jazghan Serik te anyzdaghy batyrlargha barabar boldy da qaldy.

Búl sóz Ámetting qúlaghyna jetkende kesh batyp júrttyng bәri jataqhanada jaybaraqat jatqan kezi, onyng ayaqtary «kóbeytu belgisindey» bolyp kele jatqanda saghyn syndyrghysy kelgen bireu betine shyjghyryp basyp, bolghan qyzyqty jetkizedi. Onsyz da aldyndaghyny japyryp, qarsy kezdeskenge aqyryp kele jatqan Ámet birden Serikting jataghyna tartty. Sol ekpinimen bólmesining esigin bir teuip ashqan ol Serikting aldyna kelip toqtady.

- Mening kýlkimdi jazghan senbisin? - deydi, súrlanyp.

- IYә, men! - deydi, ol da búltaratyn jer tappay.

- Men әdebiyetti jaqsy kóremin, oqyghandarym senikinen kóp bolmasa, az emes!.. Eger әngimeng jaryq kórgende ózim kelip qúttyqtap,  juyp berer edim, nashar әngime jazyp jariyalanbay qaytyp kelgeni ýshin, seni jazalayyn dep keldim. «Qayta shapqan jau jaman, qayta kelgen qyz jaman»! Mening kýlkimdi dúrys jaza almaghanyng ýshin, mә, saghan! - dep, ong qolymen Serikting qúlaq týbinen perip qaldy. Ne dәu, týiedey jigitterding ózi bir júdyryqtan aspay kesken terektey qúlap týsetin Ámetting aldynda shaghyn deneli Serik sәy bolyp pa, kelesi qyrynan oma-shoma balyp janyna qúlady. Aldy-artyna qaramaghan «keyipker» bólmeden shyghyp kete berdi. Sol sәtten bastalyp «Qay Serik?»  degen de, «Keyipkerinen tayaq jegen Serik» bolyp atalyp ketti.

Tehnikum audan ortalyghyna tiyip túrghandyqtan studentterding kýlli tirshiligi, alatyn kerek-jaraghy, kóretin kinosy qalashyqpen tikeley baylanysty bolatyn. «Kóshken elding búqasyn auyl-ýiding tayynshasy qorqytady» dep, jergilikti jastar osy oqu ornynyng studentterine býiidey tiyetin. Jeke jarym kóshege shyqqandar men sybay-saltang úshyrasyp qalghandardy ústap alyp aqshasyn tartyp alu, beykýnә soyylgha jyghu eki kýnning birinde bolyp otyrady. Ásirese qyzdardy toruyldap qyr kórsetu, jolyn bógep mazasyn alu múndaghy student jigitterding namysyna әbden tiyip qayshylyq kýn ótken sayyn órship kele jatqandy. Jeke dara eshkim eshkimnen qoryqpas ta edi, eng jamany osy Bestóbege aty shyqqan Baqytjan degen ataman jigit sodyrlar men soyqandardyng basynda túrghandyqtan eshkimning batyly baryp olarmen tóbelese almaytyn. Baqytjan bastaghan basbúzarlardyng asqynghany sonday kósheden ústap alyp sabau az bolghanday tehnikumnyng aulasyna kirip bólmelerdi qydyryp araq alghyzyp ishu, otyrys jasatu olardyng әdetine ainala bastaydy. Bir joly, kóshede bir studentting basy jarylyp jatqan jerinen kurstastary tauyp alyp emhanagha jatqyzdy. Endi birde, bólmege basa kóktep kelip aqsha súraghanyna tauyp bere almaghan studentti «tútqyndap» aldyna salyp aidap ketip, araq zauytynyng týbinde esinen tandyryp úryp, tastap ketedi.

Studenttik qyzyqty kýnderine kóldeneninen kelip kiylikken mynanday qaskýnemdikke mazasy ketken studentter ishtey biriguge ótedi. Olarda qúry qol bolmayyq dep kýrekting saby, sypyrtqynyng saby sekildi júmyr aghashtardy qysqartyp kesip, ózgede shoqpar, tayaqtaryn dayarlap bastaryna jastap jatatyn boldy. Búl kenetten bolatyn týngi shabuyldan qorghanudyng amaly bolatyn. Jaghday barghan  sayyn ushyghyp studentter tehnikum qaqpasynan shyghudan kaldy.

Ámet әdebiyet dese ishken asyn jerge qoyatyn kitap qúmarlardyng biri bolatyn. Sol tústaghy janadan shyqqan romandardyng týgin qaldyrmay oqyghandyqtan ýtir-nýktesine deyin qaytalap aitu oghan týk emes. «Mәdeniyet tónkerisi» kezinde últtyq dýniyelermen jyr-dastandar «tórt kóne» dep aiyptalyp órtelgendikten onday qúndy dýnie qolgha týspey jýrgende, qytaydyng erte zamanda jazylghan tarihy romandary audyrylyp shygha bastady. Solardyng ishinde segiz kitaptan túratyn «Su boyynda» romany men tórt tomnan túratyn «Ýsh patshalyq tarihy» romany iyirimine tartudayyn tartty. Árbiri 120 taraugha sozylatyn kitapta ne joq deysin, izdegening tabylady. Sol san myng oqighanyng arasynan sýisinip shúqshiyatyny batyrlardyng jekpe-jegi. Kez-kelgen soghys jekpe-jekten bastalady. Eki jaq batyrlaryn aldygha shygharyp kýsh synasyp bayqasady. Qol qarymy, qaru-jaraqtyng ótkirligi, әdis-tәsilding kóptigi, eptilik sarapqa salynady. Onday jekpe-jek at ýstinde jәne jerde jayau әskerding arasynda da jalghasady. Dodagha kiru, japatarmaghay soghys tәuekelding isi, súmdyq qanqasap dersin... Al, jenseng de jenilseng de jekpe-jek erkekterding shayqasy.

Qytaydyng tarihy kitaptarymen shólin basyp jýrgen Ámetting qolyna  songhy kezde qazaq jazushylarynyng birli-jarym tarihy romandary týse bastady. Sayasy jylymyq әlde uaqyttyng aghymy әdebiyet әleminde kóktemning qarlyghashtarynday qazaq batyrlary turaly anyz-dastan, hissalar qoldan-qolgha ótip oqylyp jatty.    Sonday shygharmalardyng әlde nesheuin birinen keyin birin oqyghan Ámet rahatqa batty. Meyli qytay bolsyn, meyli qazaq bolsyn tariyhqa ýnilsek, batyrlardyng ómiri birdey bolghan eken ghoy!.. Soghys tәsilderi de, shayqas mәneri de úqsas. Qanday top bolsa da batyrlaryn betke ústar etip algha shygharady, batyr qosynnyng baghyn jandyruy da mýmkin, saghyn syndyryp berekesin qashyruy da mýmkin. Kýsh ekining birine bite bermeydi, taysalmaytyn týkti jýrek  te barlyq adam bitkenning keudesinde joq.  Túrqy birdey bolsa da, qarymy bólek, qahary basqa. Adam bitkenning bәrinde es bolghanymen, barlyghynda des bolmaydy eken. Mynau oqyghan kitaptardan úqqany  solay. Mineki, batyr baba Rayymbek te dәl solay eken. On jeti jasynda qalmaqtyng batyry Aghanasty  at ýstinen sayyp týsirip tútas qoldyng namysyn qorghap, aibatyn asyrypty. Qay el bolsa da, qay zaman bolsa da júrt aldynda jalau bolyp jelbireytin batyrlar bolghan, olar tútas halyqtyng taghdyryn sheship otyrghan eken-au!.. Ámet shyryn qiyaldardyng túnghiyghyna batyp kitaptan bas almay otyr edi. Kenetten esik «sart» etip  ashylyp, qatarlas oqityn student alqyn-júlqyn kirip keldi.

- Ámet, ózinde bilesin, kýnimiz kýn bolmay barady... Sen bizge qyr kórsetkenshe, myqty bolsan, «jaudan» qorgha! Shetki jataqqa jigitterimen basyp kirgen Baqytjan shetinen úryp jatyr. Men qashyp shyghyp saghan keldim. Er bolsan, synalar kezing osy! - dedi, bir jaghy ashynyp, bir jaghy Ámetting namysyn qayrap.

Jana ghana shyryn qiyal, tәtti armandardyng lәzzatyna batyp otyrghan Ámetting boyy titirkenip ketti. Osy bir búzyqtar oqushylardyng shyrqyn alyp bitti. Boyy shymyrlap ashuy syrtqa tepti!.. Myna sózderden song qarap otyrugha bolmaytynyn bilgen ol jenil ghana kiyine salyp kelgen jigitting sonynan erdi.

Ámetpen bir topta oqityn taghy Baynaral, Oralbay degen myqty jigitter bar, odan qalsa qatar topta Kamyljan degen soghysqa soyqan bala bar. Birge-bir shygha qalsa eshkimnen osal týspeydi. Biraq, qalay ekeni sheshushi kezde studentter osy Ámetke iyek artady. Mine býginde basqa emes soghan kelip túr. Sebep aityp sheginetin jer emes... Ne bolsa da kórip aludy kózdep ketip barady.

Ámet bólmege jaqyndaghan sayyn aighay shu, tarsyl-gýrsildi anyq esty bastady. Bólmening esigi shalqasynan ashyq jatyr. Ekpindegen kýii kirip bardy.

- Baqytjan, mynau itterindi toqtat! Biz sening qúlyng emespiz, jigit bolsang shyq bylay! - dedi, óktem dauyspen.

Bәri esikke jalt qarap edi, múrny qonqighan, kózi shatynaghan aqsary jigit aqyryp túr eken. Qapelimde ózine qarsy sóz aitatyn adam tabylmay túrghanda «Baqytjan, shyq bylay!» degen sóz ony da ornynan tik túrghyzdy.

- Sen kimsin?

- Men - agha-shóneng Ámetpin! Saghan qoyar shartym bar!

- Qanday shartyng bar?

- Eger sen qazaq bolsan, biluge tiyissin!.. Myna tobyryndy toqtat! Belderindegi pyshaqtaryndy tasta! Dәl sen, menimen jekpe-jekke, keng jerge syrtqa shyq!

Baqytjan búl kelgen jigitting Ámet ekenin týsindi. Qaymyqpay qarsy kelip, mandayynan qasqalatyp qamshymen tartqanday sózin estip azda bolsa aiylyn jidy. Ol da:

- Shyqsang shyq! - dedi, shartqa baghynyp.

Jataqhananyng aldyndaghy ashyq alangha lezde jýz shaqty student jinaldy. Aynala qoralanyp orta ashylyp, eki jigit bilekterin sybanyp tastap aiqasqa shyqty. Ne kerek, shamasy bir sýt pisirimge juyq ayausyz tóbeles jýrdi. Bas-jarylyp kóz shyqpaghanmen shodyrayghan sheke, dýrdiygen erin, jyrylghan ezu ekeuining de tәnine tanbalandy. Bir kezde Baqytjan qolyn shoshaytyn,

- Ámet, toqta!.. Býginge osy jetedi, tóbelesting kókesi alda bolady! - dedi, tosyn ýn qatyp. Ámet te qasarysqan joq, soghys itjyghyspen ayaqtaldy. Eki jaq ta shashylghan zattary men jyrtylghan kiyimderin alyp arttaryna shegindi. Biraq, dәl osy kýnnen bastalyp tehnikumnyng jaghdayy sәl de bolsa ózgere bastady. Ámet anyq jenbese de, Baqytjangha qarsy sóileytin bir pendening bar ekeni anyq bolyp studentter «Ýh!» dep tynys alghanday kýy keshti. Kóshege shyghyp zat alatyn, kinogha baryp keletin, tuys-tughan, tanys-bilisterine qydyratyndar payda boldy.

Týsten keyingi sabaqtyng ýsti bolatyn, fizika múghalim Iliyashan aghay sabaq ótip túrghan, esik «tars!» etip ashylyp Baqytjan bastaghan bes jigit auditoriyagha kirip keldi.

- Aghay, Ámetpen tóbelesuge keldik. Futpol alanyna  shyghamyz, býgin kimning jenetini belgili bolady.  Sabaghynyzdy toqtatynyz! - dedi, tittey shimirikpey. Aldynghy jaghdaylardy tolyq bile bermeytin ústaz sәl tanghalyspen tosylyp baryp:

- Ámet, ne isteymiz?

- Tóbelesemin! - dedi, sanq etip, Ámet aldymen syrtqa bettedi.

- Ámet, ótkende tóbeles ayaqtalmay qalghan bolatyn. «Qazaq bolsan, jekpe-jekke shyghayyq»  degen ózinsin, endeshe, jekpe-jek! Kim jense sol Bestóbening atamany!

Ámet sóz aitqan joq. Bestóbening atamandyghyna talasyp jýrgen ol emes bolatyn, jan qysylghanda kópting namysyn taptatpau ýshin bilek týrdi, býginde irkilip túrghan joq.

Ekeui eshbir qaru-jaraqsyz jalanash bilek, jenil kiyimmen keminde jarty saghat jan ayamay alysty. Ayaqtyng ynghayy kelse tepti, qoldyng mórti kelse úrdy, bas júmsaudyng orayy tabylghanda sýzdi. Beldesip qalyp arpaq-túrpaq alysa týsken tústary da jii úshyrasty, ondayda birin-biri serpe laqtyryp tez bosanyp ketip jatty. Shamasy búl ekeuine kýreskennen góri erkin tóbelesken únaytynday. Tebisse de, qúlashtap qoyghylassa da elikshe yrghyp, búqasha mýiizdesti. Búl kezde ózge studentterde tez qúlaqtanyp әlde neshe jýz bala alandy basyp qalyp edi. Qoralanghan studentter ortany keng mol qaldyryp tóbeleske kedergi keltirmeuge tyrysty. Baqytjannyng erip kelgen jigitteri de aragha kirisken joq. Adam degen temirden jaralmaghan son, ekeui de tityqtap әbden qaljyrady. Gýrs-gýrs tiyip jatqan soqqy, jalanash etke shart-shúrt úrylyp jatqan músh esepsiz jalghasuda. Mynau it talasqanday bolghan tóbelesti kóruding ózi ayanyshty bolatyn, ajyratayyn dese, shart qiyn. Kóp bolyp toqtatugha da bolar edi, alayda mәsele sheshilmese eki jaqqa da tiyimsiz...

Bir kezde qalaydan qalay ekeni belgisiz Baqytjannyng kezekti soqqysynan song ayaghy qúmgha tayghanaghan  Ámet shalqalay qúlady. Basy dop alanynyng shetindegi shúnqyrlau jerge týsip ayaghy jogharyda qalyp ynghaysyz jaghday boldy. Studentter shu ete qaldy, eger osydan Ámet jenilse, kórgen kýnderi kýn bolmaydy, tirlikteri qor bolghaly túr. Olar yshqyna bar dauysymen «Ámet! Ámet!» dep aighaygha basty. Baqytjanda qarap qalghan joq, orayly sәtti paydalanyp qalghysy kelip qúlap jatqan Ámetting ýstine mine týsu ýshin bar pәrmenimen algha úmtylyp, basyp qaludy oilap shalt qimyldady. «Qap, qúryghan jering osy boldy-au!..Ámet! Ámet!» degen dýbir taghy janghyrdy. Osy kezde oqys qimyl bolyp Ámet serippedey jiyryldy, eki tizesin ishine tarta býgip, eki ayaqty júptady.   Ózin býrkitshe býre týsu ýshin, basyp qalayyn dep tayap qalghan Baqytjannyng jýrek túsy osy-au dep, shalqalap jatqan qalpymen, shapshandyqpen  qos ayaqtap túryp qatty tepti.  «Áy, ólgen jering osy bolar»  dep sausaqtarymen Ámetting kenirdegin ezip buyndyrarmyn dep oilap ýlgergen Baqytjannyng jýrek túsyna oq tiygendey «solq!» ete qalghanyn biledi. Onan arghysyn sezbey sereyip baryp art jaghyna jalp etip qúlady. Ayaqtyng soqqysy talmau jeri jýrekting túsyna kelip tiydi. Ámet jandәrmen ornynan qarghyp túrdy. Endigi kezek Ámetke keldi, Baqytjan esin jiyp, ózine kelgenshe onyng keudesine mine týsip qúlaq shekege kósip-kósip jiberdi. Ony az degendey qos qolynyng sausaqtary Baqytjannyng kenirdegine býrkitting túyaghynday qadaldy. Kezdeysoq tekpi, auyr soqqydan ne bolghanyn bilmey qalghan Baqytjannyng qimyly azayyp qyryldaghan dauysy estildi. Osy kezde tóbelesti kózderimen kórip túrghan studentter men ústazdar «Óldi! Óldi!» dep arasha súraghanday shuyldap ketti. Endi aragha Iliyashan múghalim bastaghan ýlkender jetip kelip, Ámetting sausaqtaryn bir-birlep shygharyp shetke alyp shyqty. Anau atamangha erip kelgen jigitter de úmtylyp baryp Baqytjandy jatqan jerinen tik kóterip alyp ketti.

Abai.kz