Beysenbi, 18 Tamyz 2022
Ghylym-bilim 6844 14 pikir 26 Nauryz, 2018 saghat 09:24

QazPIY-ding irgetasyna 90 jyl emes, 100 jyl toldy

(oqu ornynyng 100 jyldyghyna oray)

 El bolyp, ensemizdi tiktep, ruhany janghyryp jatqan tústa memleketshil ústyndarymyzdy, últtyq qúndylyqtarymyzdy paryqtau – asa manyzdy is. Búl – әri paryzymyz, әri ónegemiz. Ótkenning aldynda – paryz, bolashaqtyng aldynda – ónege.

Este ústar jayt: Tәuelsizdigimizding elen-alanyndaghy ruhaniyat janaruynda birshama dýnie zerttelinipti, aitylypty, jazylypty. Alayda «ol kýni sabaqta bolghan joqpyn» dep mingirleytin oqushyday, sonyng kóbin úmytyp, býginde shatyp-bútyp jatamyz. Mysaly, Memlekettik últ teatrynyng (býgingi M.O.Áuezov atyndaghy memlekettik akademiyalyq drama teatr) shymyldyghy túnghysh ret 1926 jyly 13 qantarda Alash túlghasy Qoshke Kemengerúlynyng «Altyn saqina» piesasymen ashylghany arhivtik derektermen (tipti afishasynyng kóshirmesimen) dәleldendi. Biraq soghan qaramay әli kýnge oqu qúraldarynda, teatrgha qatysty jinaq-zertteulerde bayaghy qate fakti órip jýr. Tarihy derekti atalghan teatrdyng búrynghy-keyingi basshylarynyng biri bilse, biri bilmeydi.

 

Biyl, osy kýngi tilmen aitsaq, Alashtyng jastar qanaty «Jas azamat» úiymyna – 100 jyl. Úiymnyng ózi attas gazetining 1-sany 1918 jyly 30 shildede Ombymen irgeles Qyzyljar qalasynda jaryq kórgen. «Jas azamat» gazeti – Qazaq elining túnghysh jastar gazeti. Osy 1993 jyly aiqyndalghan derekti, ókinishke qaray, basqa týgil jurnalisterding ózi bilmey jatady...

Sonday «basy dauda jýrgen» (alash sózi) mәselening biri – Qazaqstandaghy túnghysh joghary oqu ornynyng tarihy. Yaghny Abay atyndaghy QazPIY-ding tarihy.

Nege ekenin bilmedik, birsypyra jauapty adamdar osy oqu ornynyng sovet túsynda «shegelenip jazylghan» dereginen ajyraghysy kelmeydi. Ol boyynsha atalghan institut (qazir uniyversiytet) 1928 jyly ashylghan. Osy jyly oghan 90 jyl tolady-mys...

Álem elderimen terezemiz tenesti, dýniyejýzi uniyversiytetterimen yqpaldasyp jatyrmyz degendi kóp aitamyz. Áygili joghary oqu oryndary óz tarihyn qalay bayyptaydy eken – Google qarayyqshy.

Sonymen, birinshi AQSh-tyng Garvard uniyversiyteti deregi:

«Stareyshiy iz uniyversiytetov SShA, Garvard byl osnovan 8 sentyabrya 1636 goda. Nazvan v chesti angliyskogo missionera y filantropa Djona Garvarda. Hotya on nikogda ofisialino ne byl svyazan s serkoviu, v kolledje obuchalosi glavnym obrazom unitarnoe iy kongregasionalistskoe duhovenstvo».

Yaghni, «negizi qalanghan» uaqytyn kolledj tarihynan, onyng ózinde HÝII ghasyrgha tәn dinmen kindiktesken baghdardan bastaydy eken.

Ekinshi mysalgha osy QazÚPU-da instituty (bólimshesi) ashylghan Fransiyanyng ataqty Sorbonna uniyversiytetining tarihyn alayyq:

«Nazvanie Sorbonna proishodit ot iymeny bogoslova Robera de Sorbona, duhovnika korolya Ludovika IX Svyatogo, osnovavshego v gorode v XIII veke bogoslovskiy kolléj — Kollej Sorbonna, pozdnee voshedshiy v Parijskiy uniyversiytet. ... Istoriya Sorbonny nachinaetsya ranishe XII veka, no iymenno v 1215 godu formiruetsya Parijskiy uniyversiytet, kogda neskoliko serkovnyh shkol obedinilisi y sformirovaly odin iz pervyh uniyversiytetov v Evrope»

Bayqasanyz, múnda da arghy negizin diny kollejden (Fransiya, Beligiya, Shveysariya t.b. elderdegi orta dengeyli oqu orny, «kolledj» delinbeydi) bastaydy.

Endi ózimizge yaky Qazaqstan ziyalylaryna, tarihshylaryna súraq qoyamyz:

1) Jurnalist-zertteushi, jazushy Jaqsybay Samrattyng birneshe jyldan beri jazyp jýrgen «QazPIY-ding tarihy 1918 jyly ashylghan Qazaq pedagogikalyq kursynan bastalyp, 1920 jyly Qazaq aghartu instituty bolyp qayta qúrylghan oqu orynmen jalghasqan» degen dereginde qanday qighashtyq bar? Niyet týzu, tújyrymdama qisyndy, arman da aiqyn – eldikpen baylanysqan oy tarih aqtandaghyn tolyqtyryp jatsa, quanbaymyz ba?

2) Biz 1990 jyldan beri memleket jәne qogham qayratkeri, asa batyl túlgha Smaghúl Saduaqasúlynyng múrasyn zerttep-zerdelep kelemiz. Onyng jazghan-syzghandarynyng ishinde kózge ottay basylatyny – «O znacheniy VUZ-a dlya Kazahstana» atty 1926 jyly 29 qazanda Tashkenttegi Qazaq pedagogikalyq joghary oqu ornynyng ashylu saltanatynda sóilegen orys tilindegi sózi yaky bayandamasy. Osy ghasyrlyq salmaghy bar bayandamanyng mәni men maqsatyn QazPY jәne jalpy joghary mektep tarihyna kelgende, nege ainalyp ótemiz?

Bizdinshe, osy Smaghúl enbegining mazmúnymen Tәuelsiz Qazaqstandaghy kýlli joghary mektepting rektorynan qarapayym oqytushysyna deyin tanysuy tiyis. Óitkeni, ol – últ uniyversiytetining №1 tújyrymdamasy. Dәlirek aitsaq, tújyrymdama dengeyindegi enbek. Búl – últ ziyalylarynyng oiy, ústanymy.

Tómende S.Saduaqasúly bayandamasyn tezis týrinde týpnúsqada úsynamyz.

1.1. «Tyaga k znanii velika, a sil y sredstv dlya udovletvoreniya nedostatochno, nedostatochno po sravnenii s velikim kuliturnym sprosom na segodnya. No vse je, po sravnenii s kroshechnym naslediyem besprosvetnogo proshlogo, nashy dostiyjeniya v oblasty narodnogo prosvesheniya gromadny».

1.2. «Ya ubejden, chto budushiy istorik Kazahstana, bezuslovno, posvyatit osobui glavu v svoey kniyge - otkrytii pervogo Kazahskogo VUZ-a. Ibo eto delo - otkrytie VUZ-a - yavlyaetsya zaversheniyem vajneyshego stroiytelistva iz kuliturnyh meropriyatiy gosudarstva».

1.3. «Istoriya organizasiy pervogo Sibirskogo uniyversiyteta v gor. Tomske - esti istoriya razvitiya Sibirskoy obshestvennoy mysli. Etot uniyversiytet svoim vozniknoveniyem obyazan deyatelinym uchastiyam takih velichiyn, kak Yadrinsev y Potaniyn. Ony byly luchshimy ludimy toliko probujdavsheysya Sibiriy. ... Potaninym y Yadrinsevym vokrug voprosa ob organizasiy uniyversiyteta dlya Sibiry byla mobilizovana vsya togdashnyaya sibirskaya obshestvennosti».

1.4. «Nam nujny rabotniky so spesialinoy podgotovkoy y vyuchkoy, rabotniky znayshie Kazahstan y lubyashie zdesi rabotati. Vot pochemu nashe praviytelistvo reshilo otkryti spesialinyy VUZ dlya Kazahstana».

1.5. «Pochemu my otkryvaem v pervuy ocheredi PedVUZ? Konechno, nam nujny voobshe vsyakie rabotniki. Nam nujny y agronomy, y vrachi, y injenery y t.d. No v pervuy ocheredi v nastoyashee vremya kazahskie trudyashiyesya massy nujdaiytsya v pedagogah. Pry tom ogromnom prosente negramotnosty v Kazahstane, pered namy stoit kolossalinyy vajnosty zadacha - vnesty vseobshee obucheniye».

1.6. «Ya  povtoryaiy, nam ne stydno uchitisya rabotati, ispolizuya opyt byvshih ludey. My nikogda ne otkazyvalisi ot tehnicheskoy kulitury proshlogo, prekrasno polizuemsya teperi rezulitatamy dostiyjeniy naukiy. IYspolizuem tot ogromnyy opyt, kotoryy ostalsya nam v nasledstvo ot starogo stroya».

1.7. «Y v etom velikom dele izucheniya Vostoka, nyne otkryvaemyy PedVUZ doljen sygrati dlya Kazahstana pervostepennuy roli. V stenah etogo VU3-a doljny byti sosredotocheny sily, kotorye budut slujiti nam spravochnikami, avtoriytetnymy spravochnikami, kuda my mogly by obrashatisya v nashey prakticheskoy rabote, y mne kajetsya, chto v etoy oblasty zadacha PedVUZ-a daleko vyhodit za predely spesialinyh pedagogicheskih znaniy».

1.8. «Znachenie nashego professora gorazdo shiyre y bolishe togo znacheniya, kotoroe pod etim slovom ponimaetsya v drugih gosudarstvah. Nashy professora doljny byti ne toliko uchiytelyamy nashih studentov, no ony doljny izuchati jizni naroda, sredy kotorogo ony rabotayt, doljny izuchati estestvennye bogatstva svoego kraya y t.d. Y v etom smysle ih missiya poiystiyne ogromna y velika».

1.9. «U nas zolotoe dno toje esti, no ono lejit pod zemley. U nas milliardy pudov kamennogo uglya, milliony zolota, soly y t.d. No vse eto doljny my dobyti y obratiti v polizu toliko togda, kogda vy poydete tuda na rabotu. Do etogo nashy ogranichennye vozmojnosty ne dayt vozmojnosty obespechiti Vas kak sleduet. Poetomu my povtoryaem - maksimum berejlivosti, ekonomii, vospitayte y sebya y tovariyshey nashih v etom napravleniiy».

Bayandamada otarshyldyq zardaby, Shoqan-Ybyray-Abay tragediyasy, Japoniya mysalynda bilim-ghylym tili men oyanghan Shyghys mәselesi de aitylady. Smaghúl tújyrymdamasy mynanday:

Birinshiden, Qazaqstan ýshin pedagogikalyq joghary oqu orny – respublika damuyna serpin beretin kýsh.

Ekinshiden, qazaq studenti men mamanynyng aldyndaghy zor mindet – tarih taghylymyn, halyq súranymyn, ziyalylyq talgham-tarazysyn bilu jәne soghan say bilim alyp, qyzmet etu.

Ýshinshiden, qazaq joghary oqu ornynyng damu sipaty, qúrylymy, ereksheligi әlem tәjiriybesimen sәikestenui tiyis.

S.Saduaqasúly bayandamasynda «pedagogikalyq institut» degen tirkes kezdespeydi, ylghy «pedagogikalyq joghary oqu orny» («pedvuz») deydi jәne ýlgi-ónege retinde Tom uniyversiyteti alynghan. Sonday-aq qayratkerding oiyna әrdayym ghylym (irgeli jәne qoldanbaly zertteu), óndiris zәruligi oralyp otyrady.

Osy tústa taghy da súraq tuady: HH ghasyrdyng 20-jyldarynyng basynda Orynbor, Tashkent, Semey, Orda, Almaty t.b. qalalarda ashylghan «halyqqa bilim beru instituttary» men «aghartu instituttarynyn» mәrtebesin qalay baghalauymyz qajet? Smaghúl bayandamasynda «institut» termiynining qoldanbau sebebi – úghym-ataulardy shatastyrudy qalamaghanynda bolsa kerek.

Bizding últ ziyalylaryna qatysty kóbirek aitylatyn eki oqu orny bar: biri - Orynbordaghy «KINO» (Qazaq halyqqa bilim beru instituty), ekinshisi – Tashkenttegi «Kirinpros» (Qazaq aghartu instituty). Biz 1990 jyly «Órken» gazetinde osy oqu oryndarynyng aiqyndalmaghan mәrtebesin, taghdyryn oilap, «Túnghysh» desek, útamyz ba?» atty maqala jazyp edik. Bir qyzyghy, múnda da әngime «QazPY 1928 jyly payda boldy» degen derekti teristeuden órbiytin (1921 jyly A.Baytúrsynúly halyq aghartu komissary kezinde Orynborda Qazaq memlekettik uniyversiytetin ashu turaly mәsele kóterilgenin osynda aitqanbyz).

 

Suretter sóileydi

 

Ár elding tarihy óz jolymen damidy. Sondyqtan kez-kelgen ólshem-týsinikting parqy sol damudyng ayasynda qarastyryluy kerek. Mysaly, HH ghasyrdyng basyndaghy qazaq romandaryn sol ghasyrdyng 60-70 jyldaryndaghy ólshemmen qaray alamyz ba? Óitsek povesti-hikayat «mәrtebesin» de qomsynyp qaluymyz mýmkin. Biz ýshin olar – últ romanynyng bastauy, tәjiriybesi!

A.Baytúrsynúly syndy últ ústazdary qyzmet etken halyqqa bilim beru instituttaryn «orta dengeyden de tómen» dep múryn shýiirgenimiz qalay? Bәlkim «Ahmetting ózining de joghary bilimi joq» dep shatqayaqtarmyz... Ári qaray Shoqan men Abaydyn, Qashqary men әl-Farabiyding «diplomyn» súrap qalatyndar tabylar...

Qazaq halyqqa bilim beru instituttary – kýrdeli, qym-quyt zamanda múghalim, basqa da sala mamandaryn dayarlaghan oqu oryndary. Ony «tehnikum» deyin desen, ol kezde dәl sonday ataumen oqu oryndary júmys istedi. Al, halyqqa bilim beru institutyn qúrghan, jýrgizgen túlghalar bylay jazady (týpnúsqa): «V nastoyashee vremya pribliziytelino priyderjivaitsya programmy shkoly 2 stupeny y otchasty vysshih uchebnyh zavedeniy» (Ózbekstan Respublikasy Ortalyq memlekettik arhiyvi, 41-qor, 1-tizim, 1288-is, 20-paraq).

Biz, әriyne, Kirinpros «Erejesinde» «pedagogikalyq orta dengeyli oqu orny» dep jazylghanyn jaqsy bilemiz. Biraq búl sol kezdegi tarihy jaghdaygha jәne ekonomikalyq qiyndyqtargha baylanysty (oqu ghimarattary, mamandardyng jalaqysy, studentterge bólinetin qarjy, jataqhana, zerthana t.b.) aiqyndalghan mәrtebe ekeni sózsiz. Sonymen birge «Kirinpros» qújattarynda, esepterinde «joghary bilikti («vysokokvalifisirovannyi») mektep qyzmetkerlerin dayarlaymyz» dep kórsetedi.

Al, oqu josparlaryna qarap, Kirinpros basshylyghy men mamandarynyng qaysybir bastamasyn bizding joghary oqu oryndary býgin de oryndamay jýrgenine qayran qalasyz. Mysaly, әdette «shet tili» úghymyn beretin europa tilderin shúghyl arab, parsy tiline auystyru jayy. Búl keyingi Qazaqstanda 70-jyldary ishnara jýzege asty. Nemese «orta oqu orny» (әdeyi tyrnaqshamen jazdyq) qazaq tilinde oqulyq pen zertteu kitaptaryn jazudy úiymdastyrady, halyq múrasyn (el әdebiyeti) jinau, taldau, jýieleu, jariyalau isimen ainalysady, pәn sózderine (terminologiya) qatysty pikirtalas ótkizedi. Studentter «Jas jýrek» atty gazet, «Jas alash» atty jurnal shygharady. Ony aitasyz, oqytushylar men bilim alushylar oqu orny men ózderin asyraytyn jeri, suy, maly, qúral-saymany bar «Órnek» atty sharuashylyq qúrady.

Orayly súraq qoyamyz: býginde atynan at ýrketin, maqtanghanda zymyran men úshaqqa jol bermeytin uniyversiytetterding qaysysy osyny jasap jýr? Nemese «naryq» dep, uniyversiytetke qaryq bolghandarymyzdyng oiyna jogharydaghyday eldik júmys isteu kire me eken? Kóbisining armany – tek Europagha baryp, qarjy audarsang japatarmaghay beretin «bilim liyderi», «jyl uniyversiyteti», «kreativti basshy» t.b. jyltyraghan shashaqty medali alyp, kóbelek galstuk taqqan qaltyraghan alayaqtarmen suretke týsu...

QazPIY-ding bastauynda túrghan Qazaq aghartu institutynyng ghylymi, mәdeny әleueti kimder edi? Halel Dosmúhamedúly, Súltanbek Qojanúly, Múhamedjan Tynyshbayúly, Maghjan Júmabayúly, Múhtar Áuezúly (eskertu: ol shaqta últ baspasózi dәl osylay «úly» dep jazady), Hayretdin Bolghanbayúly, Jýsipbek Aymauytúly, Myrzaghazy Esbolúly, Fayzolla Ghalymjanúly, Isa Toqtybayúly, Shamghaly Sarybayúly, Abdolla Baytasúly, Kәrim Jәlenúly, Dinshe Ádilúly, Segizbay Ayzúnúly, IYembergen Tabynbayúly (osy azamat 1922 jyly A.Baytúrsynúly mereytoyyna baylanysty Tashkentke arnayy shaqyrtumen kelgende, Týrkistan ziyalylary atynan estelik altyn jeton tapsyrady) t.b. Europalyqtardan (sol kezding leksikony) dәris oqyghandar - V.V.Bartolid, A.E.Shmidt, N.Arhangeliskiy t.b. Tashkenttegi әigili «Talap» atty mәdeniyetti kórkeytushiler qauymy (formaty әri ghylymiy-zertteu ortalyghy, әri halyq uniyversiyteti sekildi) osy ýrkerdey ziyalylar tobynyng arqasynda júmys istedi.

Aqyry Aqannyng aty atalyp qaldy, oqytushylar tiziminde últ ústazynyng da nyspysy túr. Sirә, әlgi Tashkent saparynda jәne basqa da kezde dәris oqyghan.

Aytqandayyn, halyq atynan «Kirinpros» (QazPY qarashanyraghy dep úghynyz) ghimaratynda tapsyrylghan altyn jetonnyn bir betine:

«Aqa! Kýshti senin qalamyn. Halyq isi -           senin tamaghyn. Jasa,  últ  mektebinin  jýregi!»

dep, ekinshi  betine:

«Týrkistan  ziyalylarynan  belgi.  1922  jyl  2  aughyst» dep jazylypty.

Múny nege dәiektep, dәleldep otyrmyz? Ashyq aitayyq: QazPIY-ding býgingi keybir mamandary, tipti prorektor dengeyindegi jauapty qyzmetkerleri osy tarihy әleuetten bezip, «bizding uniyversiytetimizge - 90 jyl, tarihshylarymyz osyny dәleldedi» degende, ne útady – osy jaghyn mýldem týsinbedik.

Al, otandyq baspasózde QazÚPU mamandary oqu ornynyng «Kazinpros»-tan bastalatyn arghy búlaqtaryn aita otyryp, «Kazpedvuz» joghary mektep ekenin dәiektey túryp, «KazASSR Sovnarkom»-ynyng 23.03.1927 jylghy Qazaq pedagogikalyq joghary oqu ornyn Tashkentten Almatygha kóshiru turaly qaulysyn eske sala kele, «QazÚPU-gha 90 toqsan jyl» dep qorytyndy jasaydy. Songhy tújyrymyn әri oilap-beri oilap, qabylday almadyq.

Sonda qalay bolghany? Joghary oqu orny mәrtebesimen qaraghannyng ózinde QazPIY-ge (1926 jyldan eseptegende) biyl 92 jyl bolmay ma? Álem tәjiriybesimen (kolledjden bastaytyn) bayyptaghanda 100 jyl tolmay ma?

«Toqsan!» dep tabandap túrghan mamandar búl oiyn qalay dәleldeydi deysiz ghoy. «Kazpedvuz 1926 jyly Tashkentte ashyldy. Qazir ol – basqa memlekette. Onyng ýstine ol kezde uniyversiytet mәrtebesi bolmady. QazPIY-ding (QazMU) qazaq jerinde tamyr jayghanyna – 90 jyl!..» dep túr... Búghan kýlesiz be, jylaysyz ba?.. Au, Tashkent – qanday jaghdayda da óz Tashkentimiz emes pe? Arghy jaqty aitpaghanda, bergi jaghynda Alash tarihy, taghdyry, túghyry, tragediyasy túnyp túrghan Tashkent qoy! Tәuelsizdikting shiyrek ghasyrynda uniyversiytet-instituttyng parqyn, aiyrmasyn kóre aldyq pa? Qisyn qayda, qaghidat qayda?..

Sodan týnilip ketip, mynaghan qam jedik: eger ghayyptan әlgidey oily mamandar qazaq әdebiyettanuyna oiyssa, biz әdebiyet tarihymyzdy eshqashan Asanqayghydan bastay almaydy ekenbiz. Búl kisiler «Qobyz saryny» men «Aldaspandy» belden syzyp,  Múhtar Maghauinning «Júldyz» jurnaly tarihyn 1928 jylghy sovettik «Jana әdebiyetten» emes, arghy jaghynda óz aldyna bólek shyghyp, qyspaqtan jabylghan 1922 jylghy alashshyl «Tan» jurnalynan bastaghan tәuekelshildigin mýldem teristeytinine shýbә keltirmeymiz...

Ghafu etinizder, QazPY týlegi retinde búl oilarynyzben, tújyrymdarynyzben kelispeytinimizdi ashyq aitamyz. Óitkeni alma mater – ósirgen, óndirgen, adam qylghan altyn úyamyzdyng últ oyanuymen, Alash armanymen baylanysty arghy tarihyna beyjay qaray almaymyz.

Biz últ ziyalylarynyng aqyly, parasaty aldynda basymyzdy iyemiz (S.Saduqasúly bayandamasyndaghy oilar)! Olar qoghamnyng týrli qiyndyqtaryna qaramay, Á.Bókeyhan armandaghan uniyversiytet iydeyasyn qily tәsildermen jalghastyryp-jalghap otyrghan. Abay atyndaghy QazPY – sonyng jarqyn mysaly.

Tarihtyng taghylymdy bir oqighasy esimizge týsip otyr. 1544 jyly negizi qalanghan, Prussiyada «Alibertina» atalyp ketken (qúrghan gersogting qúrmetine) Kyonigsberg uniyversiyteti degen oqu orny bolghan. Soghan tura 400 jyl tolghanda, II dýniyejýzilik soghystyng soyqan zardabynan 1945 jyly alghash Greyfevalid, keyin Gyottingen qalasyna kóshirilip, sol jyly-aq qyzmeti amalsyz toqtatylady... Bylaysha aitqanda, Kyonigsberg orystyng qanjyghasynda ketip, Kaliningradqa ainalady. Ózi bastaghan soghystan sendelgen Germaniya jana shekarasy aumaghyndaghy uniyversiytetterin baghyp-qagha almay, anyraydy. Sóitip, tórt ghasyrlyq әleueti bar Kyonigsberg uniyversiyteti jabylyp, tarih qoynauyna ketedi. Al, «fashizmdi jalghyz jendik» deuden tanbaytyn soltýstik kórshimiz býginde ne dep maqtanady deysiz ghoy. «Kyonigsberg uniyversiyteti – qazirgi Resey jerindegi eng bayyrghy oqu orny...» deydi.

Qayratker S.Saduaqasúly bilim ministri retinde Qazaq respublikasy ýkimeti atynan baryp, eldik, ónirlik manyzyn, maqsat-mindetin aiqyndap bergen Tashkenttegi Qazaq pedagogikalyq joghary oqu ornynyng tar jol, tayghaq keshude joghalyp ketpey, joyylmay, alashtyng jana astanasy – Almatygha aman-sau jetkeni, kýni býginge deyin últ bilimi shamshyraghyn óshirmegeni, tipti qughyn-sýrgin jyldarynyng ózinde jolyn tauyp, dana Abay esimin alghany – әlemge ýlgi etip kórsetetin erlik dep esepteymiz.

Jalpy, mysaly, jogharyda aitqan teatrdyng Alash kezenin kórsetpeu, bilim-ghylym salasyndaghy Alash enbegin eskermeu – kenesten qalghan «kompleks».

QazPY Tashkentten Almatygha kóship kelip, Qazaq memlekettik uniyversiyteti atanghanda, onyng rektory bolghan Sanjar Aspandiyarúly 1936 jyly medisina institutynyng 5 jyldyghyna oray ózining emes, qoghamnyng sanasyndaghy sol «kompleksti» tómendegishe jetkizipti: «Byly peredlojeniya ob otkrytiy medisinskogo instituta v Kzyl-Orde, chtoby polizovatisya blizostu Tashkenta na etom stroiti bazu instituta. Praktika sosialisticheskogo stroiytelistva vdrebezgy razbila y etu «teorii» pravoopportunisticheskogo uklona...». Múny týsinikti tilmen aitsaq, Tashkentpen at qúiryghyn kesu – ótkenning «jaman» jaghynan qútyludyng joly retinde úghynylghan.

Sayasy sebeppen qysylyp-qymtyrylu psihologiyasyn Múhtar Áuezov 1939 jylghy «Bilimning túnghysh ordasy» atty maqalasynda bylaysha әuezelegen: «Jaulardyng aramdyq isteri toqtamady, qayta bayshyl últshyldardyng neler alayaqtary oqytushy degen atpen QazPIY-ge jinala bastady, olar QazPIY-di últshyldyqtyng medresesine ainaldyrmaqshy boldy. Biraq onysy bolmady. QazPIY-ge partiya isine berilgen, óner-bilimge janyn salghan sovet jastary kóp jinaldy. Jas bolsa da berik boldy olar. Bayshyl últshyldardyng bilgirsigen, sheshensigen qusymaqtardyng tas talqanyn shygharyp, kýlin kókke úshyrdy».  NKVD týrmesinde 2 jyl otyrghan Múqang osylay zamana men sol zamangha say oqyghandar tynysyn aina-qatesiz jetkizgen.

Sirә, Tәuelsizdikting aq tanyna tәuba dey otyryp, ruhany janghyrugha júmylyp, 20-30-jyldar oiranyn basqa jaghynan «әjetke jaratqymyz» kelmeytin shyghar.

Ras, býginde Abay uniyversiyteti – tanymal oqu orny. Osydan biraz jyl búryn sol kezdegi rektor Serik Pirәliyev respublikalyq gazettegi bir maqalasynda «QazPIY-ding tarihy 1928 jyldan emes, 1926 jyldaghy Tashkent kezeninen bastalady» dep jazghanda, «e, seng búzylypty ghoy» degen kónilmen quanyp edik. Tipti Astanadaghy bir jiynda «Seke, endi 100 jyldyqqa dayarlanu kerek!..» dep, qaghazgha óz qolymyzben jazyp, úsynys ta bergenbiz. Býgingi tәjiriybeli basshysy, birneshe joghary oqu orny men Y.Altynsarin atyndaghy Bilim akademiyasyna jetekshilik etken Tahir Balyqbaev «uniyversiytet tarihyna baylanysty eleuli jobalar belgilep jatyr» dep estidik. Endi Tәkene de sәttilik tilep otyrmyz.

Bizdinshe, Google-de, ensiklopediya men anyqtamalyqta shamamen bylay dep jazyluy kerek: «Abay atyndaghy Qazaq últtyq pedagogikalyq uniyversiytetining (qalyptasqan atauy – Abay atyndaghy QazPI) tarihy 1918 jyldan bastalady. Týrkistan respublikasynyng ortalyghy Tashkent qalasyna shoghyrlanghan Alash ziyalylary osyndaghy uniyversiytetting (Týrkistan uniyversiyteti, keyin SAGU) jәne jergilikti oqyghandardyng әleuetin júmyldyra otyryp, ólkedegi jana qazaq mektepteri ýshin múghalim dayarlau mәselesin kóterdi. Týrkistan ASSR halyq aghartu komissariatynyng 1918 jylghy 12 qarashadaghy alqa jiynynda «20 qarashadan bastap Orys pedagogikalyq uchiliyshesi janynan 6 ailyq qazaq pedagogikalyq kursyn ashu turaly» qauly qabyldandy. 1919 jyly mamyrda atalghan kursty 145 múghalim bitirip shyqty. Osy jyly 1 mausymda Týrkistan ASSR ýkimetining qaulysymen qazaq pedagogikalyq kursy jeke «Qazaq pedagogikalyq uchiliyshesi» bolyp qayta qúryldy. Onyng janynan Ólkelik pedagogikalyq dayarlyq kursy ashyldy. 1920 jyly qazpeduchiliysheni 59 kursant bitirip shyqty. Osy jyly uchiliyshede 200 qazaq kursanty oqyp jatty. 1920 jyly mausymda Týrkistan respublikasy Halyq aghartu komissariaty janyndaghy alqa qazaq, orys, ózbek, tatar tilderinde jeke Halyqqa bilim beru instituttaryn qyrkýiek aiyna deyin ashu turaly Ereje qabyldaydy.

Qazaq pedagogikalyq uchiliyshesi men onyng janyndaghy enbek mektebi bazasynda ashylghan Qazaq halyq aghartu instituty (Kirinpros) 1920 jyldyng 1 qyrkýieginen úiymdastyru júmysyna kirisedi. Onyng qúrylymy: negizgi bes jyldyq pedagogikalyq kurs, bir jyldyq kurs, sabaqtan tys tәrbie kursy, ýy tәrbiyesi kursy, kitaphana kursy, dene tәrbiyesi kursy, 1-dengeyli enbek mektebi. Institut resmy 17 qyrkýiekte ashylady. 1920-1921 oqu jyly bilim alushylardyng sany – 224, oqytushylardyng sany – 33. Oqu orny Syrdariya, Jetisu, Áulie ata, Shymkent, Aqmeshit, tipti Ferghana,  Samarqan, Horezm óniri halqyn qamtugha tyrysady.

Oqytushylar jana oqulyq jazyp, ghylymmen, ólketanumen ainalysady. Bilim alushylar gazet-jurnal shygharyp, týrli tanymdyq ýiirmeler qúrady. 1925 jyly 8 qazanda Qazaq ASSR Halyq aghartu komissartiaty (basshysy S.Saduaqasúly) alqasy Tashkenttegi «Kirinpros»-ty Qazaq pedagogikalyq joghary oqu orny («Kazpedvuz») etip qayta qúru turaly qauly shygharady. Búl instituttyng saltanatty ashyluy 1926 jyly 29 qazanda ótti.

1926 jyly tamyzda «Kazpedvuz»-gha 338 student qabyldanady. Qazaqstan halyq aghartu komissarynyng búiryghymen Temirbek Jýrgenúly osy institutqa rektor bolyp taghayyndalady. Rektordyng orynbasary retinde Halel Dosmúhamedúly bekitiledi. 1927-1928 jyldary osy institutty Smaghúl Saduaqasúly, Sәken Seyfollaúly basqarady.

KazASSR Halyq komissarlar kenesi 1927 jyly 23 nauryzda Qazaq pedagogikalyq joghary oqu ornyn Tashkentten Almatygha kóshirip, Qazaq memlekettik uniyversiyteti etip qayta qúru turaly qauly qabyldady.

Qazaq memlekettik uniyversiyteti Almatyda 1928 jyly 1 qarashadan júmysyn bastaydy. Jana rektory bolyp Sanjar Aspandiyarúly bekitiledi. Pedagogikalyq baghyttaghy fizika-tehnika, jaratylystanu, til-әdebiyet bólimderine 121 student qabyldanady (onyng 73-i qazaq)... [Búdan keyingi tarihy kópshilikke belgili.-D.Q.]».

Áriyne, osy maghlúmatty әli de syghymday týsse bolady. Biz sәl taratynqyrap aittyq. Búl arqyly últ ziyalylary bilim jýiesi sabaqtastyghyn ýzbegenin jetkizudi qaladyq.

QazPIY-ding ghasyrlyq joly degende, onyng danqty oqytushy-professorlaryn, týlekterin toptap, jýielep kórsetu lәzim. Álem uniyversiytetterining bәri de týlekterimen maqtanady. Abay uniyversiytetining saytynda tarihta orny bar bitirushiler tym az kórsetilgen. Mysaly, biz oqytushylardan bólek týlekterdi bylaysha toptaudy úsynar edik: 1) Tәuelsizdik jolynda qúrban bolghandar (repressiyagha úshyraghandar t.b.); 2)  Ekinshi dýniyejýzilik soghysta sheyit ketkender; 3) Ár ghylym salasynyng tanymal ghalymdary; 4) Memleket jәne qogham qayratkerleri; 5) Bilim jýiesining (JOO, uchiliyshe, mektep t.b.) basshylary, ozyq pedagogter; 6) Aqyn-jazushylar; 7) Óner, mәdeniyet túlghalary.

Osy qatarda biz tizimdegen túlghalardyng sany 270-ke juyq. Aytalyq, 1935 jylghy týlekter ishinde Qasym Múratbaev 1937 jyly «últshyl úiym qúrdy» degen aiyppen atylyp ketken. QazPIY-den song LGU-gha arnayy jiberilgen bastapqy 6 týlek-mamannyng ishinde talantty jas lingvister Ordabay Aghybaev pen Kәrim Bekenov sonday jalamen qúrban bolghan. Qalghandary da keyin qughyn-sýrgin kórgen. Aydau men abaqtynyng azabyn kórgen múrattanushy Omar Qaymoldin da – osy sanatta. «Halyq múghalimi» gazetining qalamgeri Múqash Nýsipov fashizmge qarsy soghysta qaytqan. Qúdaybergen Súraghanov – kenes odaghynyng batyry (QazPIY-di bitirgen batyrlar sany – kemi 5-6). Mәjit Aytbaev - «Týrkistan legionynda» bolghan, tútqynda últ gazetin shygharghan túlgha. Osynday taghdyrly Hәkim Tynybekovti de úmytpalyq. Soghysta qaytqan әigili aqyn Abdolla Júmaghaliyev, Abay úrpaghynan maydanger Ishaghy Jaghyparqyzy, dana aqynnyng dosy, ertegishi Baymaghambetting balasy Múhlis – QazPY týlekteri. Iliyas Jansýgirúly, Qúrmanbek Jandarbekúly, Ghany Múratbaev, Álibek, Áuelbek Qonyratbaevtar – Tashkenttegi Kirinpros bitirushileri. Ádebiyettanushy-akademikter - Qajym Júmaliyev, Mәlik Ghabdulliyn, Múhamedjan Qarataev, Serik Qirabaev, Shәmshiyabanu Sәtbaeva, Seyit Qasqabasov, әdebiyetshiler, aqyn-jazushylar - Isa Bayzaqov, Belgibay Shalabaev, Ády Shәripov, Hamza Esenjanov, Sәidil Taljanov, Ghaly Ormanov, Ábdilda Tәjibaev, Qalijan Bekqojiyn, Dihan Ábilev, Esmaghambet Ysmayylov, Júmaghaly Saiyn, Tóleutay Aqsholaqov, Qaynekey Jarmaghambetov, Tóken Ábdirahmanov, Syrbay Mәulenov, Saghynghaly Seyitov, Qapan Satybaldiyn, Berqayyr Amanshiyn, Tahauy Ahtanov, Ayqyn Núrqatov, Nyghmet Ghabdulliyn, Berdibek Soqpaqbaev, Mynbay Rәshev, Balamer Sahariyev, Ánuar Derbisәliyev, Hizmet Abdulliyn, Ghojahmet Saduaqasov, Ghafu Qayyrbekov, Mekemtas Myrzahmetúly, Ádibay Tabyldiyev, Múhtar Janghaliyn, Hajymúrat Syzdyqov, Núrghazy Shәkeev, Múqsihan Zaitov, Tóken Ibragimov, Qabdykәrim Ydyrysov, Shәmil Múhamedjanov, Ákim Tarazi, Iliya Bahtiya, Gerolid Beliger, Asqar Sýleymenov, Edige Túrsynov, Zadan Júmaghaliyev, Quandyq Mәshhýr-Jýsip, Baqytkerey Ysqaqov, Nýkesh Bәdighúlov, Ermek Ótetileuov, Asylbek Abdrahman, Ghúsman Jandybaev, Sәrsenbi Dәuitúly, Meyirhan Aqdәuletúly, Serik Asylbekúly t.b. osynda oqyghan. Áygili ghalymdardan – matematiyk-akademik Orynbek Jәutikov, himiyk-akademik Batyrbek Birimjanov, etnograf Halel Arghynbaev, ýsh mәrte rektor, akademik Serghaly Tolybekov, KSRO múghalimi Qúmash Núrghaliyev, qayratkerler – Kenjәli Aymanov, Ózbekәli Jәnibekov, Baljan Bóltirikova, Mәnsura Ahmetova, Múhambetqazy Tәjiyn, Mahmút Qasymbekov, Talghat Abaydildinov, Erejep Mәmbetqaziyev t.b., birneshe institutty basqarghan professorlar Ádil Ermekov pen Qadyr Jamanbaev, tilshilerden: akademikter - Nyghmet Sauranbaev, Mәulen Balaqaev, Ahmedy Ysqaqov, Rabigha Syzdyqova, professorlar – Ghúbaydolla Aydarov, Fatima Músabekova, Núrjamal Oralbaeva, Ársen Ibatov, Áytim Ábdirahmanov, Eset Júbanov, Telghozy Janúzaqov, Oqas Naqysbekov, Ábjappar Ablaqov, Oghaz Súltaniyaev, Túraghúl Qonyrov, Seydin Bizaqov, Amangeldi Qoshqary t.b., geograf-akademik Áliya Beysenova, auylsharuashylylyq ghylymyna himiya-biologiya múghalimdiginen barghan akademik Raqymjan Eleshov, Zoologiya institutyn basqarghan biolog-professor Amanqúl Bekenov, akademikter әuletining ókili matematiyk-professor Qanapiya Arynghaziyn, Aqmolada birneshe uchiliyshe-tehnikum basqarghan Qamidolla Núrtaev, «Qazaqstan mektebi» men basqa da salalyq jurnaldargha jetekshilik etken Sayrash Ábisheva  – QazPIY-den týlep úshqandar. Dramaturg Saghyr Kamalov, halyq әrtisi Shara Jiyenqúlova, kompozitor Baqytjan Bayqadamov – osynda oqyghandar. «Qazaq kalendaryn» jazghan Mynbay Ysqaqov, әl-Faraby múrasy men matematika tarihyn zertteushi Audanbek Kóbesov, synshy, kompozitor Túrsynjan Shapay, kinodramaturg, kýishi Talasbek Ásemqúl, matematika baghytynda 5 mektep ashqan, RFMSh diyrektory bolghan Ábdimәjit Ótesh – Abay uniyversiyteti maqtanyshtary.

Elbasydan bastap el aghalarynyng bәri ruhany janghyrugha erekshe mәn berip jatqan tústa, últ parasaty jәne ziyalylyq ólshemi qayta zerdelengen shaqta, baba jasynan әldeqashan asqan QazPIY-ding birtútas taghylymdy tarihyn sovetten qalghan qaysybir «kompleksterge» baylanysty bólip-jaruymyz aqylgha da syiymsyz, ghylymy tanymgha da qayshy.

Abay uniyversiytetining ghasyrlyq joly – Alash múratyna, otandyq bilim men ghylym, mәdeniyet pen ruhaniyat qúndylyqtaryna adaldyq joly.

Dihan Qamzabekúly, Últtyq ghylym akademiyasynyng akademiygi, Abay atyndaghy QazPY týlegi

Abai.kz

14 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2779
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2134
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1799
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2895