Sәrsenbi, 1 Aqpan 2023
Alasapyran 12226 61 pikir 9 Sәuir, 2018 saghat 13:55

Alyp aqynnyng adasqan jeri qaysy?

Múhtar Shahanovtyng poeziyasy jóninde әdeby syn

 

Men ózimning kýndeligime Múhtar Shahan bauyrymdy úlylardyng qataryna qosyppyn:

Abay, Múhtar, qos Ghabittar oy berdi.

Amanjolov ósetúghún boy berdi.

Múhtar Shahan qoragha azdap qoy berdi,

Múqaghaly ýilendirip toy berdi, - deppin. Shynym da, oiym da osy. Múhtar Shahan Qazaq elining qogham qayratkeri, últymyzdan shyqqan alyp aqynyng biri. Aqynnyng oqyrmanynyng moldyghy onyng alyp aqyn ekendigining bir belgisi. Enbekti baghalamau, ar-újdanymyzgha, adamgershiligimizge qiyanat. Shahanovtyng «Toqshylyq» «Júbaylar bar әngimesi tausylghan» «Jenilgen jenimpaz haqyndaghy Otyrar dastany nemese Shynghyshannyng qatalyghy», «Esepten bastalghan ólen» «Seyhún dәriya» qatarly talay-talay ólenderi Qazaq poeziyasynyng taygha tanba basqanday maqtanyshy. Qazaq tilining súlulyghynyng kemdigi demesek, mәni men jany teng tabysqan, ómir men kónil qabysqan shygharmalar. Jastardyng jastyq ómirimen, kónilimen tabysqan mahabbat jyrlary men әn mәtinderin tәuelsizdik zamanymyzda da, qay zamanda bolsyn mәngilik adamzattyq jyr. Alayda Adamzattyng Alla jaratqan adamgershilik baghytyn ózgertpekshi bolghan kenestik dәuirde jazylghan. Aqynymyzdyng ólenderining kópshiligi, adamdardy bir-birimen óshtikte ústau arqyly, óz maqsatyna jetpek, óz sayasaty men sanasyn el jýregine úyalatpaq bolghan dәuirde jazylghandyqtan ólenderining kóbi óshtikpen qastyqqa, jalghan aldamshy mahabbat degenderge ya sanaly, ya, sanasyz týrde toly boldy. Sózimizge dәlel ýshin biraz ólenderinen kóshirelik. Dәlelsiz sózding dәmi qayda? «Qasymdy qabyldamaghan adam haqynda»:

"Eng aibarly aqyndy jany kóktem,

Albyrt, alau tandargha әni ketken.

Eng aibarly aqyndy,

 Eng aidarly aqyndy,

Tughan halqyn janyp sýigen aqyndy,

Tughan elding gýli bolghan,

Zamanynyng ýni bolghan aqyndy,

Múqattym dep maqtanugha bola ma?" degen joldar Qasym baghasyn baghalay alghan desek te myna joldaryn últtyq saltymyz ben moraliimiz, tektiligimiz qabylday almaydy. Keshirimmen kek saqtamau, jýregi júmsaqtyq últymyzdyng asyl qasiyeti. Qazaq «Tas atqangha as at» dep aqyl qaldyrypty. Meninshe de jaudy óltirgen batyr emes, baghyndyrghan batyr. Óleng uaqighasy bylay: Kólik jýrgizushi jas jigit qartayghan adamdy kóligine otyrghyzady. Kólik úzaq shól dalada jýitkip kele jatady. Tizginshi Qasym ólenderin jatqa oqidy. Sonda:

Á, Qasym ba dedi shal tyjyrynyp,

.......................................................

Qarsy alyp ek dýnie ay talaydy órde

Men bastyq bop túrghanda osy aqynyn,

Pәter súrap aldyma talay kelgen

Tipti jii soghatyn damyldamay,

Qaytarush em kóbinde qabyldamay...

 

- Áure ettim dep Qasymdy әni narday,

Maqtanasyz aqynyz әli barday.

Kәne, jyldam týsiniz mashinadan

Dedi jigit yzadan jarylarday.

................................................

Sonday eser seziminiz ýshin,

Qazir sizdi tastap ketem dalagha

Ólenning óler jeri osy.

Abay: «It qapty dep, itti men qapsam, auzymda qaysy dәm qalady» demedi me? Qazaqtyng ol kim bolsa da qartyn syilaytyn últtyq minezdemesin әlgi jasqa Múqang nege qimady eken? Ya, búl uaqigha osy kýngi kókelerding kóniline últtyq sana úyalatugha paydaly desek te úrpaghymyzgha orny tolmas ziyan. Álgi keudemsoq tizginshining esersoq kókeden nesi artyq?  Biz qalam ústaghandar, ózindik sezimdi emes, bizding sezimimiz el sanasyna sәule qúngy kerek, últtyng ruhany әleminde serkelik orynda bolugha mindettimiz. Solayda Qasymdy osy biyikten kórsete bilu Shahanovtyng bilgirligi. «Jarokov kóshesindegi kezdesu» atty óleni, «Otan» (Qalekesh Qaraghúlovqa) atty óleni taghy da birtop ólenderi de osy dengeydegi ólender, «Otan» ólenining oiy tereng desek te úrpaqqa tastar ýlgisi orta. Ákesi (Úlyqpan hakim) ólip jatsa, әkendi maqtay almadyng dep, hakimning tughan úlyn, ólimge jinalghan qauymgha dýreletu - syiymsyz-aq! Qaysy atamyzda bar edi, mynaday súmdyq әdet? Ólim ýstinde óleng oqu qazaqqa da, músylmandyqqa da jat. Jat dindegilerding tragediyasyn, ózimizge ýlgi etu - Shahanovtyng bәiterek obrazyna kýie. Búl Kenestik qoghamnyng Últ dәstýrine týsirgen jegi qúrty. Osylargha salystyrghanda «Shapaghat» atty óleni últqa, úrpaqqa ózindik shapaghaty tiyetin óleng dep bilemiz. «Mahambetting songhy sózi» Múhtardyng ólenderining arasyndaghy biyik ólen. Biyiktigi mynada:

Tughan elim arman, múnym,

Endi seni jeteleydi jol qalay?

Mening bassyz qalghandyghym,

Sening bassyz qalghandyghyng bolmaghay!

..................................

Men senemin kýni erten,

Núrly ýmitpen oyanar dep keng ólkem.

..................................

ughan elim qúdyretimsing ansaghan.

Aldan jarqyn kýn shyqqansha,

Keskinindi kórmeyinshi sharshaghan.

Dulyghany qaq jaryp gýl shyqqansha,

Jer astynan qarap jatam men saghan!

Últty sýy, últ taghdyryn oilau dep osyny ait! Búl óleng bir últ jóninde alyp aqynnyng alyptyghyn aitatyn mәngilik jyr, otanymyzdyng tәuelsizdik jyry. Tәuelsizdik ýshin qúrban bolghan sansyz batyrlardyng jýrek qanymen jazylghan jyr. Mahambetti ólim aldynda osylay sóilete alghan Múhtar Shahannyng da ózide bir Mahambet der edik. Osylay aityp, osylay jazyp kele jatyp taghy alyp aqyn adasady. Al adasqan adam jat niyetpen adaspaytyny shyndyq.

«Áke ókimi» atty óleni qatty nashar ólen. «Ishten shyqqan shúbar jylan» óz balasyn, qansha qylmysy bolsa da óz qolymen óltirgen, Qazaq tarihynda bolyp kórmegen jauyzdyq ýlgi. Ol halyq bolyp taspen úryp, myljalap óltiriluge tiyisti jauyz edi. Biraq olay bolmaydy. Múhtar Shahanov bylay jazady:

Dala zany - baba zany qaraghym -

Dep әkesi qolyna aldy sadaghyn... Mynaday adamzatqa jat zang tek kenestik tústyng iydeyalogiyasy men zandarynda ghana bolsa kerek. Tap kýresi degen zymiyandyq adamdardy adamdargha, tuysty tuysqa, balany әkege, әkeni balagha aidap salghan jauyzdyqty zang etip kórsetu – qarapayym halyq túrmaq, Shahan siyaqty әdebiyetimizding serkelerin adastyryp әketipti. Mynau kommuniyzim kórpesin býrkengen tarihtyng tragediyaly dәleli bolmaq. Múhtar siyaqty jýregi qazaq, qalamy azap qalamgerlerimiz qanshama?

Men Múqannyng «Toqshylyq» atty ólenin әrbir jas otau kóshirip jazyp alyp óz bólmesining tórine ilip qonggha tiyis dep bilem.  Óitkeni osy shaghyn ólende Qazaq atty últtyng bitimi men jaratylysy әlgi qart әkede joyylmastay saqtalypty. Álbette avtordyng basynda qazaq atty úly esim saqtalmaghan bolsa, Múhtar myna ólendi jaza almas edi. Solayda qatygezdik qazaqqa tәn emes. Qatigezdik pen qanisherlik bir tughan. Kelinin qualau qazaqtyng әdeti de emes. Qazaq: «Bilimdi elge týsken kelin, keli bolady. Bilimsiz elge týsken kelin kelsap bolady» dep bilip aitqan, әri qazaq dәstýrinin, ómir ólshemi etken. 130 júrtty otanyna el etken qazaq, bir bilimsiz jas kelindi tektilikke bauly alady. Taghy da aitarym qolyna qalam alghan qalam iyesi jaza bastaudyng aldynda oqyrmanyna ýlgi men tip jaratu jóninde oilanbasa, ne beremin degendi oilamasa adasu onay.

..........................................................

Sýiiktim au sәnsiz ómir mәndi me?

Mәnsiz ómir shyrqay almas әndi de

Júbaylar bar әngimesi tausylghan,

Al mahabbat tausylmaytyn әngime.

...Myna bir shumaq ólendi «Júbaylar bar әngimesi tausylghan» atty ólennen aldym. Alu kerek. Sol ólendi týgelimen әrbir janúya jattau kerek. Janúya qúrghan adamdar óz jan dýniyesimen salystyru kerek dep týidim. Óitkeni búl adam janynyn, júbaylar taghdyrynyng shyndyq óleni. Osynday ólenderdi Múhtar Shahan ólenderinen kóptep tabamyz. «Men qyz ýshin úyaldym» «Ghashyqtar jazghan hattardan» qatarly jalghamaly ólenderi de janyndy bauraydy. Kórkemdik pen adamdar kónil kýii tamasha sәikestik tabady.

Bir ózi bir dәuirding romany sekildi eshkim óshire almaytyn, esti adam esinen ketire almaytyn, bir ózi bir tarih sekildi «Otyrar dastanynan» ýzindini kóshireyin:

Qinasa da sansyz qiqar, soqpaq, qisyq jol,

Ózi tughan qasiyetti ólkenin,

Auasymen dem alugha tiiyisti ol

Men osynau boryshyma әkelik,

Nemqúraydy qaradym da,

Kinәli bop ar aldynda,

Jiberdim zor orny tolmas qatelik.

Mine tórim birigip túr kórimmen.

Kórinetin betim bar ma elime?

Myna satqyn úlymmenen qosaqtap,

Óltiruge mindettising meni de.

Múhtar Shahannyng búl erlik pen eldik dastanyn baghalaugha, zertteuge kóp uaqyt pen ýlken qarym qajet. Búl dastan bir - aksioma. Dastan kórkem әdeby shygharma bolyp qalmastan, últtyng úly tarihy, oigha batyrar ashty sabaghy. Óz otanynyng topyraghyna aunap ósip, óz taularynyng auasymen dem almaghan, ózining әke-sheshesining qúshaghynda óspegen, óz últymen bir jýrip, bir túrmaghan pendenin, óz tilimizben aitqanda «jatbauyr» bolyp keteri haq. Óz otanynan jat jerde ósken adam ýshin, otannyng qadir-qasiyeti kók tiyn. Olardyng el basyna kýn tusa otanyn satary haq. Qayyrhannyng balasy osynyng tiptik mysaly. Aqynnyng tandaghan taqyryby tamasha! Ya, qazirgi kezdegi qazaqtardan shetelge qashqyshtar men donyz etin jep óskenderden, tәuelsiz qazaq eline qayyr az. Alladan el basyna kýn tumasyn dep tileysin! Opyryp aitqan aqyngha altyn alghystan basqa aitar joq.

Ýsh shumaghy ýsh jýz jyl ómir keshse de eskirmeytin myna ghashyqtyq hatty oqynyz:

Ar aldynda adal, aqpyz desek te,

San súraqtar alar keyde jaghadan.

Mýmkin bizdi tanar shulap ósekke,

Mýmkin bizdi týsinbeydi kóp adam.

 

Aluan ómir aluan jaqqa tartady.

San kónilding túiyghyna maltydym.

Ghashyq bolyp kórmegender mol taghy,

Olar bizdi qaydan úqsyn altynym.

 

Kózimdi almay mazdap janghan ottardan,

Saghan senem, saghan senim artamyn.

Qoryqpaymyn týsinigi joqtardan,

Jýregi joq adamdardan qorqamyn.

Mynaday kónil men ómirding kórkem shyn beynesining suretin syza otyryp, jan jyltatyn ólender Shahanov poezyasynda mol tabylady. Ásirese әn mәtinderine ainalghan ólenderindegi sezim terbelisi men filosofiyalyq, dramalyq qaqtyghystar barysynda oqyrman qauymynyng alar lәzzaty jan-jaqtyly. Onyng әlem poeziyasynyng qatarynda ekendigi menmúndalaydy. M.Shahanov qolyna qalam alghan jarym ghasyrdan beri jas oqyrmandar arasynda ýlken dýmpu tughyzghan aqyn. Aqyn ólenderining oqyrman әlemine yqpaly men tәrbiyesi mol. Solayda biz endigi úrpaghymyz ýshin, әsirese tәuelsiz qazaq elining әdebiyetining qajeti ýshin qalamgerler ózimiz ýshin, ótken ghasyrdaghy әdebiyetimizding aq pen qarasyn aiyru - tәuelsiz qazaq әdebiyetshilerining jana qosynyn qúru ýshin әdebiyet tarihymyzdy elekten ótkizu keshpes paryz. Osy syn maqalanyng maqsaty da sol. Serkeng týzelmese jalghan men shyn aralasqan qoyyrtpaq әdebiyetten tazara almaysyn. Janghyru degen jalan, qúrghaq sóz bolyp qala beredi. Jýkting auyryn nar kóteredi. El bastaghan serkesi sergise, qazaq әdebiyeti de serpilmek, sergimek, tazalanbaq. Osynday adal niyet, ortaq maqsatpen Múhtar Shahannyng «Dәuir dastandary» atty kitabyndaghy oqyrmanyn oigha salghan kólemdi tuyndylaryna da toqtala ketudi jón sanap otyrmyn. Ong terisine qogham, uaqyt, oqyrman qalys.

«Ghashyqtyq ghalamaty» qanday búiym? Búl dastandy Kenestik biylikting túsynda, kommunistk iydeya degendi qalqan jasap, Sovet odaghy men Qytaydaghy qazaqtar, әsirese eki auyz óleng biletin jastar auzynan tastamay jattaghaghan óleni.  Zatty tanu ýshin, «Ghashyqtyq ghalamatynan» tәuelsiz Qazaq oqyrmanynyng sanasymen ýzikter oqyp kóreyin. Qazaqtar bodandyqtan qútylghannan keyin taza últtyq bitim bolmysy boyynsha qayta oqysyn! Shahanov «Ghalamattyn» alghy sózin bylay dep qara sózben bastaydy:

Estay aqyn ólerinde dosy Núrlybekke: «...Sýiegime týsetin qarttargha eskert! Myna jýzikti jarty ghasyr qolymnan tastamay kelgenimdi bilesin. Endeshe qalghan ghasyrlarda da sausaghymda jarqyrap jatsyn. Úly sezimin kishkentay jýzigine syidyrghan «Qayran Qorlanym -ay!» - dep aghyl- tegil jylapty.

Birde Evgeniy Evtushenkonyng ýiinde sheteldik dostarmen bolghan bas qosuda men osy uaqighany әngimeledim (tanghalarlyq nәrse Shahanovtyng Qazaq dostarymen birge bolghanyn bayqay almaysyn. N. J) Kenet italyan mýsinshisi ornynan túrdy da: «Múnda sýigenine qosyla almaghan Estay aqynnyng saghynyshy men zary ghana emes, múnda bir últtyng mahabbatqa degen minezi men erligi jatyr eken...» Aytynyzdarshy! Biz osy sózdi aitqanda (jazghanda) últymyzdyng tarihyn, dәstýrin, senimin (dinin) eskerdik pe? Oiladyq pa? Úrpaqtyng kim boluymen sanastyq pa? Islamdy qabyldaghan últtargha ólgende eki kez aq matadan basqa búiyrmaytynyn, әr qanday zattyq búiymdardy mәiitpen birge kómbeytinin aqyn ózi de biledi. Ári Qazaq saltynda mahabbat belgisi dep bir-birine jýzik salu bolmaydy. Búlar qúranda jazylghan, әri últtyq bolmysymyzgha say emes is. Keybireuler biledi - «Bilip túryp kólge siyedi». Oidan jasalghan (oryssha) ótirikter arqyly nege Estay men Qorlan obrazyn jatqa telip jiberdik? Úrpaq solarday bolsyn deymiz be? Últtyq mahabbatymyzdy nege jat dinge qaray iyteremiz? Úly Múhtar Áuezov «Abay joly» romanyn jazyp, Abaydy әkesi Qúnanbaygha qarsy qoyy, Múhtar Áuezding «Atty berip, qolbasyny aman alyp qaluy» dep týsindik. Áuezov jaraydy, ózi qúlar ordan ainalyp ótip, jer sharyna qazaqty qazaq retinde tanytty. Endeshe Múqannyng «ghalamatyn» qalay týsinbekpiz? Múqang Qorlandy ólerinde bylay sóiletedi:

Ol turaly (Jýzikti aityp otyr) aitqan kezde Qorlangha

Eger olay etpese, Estay, Estay bola ma?!

....

Dep jylapty enkildep,

Aq jaulyghy ay núrymen jelkildep.

Naghyz ghashyq qarttyghyna kóner me?

Qorlan ózi keyinirek qyltamaqtan ólerde,

Kýieuin syrtqa shygharyp jiberip,

Boyjetip qalghan nemeresine,

Estaydyng әnin saldyryp,

Janaryn shoqtay jandyryp,

«Baqyttymyn», «Baqyttymyn» depti de,

Kóz júmypty mәngilik…

Qorlan shyn solay etken bolsa qazaqtyng adal aq jaulyqty analarynan sadagha ketsin! Múhtardyng osy aitqandaryn shyn bolsyn delik. Sonda әdebiyetting qoghamdyq qúny men tәrbiyelik rólin, berer jemisin Múhtar oilaghan ba?  Ómirding ózin ar men úyattan, adaldyqtan túrady dep qaraytyn, qazaq últynyng janúyasy men balasyn, alghan jaryn janynan artyq kóretin qazaq atty osy úly últ  Múqannyng búl «ghalamatyn» әste qabyldamaytyny sózsiz. Múhtardyng ózi de bir óleninde: «Ar aldynda adal, aqpyz desek te, San súraqtar alar keyde jaghadan» degen bolatyn. Ómir degen súmpayynyng shyndyghy da osy. Biz es bilgennen keyin, әsirese ýili oshaqty bolghannan keyin ómirding san súraqtaryna adaldyqpen jauap beruge, san soqpaqtarynan janúyamydy aman ótkizuge úmtyluymyz kerek. Qorlan bala-shaghaly әiel bola túryp taghy bir erkekti oilaugha qalay ar úyaty kóteredi? Ótirik, sayqaldyq sóz. Eger osyny shyn desek, mahbbat degen ataudyng bәri jalghan.  Nemerege, jastargha osylay ýlgi kórsetip tәrbiyelesek, qazaqtyng bitiminen ne qalady? Býgingi kýnderde osylay búzylyp jýrgender az bolyp jatyr ma? Tiri jetimder men tastandylar she? Múhtardyng aituynsha bolghanda, Qorlan ózining qúday qosqan, nemere sýigizgen jaryna elu jyldan beri jýregin de, tilegin de qospaghan aramzanyng ózi eken.

«Ghashyqtyq ghalamatyndaghy» taghy bir soraqylyq, әlgi sorly orys kempirding jalghyz qyzy «Eki balasy bar, búirabas әrtisting artynan ýsh jyl salpaqtap erip alady. Múhtar oiy boyynsha búl da «Ghashyqtyq ghalamaty» eken. Qartang ana Múhtardan kómek súraydy. Olay bolatyn sebebin kempirge aitqyzady:

Tuar aiym tumay qaldy onynan.

 Ýsh jyl boldy, búira bas bir әrtistin,

Sorly qyzym jýgirip jýr sonynan.

Al ol itting (búl qorlyqty qarashy)

Bar әieli, balasy.

Ýilenuge qaydan kelsin shamasy.

Qyzym sony bilmey me? Biledi.

Bile túra selt etpeydi jýregi.

...............................

Keshir qalqam saghan ashtym syrymdy.

Sen erekshe syily jansyng qyzyma,

Syilaytyny jatqa oqidy jyryndy.

Jene almaspyz ór minezben úrda -jyq.

Ótinemin sol baqytsyz sorlygha,

Qol úshyn ber, oy salarlyq jyr jazyp...

Aqyn oiynda ana tilegi týkke túrghysyz. «Kóz aldymnan ketpey qoydy jas ghashyq» boldy da mynaday ókim aitady:

.......................................................

Kýdis peyil qaytqanymen meseli.

Ghashyq jýrek óz taghdyryn ózi ghana sheshedi.

Jygha almaydy ony júrttyng ósegi,

Búghan dәlel qúdiretti «Qorlan» әni keshegi.

Niyeti búzylghan zaman óz aqynyn, óz adamyn jaratpaq. Múhtar Shahanov «Zamanyng týlki bolsa, qyran bolyp shaludyn» ornyna jem izdegen týlkilerding qataryna andamay baryp qalghan. Zamany solay bolghan song ony kýnә deu auyr keter. Sol zaman adamdarynyng talayynyng sanasynda jalghan ghashyqtyq deytin, taptyq sana deytin abstrakt úghymdar biylikke shyghyp, últ, úrpaq qamy siyaqty shyndyqtar esten kóterildi de, adal sezim, janashyrlyq azayyp, alaókpe, kórse qyzar, ghashyqsymaqtar órbidi. Mynaday bylyqqa shylyq qosylghan, batys pen shyghystyng aldamshy mәdeniyeti aralasyp, últtardy ózining taza últtyq mәdeniyetinen azghyndatu beleng aldy. «Ghashyqtyq ghalamaty» ailaly, qandyauyz qoghamnyng jemisi. Álgi alakókek orys qyzy da sol zamannyng adamy. «Ápekeme jezdem say, borsyghan etke shirigen may». Shahanov ol zamanda jas edi. Sol mýttayym zamannyng adamy, aqyny edi. Bolmasa anau búira bas әrtisting tiri jetim qalar balasyna, zarlaghan qart anagha, býgin ghashyq, erteng sordyng esigin ashqaly túrghan qyzgha jany ashyp, únamdy jyr jazyp, ana tilegin oryndar edi. Búl qylmysqa Shahanov jasaghan zaman da, avtor da kinәli.

Kenestik sosializm, kommunizm iydeologiyasynyng aldamshylyghy - Qazaqtyng ózine tәn últtyq mahabbatynyng soryna tyshty. Qaranyz! Kenestik otarshyl iydeya qazaqtyng mahabbat qaharmany Qyzjibekting de obrazyn bylghap filim týsirdi. «Qyzjibektin» ejelgi taza, qazaqy núsqasynda Qyzjibek ghashyghy Tólegen ólgennen keyin ózining mahabbatyn últynyng mahabbat bitimine erlikpen atap últynyng salty boyynsha әmenger qaynysy Sansyzbaydy erjetkenshe 8 jyl kýtip otyrdy. Sýitip bir últtyng mahabbatynyng anasyna ainaldy. Bizding qazaqtyng endigi ghashyqtyq ghalamattarymyz últ qaharmanymyz Qyzjibek siyaqty arularymyz. Qazir Qorlan syndy ol da kenestik sayasattyng «ghashyghyna» ainalyp qaldy. Biz kenestik dәuirdegi  bir top qalam alyptaryn týsinemiz. Alayda «sudynda súraghy bar». Biz endigi jas oqyrmangha isting aq-qarasyn ashyp bere alatyn uaqytymyz jetti. Biz tәuelsiz Qazaq últy biylik alghan elmiz. Búl Úly dala elining óz mәdeniyetin qalyptastyruynda sózsiz jýretin jolymyz.

Endi «Senim patshalyghyna» az kem toqtalayyq. «Senim patshalyghy» sahnalyq shygharma. Ádeby ólshemmen tarazylasaq, bir romannyng aitaryn qamtyidy. Biraq uaqighalar jauapkersiz, zorlap qisyndastyrylghan. Qazaqtyng saq dәuirinen kenestik dәuirge deyingi qazaq tarihyn aitpaq pa, әiteuir týsiniksiz. Alayda Qazaqtyng arghy atasynyng juan tamyrynyng biri Saq ekenin, Qazaqtyng ata salty sodan bastalghanyn avtor biletin siyaqty. Tipti «Qazaq bayysa qatyn alatyn» salty eng kóp biledi eken. Adasqan jeri - biyleushi últ siyaqty qazaqty aqylgha kem, jabayy últ etip týsinetindey әser qaldyrady. Olay deytinim, alyp aqyn jazghan, alyp shygharmanyng birinshi bólimi «Senim patshalyghyndaghy» keyipkerler men qatynasushylardyng barlyghy aspannan týsken jabayy adamdar. Esimderi qazaqsha, hany jauyz, aldamshy. Han qyzyn eng bay adamgha beremin dep jar salady. Sol zamandaghy handyqtyng adamdarynyng bәri kemis pe qaydam, on qatyny men mynghyrghan malyn aldyna tartyp, hannyng jalghyz qyzyn on birinshi qatyndyqqa almaq bolyp Kónbay jetedi. Últymyzdy sayqymazaq etu degen osy. «Jarghaq qúlaq bir eshkisi joq» taqyr kedey Kónbaydyng jylqyshysy (malayy) jas jigit Jayyq «dostyq atty baylyghym bar» dep han qyzyn qatyn etkisi keledi. Týk kórmegen tek «dostyq» degen sózdi maldanghan, tәrbiyesiz malay Hangha hannan biyik sóilep til tiygizip zyndangha týsedi. «Baylyghym dostyghym» degen sózdi arqalap, Jayyqtyng dosy Merey atty jigit Jayyqty qútqarugha keledi de Handy bylghanysh tildermen shanshidy. Merey Hangha ózining ýlgi eter adamy bar ekenin aitady. Ýlgisi mynaday әngime eken: "Saqtardyng taghy bir hany, taghy bir elding jigitin zyndangha salady. Onynda ózi sekildi jan dosy bar eken, ol hannan dosyn súrap barady. Han әlgi jigitke: «Qos kózindi dosynnyng tólemine ber! Ekeuine bir kóz jetedi. Birindi biring jetektep bir baghytpen jýresin» deydi. «Batyr» jigit maqúldyq beredi. Han әlgi dosynyng eki kózin oiyp alady (Aqyn jandy adam qalay ghana dәti shydap osy aradaghy eng jauyz sujetti shimirikpesten qisynsyz qúrastyra aldy eken desenshi). Merey aqqan kos kózdi ýlgi ete otyryp, handy qanjar tilmen tildep hangha jaulyq kórsetkeni ýshin, adam aitqysyz qinaugha úshyrasa da hangha tize býkpeydi. Dosyn qútqardy. Qaysarlyghyna tәnti bolghan han qyzy men taghyn beredi. Sóitip aqyn eshbir eli-júrty, әke-sheshesi tau-dalasy belgisiz, tipti qalay ósip, erjetkeni belgisiz, «dostyq» degen ataudan basqa týgi joq, tamyr-tanysy joq eki taqyr kedeyge patshany «jengizip» qyzyn alyp, patsha bolady. Ótirikshi sosiolizm iydeyasy jenimpaz, proletorlar jenip shyghady. «Qazaq ótirikting ózine senbe, qisynyna sen» degen eken. «Tamyrsyz aghash bәiterek bolushy ma edi? Susyz qalay shóp shyqpaq? Kimnen tuyp,  kim asyrap, qalay ósken eki jigit? Patsha bolu sonshalyq onay bolyp pa? Mynghyrghan maly, on qatyny, Merey men Jayyq siyaqty bir top qúly bar Kónbay aqymaq patshalyqty baylyqpen alam dep patshanyng qaqpanyna týsip, barlyghynan aiyrylyp «kóng sasyp» aidalada qalady. Han Kónbaydy óldi dep ótirikten jariyalaghanda, әlgi jabayy qazaqtar, baydyng malyn aldy-aldyna aiday jóneledi. Kәri qatyndaryn qanghyrtyp, jas toqalyn qatyn jasap, ýiining mýlkin talap alady. Qazaqtardyng arghy tegin osylay suretteydi. Shahanovsha bolghana qazaq tarihta jabayy tonaushylar bolghan mys.... Shygharmada baylar, handar jauyz, qanisher, esersoq, esalandar bolyp keledi de, tek taqyr kedey bolsa boldy adal, batyr bolady-mys. Dәlelsiz, dәnekersiz sóz týkke túrmaydy. Tórt mýshesi sau adam kedey bolsa, ol aqylsyzdyghynan kedey bolmaq. Qazirgi naryq zamanda, tәuelsiz elimizge, aldamshy proletariat pen onyng iydeyasynyng ziyanynan basqa keregi joq, әdebiyetining tipti de ziyany kóp.

Mende, Múqanda sol iydeyanyng aldauyna týskendermiz. Endigi jastardyng kózi ashyla ma dep osy maqalany jazyp otyrghan jayym bar. Biz ziyandalushylarmyz. Endigi jerde Úly últymyzdyng tap-taza ruhaniyaty men mәngilik elding tәuelsizdigining jemisi gýl ashsa eken! Bizding últtyq ruhymyz, topyraghymyzgha súqtanghan qúrtty kózderge totiyayyn bolyp qúiylsa eken dep tileymin! Tilegimning oryndalatynyna senemin! Sózimning dәleli bolsyn dep «Senim patshalyghynyn» ekinshi bólimi «Jan-jaghymnan qaumalaydy jalghandyq, kiyimine jasyrynyp ap shyndyqtyn» atty bóleginen sóz qozghaymyz. Búl saq dәuiri emes, Sosiolizm dәuiri... Uaqighada toy jýrip jatyr. Kenestik dәuirding kemeline kelgen kezi. Toygha qatysushylardyng aty-jóni qazaq bolghanymen, toydyng jýrgizilui basqasha. Qazaq toyynyng iyisi de, belgisi de, әni de, sәni de joq. Keyipkerler: tarih ta, aqyn da (qýieu jigit Mazdaq) toy jýrgizushi de, aqynnyng әkesi Medet te, basqa adamdar da barlyghynyng kitapta Múqang jazghanday, tili qazaqsha da uaqighanyng órbui men qimyldar Oryssha, Kelinning sәlemi, jastardyng ýlkenge, әkening balagha ibasy búl toyda atymen joq. Qazaqtyng qyz úzatu salttary joghalghan. Balasynyng kimning qyzyn alatynynan Medet shal habarsyz. Qúdalar toygha keshigip keledi. Medetting týsirip jatqan kelinining әkesi, Medetting jan dosy, Mazdaqtyng әkesin óltirgen, Mazdaqtyng sheshesining ólimine sebepshi bolghan NKVD-nyng bastyghynyng qyzy bolyp shyghady (Ólip bolghan adam). Kóp sóilep qayteyin! Qazirgi toy jasap jatqan aqyn Mazdaq-Medetting ózining kindiginen bolghan eki úlyn órt ishinde qaldyryp, eki úlynyng tirligining bodauyna órtten qútqaryp qalghan Kórik degen dosynyng balasy edi («Aqymaqtyng tayaghy asa-asa tiymey me»). Toy ýstinde osylardy eske alyp kek kernegen Medet qariya:

O, Jarandar, Jarandar,

Aytpasqa ne sharam bar.

Myna toydy Mazdaghymnyn,

Oqu bitiru dumanyna sanandar.

Mening úlym ýilenbeydi búl qyzgha.

.....

Mazdaq әkesining qyzdy alma degen sózine bola Medetting alqymynan alady. Ákening jaghasynan alu, qarttar ýiine aparyp tastau, syqyldy músylman balasy keshpes kýnәni alyptar bastap, qalghanymyz qostap óz qalamymyzben ózimiz jastargha ýlgi retinde osylay jazyp ýiretken ekenbiz. Aqyn dastanynynda Ákening alqymynan alghandaghy Mazdaqtyng qimylyn, sol maydandaghy әke ólimin eshteme bolmaghanday, ýilesimdi qimyl etip jazady. Tipti erlik qimyl retinde surettey kelip balasynyng qolynan bolghan әke ólimine qalamy arqyly: «Mýmkin menen ótken shyghar pendelik» dep, balasy әke ólimine naq maydanda sebepshi bolghan qylmysty pendelikke auystyryp, pendelikke de qimay, «Mýmkin» degen sózben arashalamaq bolady. Ghazireti Ály Sherining balasy Mәdi әkesin tanymaghandyqtan әkesimen kýresip qoyghandyghy ýshin «Ákeme qolym tiydi» dep sol qylmysyn, dәl býginge deyin Samarqannyng kók tasynyng ishinde óz jazasyn ótep, Allanyng keshirimin kýtip jatyr emes pe? Keybireuler múny anyz deytin shyghar. Búl anyz bolsyn, meyli bolmasyn myndaghan ghasyrlarda Islam jamaghaty ústanghan, boyúsynghan, qúrmetti moralidyq zang bolyp qalptasqan qasiyetti qazaq últynyng últtyq moralii ekendigin eshkim teristey almaydy. Qazaqtyng úlylyghy da dәl osynda jatyr. Shahanov búl zandy belden basty. Úrpaqqa ýiretken, basqyzghan taghy sol keshegi sosialistik iydeya, sosialistik әdebiyet. Ýiretken solar, ýirengen ózimiz. Múhtar qalamy arqyly óz dәuirining erkekteri bylay sóileydi. Mazdaq әkesi Medetting jaghasynan jarmasyp túr:

Medet (әkesi) aqyryp:

Tart qolyndy!

Úl emes pe eng sanatty....

Mazdaq (kýizelip)

Óle-ólgenshe keshirmeymin múnyndy.

Ómir boyy qarghap ótem osy qara kýnimdi.

Endi sendey әkenin,

Qúny maghan bir tiyin             (Súmdyq-ay! N: J)

...

Medet:

Kýtpep edim......

Kýtpep edim senen múny...a..a..a (Jýregin ústaghan kýii edenge kúlap týsedi. Ayymbek basyn sýieydi)

Aqyn (Mazdaq)

Óldi..

Tereng qazyp jerledik.

Mýmkin menen ótken shyghar pendelik.

Eger kózben qarar bolsang bayypty,

Ol jaghdaygha týgel әkem aiypty.

Tariyh

Eshkim tereng tanymaghan,

Sening әkeng alyp adam.

Mazdaq

Joq әkemdi sanamaymyn alypqa,

Qonbady oghan el syilaytyn danq ta.

Janyn salyp meni oqytty, ósirdi,

Týptep kelsek sol alyptyq bolyp pa?

Úrpaghy ýshin óz ómirin qimay ma?

Balyq ekesh, tittey gete balyq ta!

......

Desedaghy әielimning әkesin,

Artyq kórem әkemnen...

Sonda aqyry ne boldy? Ólgen әkesining kim ekenin tarih oghan aityp berdi. Búl óz әkesining óluine sebepshi bolghan opasyz, satqyn. Múnday satqyndar Múhtar aqyn jaghynan aiyptaludyng ornyna aqtalyp, maqtalyp shyqty. Shahannyng qortyndysynda әlgi opasyz, qandyqol Mazdaq, Medet әkesi turaly dastan jazatyn jaqsy aqyn baghasyn alady. Tirisinde әkesining alqymyn syqqan balanyng ólgennen keyingi dastany kimge kerek? Ol dastan, jat dindegi últtyng azghyndaryna ghana kerek. Qazaq ýshin, músylman ýshin alghanda úrpaqtyng qartayghan әke sheshesin baghu boryshy bar. Alayda osy bólimde әlgi toyda gete balyqtyng úrpaq taratu ruhy madaqtalady da, әke-shesheler úrpaq ýshin ólu mindeti madaqtalady. Tipti Múqang Mazdaqtyng auzyna sóz salyp: «Úrpaghy ýshin óz ómirin qimay ma? Balyq ekesh tittey gete balyq ta» degizedi.

Qortyndy: Qarttar zeynetaqysymen úrpaqtaryn baghugha mindetti, onday bola almasa gete balyqtay ólu kerek bolady-mys! Osydan Múqannyng qay dәuirding aqyny, qaysy últtyng aqyny ekenin qayta oilastyrugha kerek siyaqty. Qazaqtyn: «Anandy Mekkege arqalap kóterip barsang da enbegin aqtay almaysyn» «Ákeng jyndy bolsa baylap baq!» deytin úlylyghynan dastan sadagha ketsin! Osynday tәlimdi aqyn jazushylardyng kitabyn oqyp ósken bir buyn úrpaq qazir neni istep, neni oilap jýr?

Múhtar Shahanovtyng «Dәuir dastandary» atty kitabyndaghy bir kelensizdik- jalpy shygharmalarynda ólim kóp. Yntymaq, kelisim, keshirim, kendik, obal-sauap, meyirim degender az. Sol qogham bitimi men minezi aqyn shygharmasynda shalqalap boy kórsetedi. Dәuir solay bolghan song sol dәuirding qalamgeri de beyim bolar. Múhang qalamy arqyly «saylanghan» handarynyng denining qylyshynan qan sorghalap túrady. Shynghyshannyng túqym jong qyrghynyn shyn desek te, Múhang qalamynan jaratylghan, tarihta aty bar aty joq handardyng barlyghy solay (Búlar týrki әlemining handary) Joday han aldynan kesip ótkendigi ýshin, eki qabat әieldi eshbir jazyqsyz qúrsaghyna teuip jýrip óltiredi. Aqsaq temir han on jeti jasynda (Jodaydyng óler shaghynda) Jodaydyng basyn óz qolymen shauyp anasynyng kegin alady (Tәrtip boyynsha han óz qolymen bas kespeydi. Bas keserlerine búiyrady). Dastangha aty jazylmaghan bir han, býrkitining túyaghynyng tólemine bola qarapayym ananyng qos qolyn, bileziginen qyrqyp tastaydy. Múhang «Senim patshalyghynyn» (Aty jazylmaghan) hany jәne jendet bastyghyn bylay sóiletedi: Jendet bastyghy «Pәlensheni keltir deding keltirdim. Óltir deding óltirdim» dese, Han:

"Qatal boldym qylyshynan han tamghan.

Talay basta mening salghan bar tanbam"... deydi. Sonda tarihtaghy týrik әlemi men Qazaq handarynyng sipaty osynday ma edi? Bizding jastarymyzben endigi úrpaghymyz Shahanovtar osylay jazsa, tarihymyzdy osylay týsinbegende qaytedi? Múhannyng qarauynsha Stalin zamany dәurendegende, milliondaghan beykýnә jandardyng qanyn iship, mal-dýniyesin talap, jer-suyn tartyp alghany, qastandyq pen josparlaghan asharshylyqtan milliondaghan halyqtyng qyrylghany, sansyz últ qúrbandary men qormaldary azamattarmyzdyng keudesin oq tesip ólgeni, myndaghan, on myndaghan adamdardyng Sibir dalasynda it pen qúsqa jem bolghandyghy, otan ýshin jaugha tútqyn bolghandyghy, qyrylghany men azaby Múhtar Shahanovtardyng qalamynan tys qalghany adamdy tandandyrady. Olar turaly, últ tarihy turaly nege qalam tartqysy kelmeydi? «Dәuir dastandary» dep at qoyylghan song Qazaqtyng qaraly kýnderi men tensizdigi turaly birer taqyryp kóterse nesi keter edi? Oghan da ókpe joq. Bodandyq, qúldyq sana oghan jol bere qoymaydy. Olay bolatyny bar jamandyq pen jauyzdyqty handar, biyler, baylar jaghynan keledi deu osy zamannyng nadan úghymy men aldamshylyghynan aspaydy.

«Dәuir dastandary» kitaby - erkindik, tendik atauyn teris jaghynan týsindirmek bolghan, auzy jaz, jýregi múz jyldardyng jemisi. Alyp aqynymyzdyng adasqan jeri de osynda. Adastyrghan zaman. Allanyng bizge tәuelsizdik baghyshtaytynyn ol zaman zorlyqshylary da, zaman aqyndary da bilmese kerek. Últtyq sana joyylghan elde últtyq namysty oilau da qiyn....

Endigi shyghar jol - atomnyng jarylysynan qalghan uly qaldyqtardy tazalaghanday, bodandyq dәuirimiz ben mәdeniyetimiz, әdebiyetimizdi bylghanyshtan tazartu, qisyghy men qylmysyn aita otyryp alastap, tәuelsiz últtyq әdebiyetimizding sara jolyn jasaugha mindettimiz. Jetpis jylghy bodandyqtyng últymyzdyng ruhany әlemine salghan uly qaldyqtaryn tazalau. Keyingi úrpaqqa últtyq ruhtyng ne ekenin shynayy shyndyqty aityp týsindiru, osy negizde әlem әdebiyetining ortasynan oryn aluymyz tiyis. Búl maqalamnyng maqsat, mindeti de osydan basqa emes. Jýkting auyryn nar kóteredi. El ýshin aitylghan sózding auyryn Shahanov syqyldy últtyng nary kóterer dep sendim.

Núrmúhan Janúzaqúly

Abai.kz

 

 

61 pikir