Senbi, 23 Qarasha 2024
El ishi... 4608 0 pikir 2 Sәuir, 2018 saghat 11:53

Taras Vasilievting esteligi

Oqugha týsken jylymyz bolatyn. Ol kezde Guriev qalasy dep atalatyn oblys ortalyghyndaghy Pedinstitutynyng «su jana» studentteri bolyp auylsharuashylyq tәjiriybesinen ótu ýshin Eltaygha keldik. Eldi-mekennen jeti shaqyrymday jerde ornalasqan «Baghyrlay» dep atalatyn sudyng jaghasynda túrghan bir ýige qonystandyq. Kýndiz tas basatynbyz da, keshke qaray as ishetin bólmede otyryp birazgha deyin әngime aitatynbyz. Árkimning kórgen-bilgeni bar. Qyzyqty әngimeni birinen song birin estip otyrghanda týn bolatyn. Úiqymyz qanbay tanerteng kózimizdi tyrnap ashyp, júmysqa ketetinbiz. Studenttik romantikanyng alghashqy qyzyqtary osylay bastalghan bolatyn biz ýshin. Birde Taras Vasiliev degen bir student qúrdasymyz sóz alyp, mektepte oqyp jýrgende bolghan bir qyzyqty oqighany esine aldy.

Toghyzynshy klasta oqyp jýrgen kezde audan ortalyghynda bolatyn jarysqa barghan eken. Qarakól poselkesinde erkin kýresten audan birinshiligi ótipti. Aghadeev Dosym men Omarov Qadyr aghaylary baptaghan onshaqty jasóspirim bala qatysypty búl jarysqa. 62 kelige deyin salmaq dәrejesinde óner kórsetu ýshin Taras Vasilievti alypty.

Jarys әdettegidey senbi-jeksenbi kýnderi ótedi ghoy. Ýsh ainalymdy jenip shyqqan Taras uchiliyshede oqityn bayghanindik Izbasar deytin balamen beldesedi. Búryn jarystargha shyghyp jýrgen qarsylasy ailasyn asyryp tynyp, jenimpaz bolsa kerek. Taras jenilgenine qatty qynjylady. Ásirese jenimpazdardy ortagha shygharyp marapattaghan kezde bilinedi onyng qinalghany. Saghat tórting shamasynda Oimauyttan kelgen sportshylar avtobusqa otyryp jolgha shyghypty. Dosym aghay men Qadyr aghaylary jol qysqarsyn dep әngime aityp keledi eken. Kezinde ózderining qalay kýreskenin aitypty. Aghadeev Dosym Qaraghandy qalasyndaghy dene shynyqtyru institutyn bitirgen bolatyn. Erkin kýresting mamany. Arasynda qazaqsha kýresten de jarysqa shyghypty. Oimauyt orta mektebinde deneshynyqtyrudan sabaq beredi. Ári mektep sportzalynda keshki uaqytta kýresten ótkizetin ýiirmesi bar. Al Omarov Qadyr aghaylaryna keletin bolsaq, ol Guriev pedinstitutynyng fizika-matematika fakulitetin bitirgen. Mektepte sol pәnderden sabaq beredi. Ortalyq Aziya elderining chempiony bolghan ataqty Joris Ysqaqovtyng shәkirti eken. Ózi de «SSSR sport sheberi» normativyn oryndapty. Qadyr Omarovtyng qalay kýresetinin býkil auyl biledi.

Auyldaryna mausymdyq júmyspen sheshender kelip jýretin kórinedi. Solardyng arasynda Groznyidyng chempiony bolghan bir baluan bolypty. Álgining kýshi boyyna syimay jýrse kerek. Qúrylystyng basy qasynda jýrgen qazaqtargha ózining kýreskisi keletinin aityp kóripti. Úsynysy elenbegesin, «Sender, qazaqtar, әlsizsizder!» dep kópting aryna tie bastapty. Osy habar auyl túrghyndaryna tez tarap ketken boluy kerek. Sol jerding «menedjerleri» jengen adamgha jenilgen adam bir qoy beredi dep kelistirip te qoyypty. Sol kezde qazaqtardyng atynan osy Qadyr aghay kýreske shyqqan eken. Bireuding aulasyn kýresu ýshin arnayy dayyndapty. Sportzaldan birneshe mat alyp kelip tósepti. Auyl adamdaryna búdan basqa qyzyq bar ma? Osy kýresti kóru ýshin ýlkeni bar, kishisi bar býkil auyl túrghyndary jinalghan eken. Tóreshi bolghan Dosym aghaylary. Alty minutqa sozylghan kýresting nәtiyjesinde taza jenispen Qadyr aghaylary jenedi. Kórermenderding sýiispenshiligi men qúrmetine ie bolghan ol talay jastardyng ruhyn kótergen eken sol kezde. Osy oqighadan keyin auyl balalarynyng bәri kýreske jazylypty...

... Avtobus qayta-qayta tayghaqtap kele jatyp bir jerge kelgende mýldem batyp qalady. Ári iyterip kóredi, beri iyterip kóredi. Bolmaydy, óitkeni dóngelekteri tereng boylap ketipti. Endi ne isteu kerek? Oimauytqa deyin otyz shaqyrymday jer bar. Bapkerler ózara kelisip, ýsh-tórt adam bolyp auylgha baru kerek dep sheshedi. Avtobusty sýirep shygharatyn bir jýrdek mashina alyp kelmese bolmaydy eken. Qadyr aghay auylgha ózimen birge baru ýshin shәkirtterin iriktey bastaydy. Qasyna Marat pen Júmahan degen eki shәkirtin alady. Sol kezde Taras ortagha suyrylyp shyghyp, ózining barghysy keletinin aitypty. Qadyr aghayy qarsy bolmaydy. Tek jol auyr bolatynyn eskertipti. Auylgha baratyndar ýstilerine jyly kiyimderin kiyip alyp jolgha shyghyp ketedi. Qalghandaryna bas-kóz bolyp Dosym aghayy qalypty avtobusta.

Týndeletip jol jýru auyr eken. Tong týsken uaqyt bolatyn. «Qoyandynyng taqyrynan» ótkesin balshyqqa týsip, su keship úzaq jýripti. Arasynda qúrghaqtau jerge shyqsa boldy qúlay ketedi eken bәri. Onshaqty minuttay demalyp alghasyn qaytadan jýrisin jalghastyrady. Ayaghyn zordan kóterip kele jatqan  Marat sharshaghan siyaqty, bir kezde tizerlep otyra ketipti. Qadyr aghayy ony qoltyghynan demep, jýre almaghasyn iyghyna kóterip alady. Sóitip kele jatqanda aldarynan auyldyng shamdary kórinipti aqyry. Sirә, bes-altynyng shamasy siyaqty. Maratty ýiine aparyp tastaytyn bolyp Qadyr aghayy ony ózimen birge ala ketedi. Taras pen Júmahan óz ýilerine qaray tartady. Ýiine jetken boyda Taras avtobustyng batyp qalghanyn, onda kisilerding kýtip otyrghanyn aitady da, sol jerge jata ketedi. Biraz úiyqtasa kerek, oyanghanmen kózin asha almaydy. Kiyimderin auystyrghan eken, ózining tóseginde jatqanyn biledi. Sóitip úiqyly-oyau jatqanda kelesi bólmeden bireuding dauysyn estiydi. Sózine qúlaq týrse, Qadyr aghayynyng dausy. Maratty ýiine aparyp tastap, jýrdek mashina alyp avtobusty baryp sýiretip kelipti. Bәri de aman eken. Endi ózimen birge kelgenderding ýilerine baryp, әke-sheshesine balalarynyng jolda kórsetken «shydamdylyghyn» aityp jýrse kerek. «Su men balshyqty keship, otyz shaqyrym joldy jayau jýrip kelu búghanasy qatpaghan balagha onay sharua emes qoy. Jarysta jenimpaz bolmadym dep ókinip kelip edi. Odan da zor qiynshylyqty jendi balanyz. Taras әli myqty jigit bolady!» - deydi Qadyr aghayy. Taras kózin ashpastan úiyqtaghan bolyp jata beredi. Ishinen quanysh sezimi kernep barady. Qúlaghyna әlsin-әlsin,«Taras әli myqty jigit bolady!» - degen sózi estilip jatypty ústazynyn.

Ángime ayaqtalghan song bәrimiz bólmelerimizge tarastyq. Qasymyzda jýrgen dosymyzdyng múnday erligi bizdi de biraz tolghandyrdy. Sol oqighany kóz aldyma elestetip jatyp kópke deyin úiyqtay almadym. Árkimdi bir synaytyn synaq saghaty bolady ghoy. Taras qúrdasym sol synaqtan ótken siyaqty men ýshin...

Qabiybek Múhitov

Atyrau oblysy

Abai.kz

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3239
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5379