Tayauda talaydy bastan keshken belgili jurnalist Álihan Janaltaymen telefon arqyly sóileskende ana tili turaly aitqan bir әngimesi meni tolghandyrdy. Onyng aituynsha, ózining últyn mensinbegen, basqa últtargha eliktegen adam ana tilin úmytugha beyim túrady eken. Ony múnday qorytyndygha әkelgen Kәshmirde orta mektepte synyptasy bolghan Pәkistandyq eski dosynyng jaghdayy bolypty.

Áleken feysbukta izdep jýrip osydan bir neshe jyl búryn, 1960 jyldardyng orta túsynda mektepte dosy bolghan bir tanysyn Shvesariyadan tabady. Ol sonda joghary oqu bitirip, mamandyq iyesi bolyp ómir sýrip jatyr eken. Dereu baylanysqa ótedi. Sóitse әlgi dosy ózinin ana tili úrdú tilin úmytyp aghylshyn nemese nemis tilderinde sóiletin bolypty. Biraq, әlgi dosy jastyq shaqta Týrkiyagha, odan Germaniyagha ketip qalghan qazaq dosynyng әli úrdú tilin úmytpaghanyn bilgende shalqasynan qúlay jazdapty.

“Búl qalay? Ózi Pәkistandyq bola túra joghary oqu ýshin kelgen Europa elinde 40 jyl ishinde ana tilin úmytady. Jat júrttyq bir adam ózinen búryn Kәshmirden ketip qalsa da, ekinshi til retinde ýirengen úrdú tilin úmytpay jýredi? Búghan an-tang bolghan Álekenning dosy múnyng syryn súraydy: “Aytshy, sen úrdú tilin, Kәshmirden ketkenine 50 jyldan assa da qalay úmytpay jýrsin? Men nege úmytyp ózimning ana tilimde sóiley almay jýrmin? Sebebi ne?” deydi.

Álekeng de an-tan. Adam ózining ana tilin qalay úmytady? Búl mýmkin be? Ári beri oilanghannan keyin jauabyn taptym deydi de sózin bylay dep bastaydy: “Men jastyq shaqta ýsh tilde sóiledim. Aldymen anamnan daryghan, kózimdi tyrnap ashqannan ýirengen jәne otbasymda sóilegen qazaq tili, jergilikti balalarmen oinap jýrip ýirengen úrdú tili, sosyn mektepte ýirengen aghylshyn tili. Odan keyingi jyldary Týrkiya men Germaniyada búlargha týrik jәne nemis tilderi qosyldy. Sóitip bes tildi mengerdim. Áytkenmen, úrdúdan basqa tórt tilde sóileytin orta bar da,úrdú tilin biletin esh adam joq edi. Men úrdú halqyn jәne onyng tilin jaqsy kórip ketip edim. Sondyqtan, ony úmytpaugha tiyisti boldym. Ne ýshin? Ary oilanyp, beri oilanyp jýrgende 1973 jyly Pәkistangha barghan saparymda osynyng jauabyn taptym.

Týrkiya qazaqtarynyng kósh jetekshilerinen әkem marqúm Dәlelhan Janaltay sol jyly meni Tólegen Alanyaly degen aghamyz ben birge Pәkistangha jiberdi. Qazaqtar 1952 jyly Pәkistannan Týrkiyagha kóshkende Orazay (kerey, kerey ishinde molqy) bir jas jigit qalyp qoyypty. Sonyng meken-jayy tabylyp jaghdayyn bilu jәne mýmkin bolsa Týrkiyagha kóshirip әkeluding joldaryn qarastyrugha tapsyrma berdi. Barsaq, Orazay Islam Han degen bir әkimning qol astynda qyzmet istep jýripti. Balaly shaghaly bolypty. Bastapqyda qazaqsha sóiley almady. Ýsh kýnnen keyin baryp tili ashylyp qazaqsha sóiley bastady. Biz de tang qaldyq. Jalghyz jýrip tildi qalay úmytpadynyz dep súradyq. Sondaghy jauaby: “Men Islam Hannyng qoyyn taugha aparyp baghyp jýrdim. Sonda tilimdi úmytpau ýshin óz ózime qazaqsha sóileudi әdetke ainaldyrdym. Óz-ózime qazaqsha bir demeler aitam. Sosyn jerimdi auystyryp soghan jauap bergen ekinshi adam bolyp taghy qazaqsha sóileymin. Sóitip qoy baqqan kezderimde qansha jyl óz ózime sóilep ana tilimdi saqtaugha tyrystym. Biraq songhy jyldary balaly shaghaly bolyp qoy baghudan qalghanym ýshin óz ózime qazaqsha sóilegendi toqtatqan edim. Áne sizder alghash kelgen kýnderi tilim kýrmelip sóiley almay jýrgenim sodan.”

Mine, sol shaldyng aitqanynan keyin úrdú tilin úmytpau ýshin ne isteu kerektigin ýirengen edim. Sóitip men de jalghyz bolghan sәtterimde óz ózime úrdú tilinde sóilesetin boldym. Biraq men basqa bir tәsil taghy taptym. Kýnde úrdú tilinde óleng tyndaudy da әdetke ainaldyrdym. Tipti músylmanshylyqtyng bes parzy bolsa, әr kýni týnde jatar aldynda Pәkistan últtyq әnderin tyndaudy ózime músylmanshylyqtyng altynshy parzy syyaqty mindet sanadym. Sóitip úrdú tilin saqtadym. Feysbuk ashylghannan keyin sodan Kәshmirdegi jastyq shaqtaghy dostarymdy tauyp olarmen de úrdusha sóilesetin boldym.

Mening tilimdi saqtauym osylay bolghan edi. Al endi sening tildi qalay úmytqanyna keler bolsaq, meninshe sen damyghan Europalyq elderdi kórgennen keyin ózinning últynan jiyirkengen ekensin, ony qor kóripsin, bezipsin. Ózge últtargha eliktep solarday bolamyn depsin. Sodan ana tilinnen bezip, ony úmytypsyn.” Osy sózderdi aitqannan keyin әlgi adam oilanyp qalghan eken.

Álekeng telefondaghy әngimesin “tughan últynan bezgen adam qana ana tilin úmytady. Últyn sýigen adam qaytse de ana tilin saqtaydy” dep týiindedi. Rahmet Áleke keleli әngimeniz ýshin. Maghan kóp oy saldynyz.

Ábdiuaqap Qara

Abai.kz