Senbi, 23 Qarasha 2024
Áne, kórding be? 5940 4 pikir 21 Nauryz, 2018 saghat 17:18

22 nauryz meyramyna baylanysty 22 qyzyqty derek

22 Nauryz meyramyna baylanysty  e-history.kz sayty qyzyqty 22  derekti tizip shyghypty. Sol derekterdi biz de óz oqyrmanymyzben bóliskendi jón kórdik.

  1. Nauryz merekesi – әlemning eng kóne merekelerining biri. Orta Aziya halyqtarynda bes myng jyl boyy atalyp ótilude. «Nauryz» sózi parsy tilinen audarghanda «Jana kýn» degen maghynany beredi.
  2. Búrynghy qariyalar 22 nauryzdy «Qyzylbastyng nauryzy» deydi eken (Qyzylbas – Iran, búrynghy Parsy elining qazirgi atauy). «Nauryz» sózi parsy tilinen shyqqan, «jana kýn» degen maghynany bildiredi. Qazaq halqy nauryz demey, Amal degen.
  3. Nauryzdyng dәstýrli taghamy – «Nauryz kóje». Ol jeti týrli azyqtyq zattan túrady. Jeti degen san aptanyng jeti kýnin beyneleydi, búl sannyng maghynasy teren. 7 sangha baylanysty әdet-ghúryptar bar. Nauryz merekesin toylau kezinde, aqsaqalgha nauryz kójege toly jeti kese úsynylady. Nauryz kezinde әr adam óz ýiine 7 qonaqty shaqyryp, ózi de 7 ýige jolyghady. Ózbekstanda «Sumalaq» – nauryz kójege úqsas tagham dәstýrli bolyp sanalady. Ol da jeti azyqtyq zattan әzirlenedi.
  4. Nauryz merekesi 18 ghasyrgha deyin Ejelgi Grekiyada, Ejelgi Rimde, Úlybritaniyada atalyp ótilip, 1700 jylgha deyin ejelgi Rusite toylanyp kelgen degen derek bar. Kóktem merekesi turaly mәlimetter antikalyq jәne orta ghasyrlyq jazushylardyng enbekterinde kezdesedi.
  5. Nauryzdy toylau tarihy Úly Abay ózining «Biraz sózi qazaqtyng qaydan shyqqany turaly» jazbasynda Nauryz tarihyn kóshpeli halyqtardyng «hibighiy», «húzaghi» dep atalatyn kóne zamanyna úshtastyrady. Parsynyng «nau» sózi әr týrli ózgeristerge úshyraghanymen, sol maghynada kóp halyqtyng tilinde saqtalyp qalghan. Ol oryssha nov (ay), nemisshe noye, latynsha neo. Osylaysha «nau» sózi ýndi-europalyq halyqtar daralanudan da búryn paydalanylghan.
  6. Nauryz meyramy – diny mereke emes. Búl – qalyng qystan aman-esen shyghyp, kýn núryna bólenip, jana jyldy qarsy alu merekesi. Nauryz merekesinde kórisken jandar bir-birin qúshaq jaya qarsy alyp, iygi tilekter aitady. Qazaq halqy búl kýni dýniyege kelgen qyz balalargha Nauryz, Nauryzgýl, Nauryzjan, er balalargha Nauryzbay, Nauryzbek, Nauryzhan degen esim bergen.
  7. 2010 jyldyng 10 mamyrynan bastap Birikken Últtar Úiymynyng Bas assambleyasynyng 64-qararyna sәikes 21 nauryz «Halyqaralyq Nauryz kýni» bolyp atalyp keledi. Bas assambleya ózining bergen týsiniktemesinde «Nauryzdy kóktem merekesi retinde 3000 jyldan beri Balqan týbeginde, Qara teniz aimaghynda, Kavkazda, Orta Aziyada jәne Tayau Shyghysta 300 million adam toylap kele jatqandyghyn» mәlimdedi. Al UNESCO bolsa, 2009 jyldyng 30 qyrkýieginde Nauryz meyramyn adamzattyng materialdyq emes mәdeny múra tizimine kirgizdi.
  8. Nauryz – kóktem men enbektin, dostyq pen birlikting meyramy bolumen birge, halqymyzdyng salt-dәstýrlerin qúrmettep, últtyq qasiyetterimizdi boyyna sinirip, jan-jaqty damyghan ónegeli, ónerli azamat tәrbeleytin últtyq meyramymyz.
  9. Úly ghúlamalar Ábu Rayhan Biruni, Omar Hayyam tәrizdi әlem tanyghan tarihy túlghalardyng enbekterindegi Shyghys halyqtarynyng Nauryz meyramyn qalay toylaghany turaly derekterge nazar audarsaq, parsy tildes halyqtardyng Nauryzdy birneshe kýn toylaghan. Yaghni, olar Nauryz kýnderinde mynaday salt-dәstýr, yrymdar jasaghan: Ár jerde ýlken ot jaghyp, otqa may qúighan. Jana óngen jeti dәnge qarap bolashaqty boljaghan. Jeti, aq kesemen dәstýrli últtyq kóje «sumalyq» úsynghan. Eski kiyimderin tastaghan. Eskirgen shyny ayaqty syndyrghan. Bir-birine gýl syilaghan. Ýilerining qabyrghasyna dóngelek on – «kýn simvolyn» salghan. Ýilerindegi tireu, aghashqa gýl ilgen. Jamby atu tәrizdi týrli jarystar ótkizgen. Búl kýni kәri-jas mәz bolyp, bir-birine jaqsy tilekter aitqan, arazdaspaghan.
  10. Nauryz meyramyna baylanysty mynaday ataular bar: Nauryz kýni, Nauryz aiy, Nauryznama, Nauryzkóje, Nauryz toyy, Nauryz jyry, Nauryz júmbaq, Nauryz bata, Nauryz tilek, Nauryz tól, Nauryzkók, Nauryz esim, Nauryz sheshek, Nauryzsha, Áz, Qydyr, Saumalyq, Múharram (tyiym), Samarqannyng kók tasy.
  11. Nauryz merekesining tuu tarihy turasynda talas kóp. Nauryzdyng naqty tarihy terende jatyr, ol ózining bastauyn músylmandyqqa deyingi zamannan alady. Keybir ghalymdar búny zoroastrizm men shamanizm kezenine deyingi uaqytpen baylanystyrady. Keybireuler Parsy patshasynyng joryqtarymen baylanystyryp jýr.
  12. Atyrau jәne Manghystau oblystarynda Nauryz merekesi 14 nauryzdan bastalyp, «Amal» dep atalady, osy meyramnyng dәstýrli elmenti – «Kórisu». Búl kýni adamdar qol alysyp qauyshady. Sonymen birge, barlyghy «Jana jyl qútty bolsyn!» dep amandasady.
  13. 1926 jyldan bastap, totalitarlyq jýiening yqpalymen nauryz merekesin toylaugha tyiym salyndy. Kóp jyldar boyy úmytylyp, synyn joghaltqan mereke 1988 jyldan beri qayta janghyryp, Nauryz meyramyn toylau dәstýri óz jalghasyn tapty.
  14. Nauryz merekesi 1991 jyly 15 nauryzda Qazaq SSR Preziydentining qaulysynyng negizinde memlekettik mәrtebege ie boldy. Elbasy nauryz aiynyng 22 júldyzyn «Nauryz meyramy» dep jariyalady. Al 2009 jyldyng 24 sәuirinde QR Preziydenti N.Á. Nazarbaev nauryz aiynyng 21, 22, 23 kýnderine «Nauryz meyramy» degen mәrtebe berdi.
  15. Nauryz Qazaqstanda ghana toylanbaydy. Jaqyn shetelding elderi (Ázirbayjan, Tәjikstan, Ózbekstan, Qyrghyzstan, Týrikmenstan, Resey) Nauryz merekesin qarsy alady! Aughanstan, Iran sekildi alys shet elderi merekening keluin taghatsyzdana kýtedi.
  16. Búryn Nauryz meyramyn toylau tang atudy qarsy aludan bastaldy. Búl ejelgi ghúryptardyng birine «Búlaq kórsen, kózing ash!» degen mәtelge baylanysty boldy.
  17. Nauryzdyng alghashqy kýnderining birinde qazaq halqynyng nanymy boyynsha jerding betinde erekshe bir guil jýredi. Biletin adamdar múny júmaqtan shyqqan qoylar birinshi bolyp sezedi, olardy baqqan qoyshy da bayqaydy deydi. Múnday kýni býkil tabighat, jan-januarlar, adamdar jandana týsedi. Búl kýni shash alugha, tyrnaq alugha bolmaydy, әitpese sal bolyp qalasyng deydi. Aynaladaghy jan iyesining bәri «әzden» keyin ghana erekshe kýsh-quatqa ie bolady. Halyqta mynaday qanatty sóz bar: «әz bolmay, mәz bolma».
  18. Búl mereke Islam dәuirine deyin toylanyp, halyq arasynda erekshe qoldaugha ie bolyp keledi. Shyghys elderining (shәmsi) kýntizbesi boyynsha, nauryzdyng bastaluy hamal (amal) aiynyng 1 júldyzy bolyp esepteledi. Hamal – Toqty shoqjúldyzynyng eski parsysha atauy. Kýn men týn tenelip, amal kirgen sәtte Toqty shoqjúldyzy tuady.
  19. Nauryzdyng maghynasy – nauryz parsysha «nau» (jana) jәne «ruz» (kýn) Jana jyldyng birinshi kýni degen maghynagha iye. Ol kýntizbelik jyldyng ýshinshi aiy (31 tәulik), kóktemning basy. Qazaqtar búl meyramdy Áz-Nauryz meyramy dep te ataydy.
  20. Shyghys jyl sanaghy boyynsha, mereke irandyqtardyng jana jyly Navruzben janasady. Nauryz merekesin týrki tildes halyqtar toylaydy. Tәjik halqy búl merekeni «Bәisheshek», «Gýlgardon» ne «Gýlnavruz», tatarlar «Nardugan», birmalyqtar «Su meyramy», horezmdikter «Nausardjiy», buryattar «Sagaan sara», armyandar «Navasardiy», chuvashtar «Noris oyahe» dep ataghan.
  21. Mereke kýni qar jauyp túru jaqsy yrym dep sanalghan. Bizge jetken qazaq anyzdarynda qyzdyng súlulyghy Nauryzdyng aq qaryna tenesteriledi. Búl tanghajayyp jayt emes, óitkeni nauryzdaghy qar әdette júmsaq, erekshe appaq bolady.
  22. Nauryz aiy tughanda ótetin «Kórisu» bir kýnmen shekteletin mereke emes, ol nauryzdyng 14-inen bastalyp, aidyng sonyna deyin jalghasa beredi.

Derekterdi әzirlegen: Altynbek Qúmyrzaqúly

Abai.kz

 

 

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371