Senbi, 23 Qarasha 2024
3580 43 pikir 6 Sәuir, 2018 saghat 10:08

Deputattar almatylyq studenttermen kezdesti

QR Parlamentining Mәjilis deputattarynyng aimaqtargha sapary ayasynda Azat Peruashev Almaty tehnologiyalyq uniyversiytetining (ATU) oqytushylary jәne studentterimen kezdesti. Qalalyq partiya aktiyvining mýsheleri de halyq qalaulysymen birge boldy. Is-sharagha sonday-aq, bilim ordasynyng Qamqorshylyq Kenesining tóraghasy Rudik Mnasakanyan, Jenil ónerkәsip kәsiporyndary qauymdastyghynyng tóraghasy Lubovi Hudova da qatysty.

Atalghan uniyversiytet rektory Talghat Qúljanov arnayy iskerlik saparmen kelgen qonaqtardy joghary oqu ornynyng tynys-tirshiligimen, qyzmet barysymen tanystyryp, uniyversiytet ghalymdarynyng ghylymy zerttemelerin de tilge tiyek etti. Sonymen qatar, deputatqa oqu ghimarattary men zerthanalardy kórsetti.

Almaty tehnologiyalyq uniyversiyteti (ATU) Qazaqstan men Ortalyq Aziyadaghy jetekshi joghary oqu oryndarynyng biri bolyp tabylady. Alpys jyldan beri azyq-týlik, óndeu, toqyma jәne jenil ónerkәsip, qyzmet kórsetu jәne qonaqjaylylyq ýshin joghary bilikti mamandar men ghylymy kadrlardy dayrlaudy jýzege asyryp keledi.

Uniyversiytetting akt zalynda professorlyq-oqytushylyq qúramymen jәne studenttermen kezdesu ótti. Azat Peruashev Memleket basshysy N.Á.Nazarbaevtyng bes әleumettik bastamasynyng basty mәnin týsindirdi. Sonymen birge QR Parlamenti Mәjilisindegi «Aq jol» parlamenttik fraksiyasynyng qyzmeti turaly әngimeledi. Kezdesu barysynda bilim beru jýiesining ózekti mәseleleri, qosarly jýieni engizu, týlekterdi júmyspen qamtu problemalary jәne tamaq ónerkәsibindegi týitkildi mәseleler talqylandy.

Sonday-aq, studentter túrghyn ýy mәselesi, bilim granttarynyng bólinui, sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýres, keybir telearnalardyng moralidyq aspektileri jәne әleumettik jelilerdegi blogerlerding jazghany men sóilegen sózderi turaly kýrdeli súraqtar qoydy. Qoyylghan әrbir saualgha tynghylyqty, payymdy әri shyn mәninde qalay solay jauaptar berildi.

Azyq-týlik ónimderi fakulitetining Uniyversiytetting ghylymiy-tehnologiyalyq ortalyqtarya baryp, óz kózimen kóru – baghdarlamanyng basty maqsattarynyng biri boldy.

Ghylym men is-jýzindegi tәjiriybe arasyndaghy baylanysty nyghaytu, qoldanystaghy ghylymy әzirlemelerdi óndiriske engizuding qajet ekeni turaly aityldy.

Abai.kz

43 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1469
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5406