Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2355 0 pikir 11 Mausym, 2009 saghat 08:01

KGB jastar ruhyn syndyra alghan joq

Kenes ókimeti túsynda halyqtyng biylikke jәne kommunistik iydeologiyagha qarsylyq kórsetui aluan týrli boldy: jekelegen ashyq qarsylyq, ýndeuhattar jәne basqa da jasyryn nasihat qújattaryn shygharu. Osylaysha, «Jas túlpar» ýlgisi boyynsha birlestikter jәne toptar Qazaqstannyng shet aumaqtarynda da qúryla bastady. Múraghattyq qújattarda atap kórsetilgendey, qazaq student-jastarynyng ishinen últtyq toptar qúrudy Qaraghandy medinstitutynyng studenti Múrat Keykiyn, Gorkiy su kóligi injenerleri institutynyng studenti Sayat Abylhasanov, Mәskeu múnay institutynyng studenti Kenes Orynbasarov oilastyrghany turaly fakti bar. Olar mektepte birge oqyghan dostar eken.
Abylhasanov Keykinning oiyn qúptaydy jәne óz tarapynan Gorkiy qalasynda, osynda oqityn student-qazaqtardyng ishinen úiym qúru turaly әngimeler jýrgizedi.

Kenes ókimeti túsynda halyqtyng biylikke jәne kommunistik iydeologiyagha qarsylyq kórsetui aluan týrli boldy: jekelegen ashyq qarsylyq, ýndeuhattar jәne basqa da jasyryn nasihat qújattaryn shygharu. Osylaysha, «Jas túlpar» ýlgisi boyynsha birlestikter jәne toptar Qazaqstannyng shet aumaqtarynda da qúryla bastady. Múraghattyq qújattarda atap kórsetilgendey, qazaq student-jastarynyng ishinen últtyq toptar qúrudy Qaraghandy medinstitutynyng studenti Múrat Keykiyn, Gorkiy su kóligi injenerleri institutynyng studenti Sayat Abylhasanov, Mәskeu múnay institutynyng studenti Kenes Orynbasarov oilastyrghany turaly fakti bar. Olar mektepte birge oqyghan dostar eken.
Abylhasanov Keykinning oiyn qúptaydy jәne óz tarapynan Gorkiy qalasynda, osynda oqityn student-qazaqtardyng ishinen úiym qúru turaly әngimeler jýrgizedi.
Pavlodar qalasy mektepterining birinde әn sabaghynyng múghalimi R.Núrbasarov últshyldyqqa boy úryp, ainalasyna tanys oqushylardy toptastyryp, qazaqtardyng últtyq mәdeniyetining toqyrauy turaly oidy sanasyna úyalatyp, qazaq jastary óz ana tilinde oqyp, dәstýrlerdi saqtap, ana tilin orys sózderimen bylghamauy tiyis degendi aitady. Núrbasarovtyng yqpalymen Pavlodar qalasyndaghy mektep-internattyng 9-klass oqushysy, VLKSM mýshesi Qaniyev 1969 jyly qazanda «Jas úlan» astyrtyn jastar úiymyn qúrady. Oghan Pavlodar jәne Ermak qalalarynan 29 oqushyny tartady. Keyinnen olar úiymnyng bes adamnan túratyn «komiytetin» úiymdastyryp, tórt jalpy jinalys jәne bes «komiytet» mәjilisin ótkizedi.
Úiymnyng tól jarghysy, sóz sóileushiler ýshin saualnamalary bolghan, mýshelik jarnapúl jinaghan, adaldyq antyn bergen, hattamalar jýrgizilip, ózderining paroldary da bolghan. Oqushylar tobynyng jekelegen qatysushylary últshyldyq sipattaghy oi-pikirlerdi aityp, ólender shygharyp, «ata-babalar tuyn kóteruge» shaqyrghan ýndeuhattar jazyp, ony jazu mәshinkesinde on dana etip basyp, onyng ýsheuin Pavlodar qalasy men Pavlodar audanynyng Kenes auylynda taratqan.
Memlekettik qauipsizdik komiyteti 1969 jyly Qostanay oblysynyng Mihaylov nan qabyldau punktining agha buhgalteri Qayyrbek Ájibaevtyng Qazaqstannyng últtyq ózin-ózi basqaruy ýshin kýres ýshin astyrtyn úiym qúru iydeyasyn kópten oilap jýrgendigi turaly mәlimet alghan. Qazaqstanda últtyq kadrlardy qyspaqqa alynyp jatqandyghyn algha tartyp, Ájibaev últshyldyq ózinen-ózi tumaydy, onyng shovinizmge qarsy jauap beru reaksiyasy ekenin aitady.
Ájibaevtyng yqpalymen Tashkent elektrotehnikalyq baylanys institutynyng studenti Myrzabekov «Jas týlek» atty úiym qúrugha tyrysady. Alayda atalghan adamdardyng úiym qúrugha degen talpynystary iske aspaghan.
Sol jyldardaghy jastardyng qoghamdyq-sayasy kónil auanyn bayqatatyn mәlimetterding biri iyesi kórsetilmegen qújattar bolyp tabylady. 1970 jyly studentterge ýndeu týrinde taratylghan, qazaq jastarynyng birigui jәne qazaqtardyng mýddesin qorghau ýshin úiym qúru qajettigin oilanugha shaqyrghan «Oylan, qazaq» jasyryn qújatynyng avtory, Selinograd medinstitutynyng studenti G.Beybitova bylay dep jazady: «Býgingi kýni barlyq últtardy orystandyru sayasaty jýrip jatyr… Biz últymyzdyng tazalyghy ýshin, Konstitusiya boyynsha óz qúqyqtarymyzdy qorghauymyz ýshin kýresuimiz kerek. Til ýshin, qazaqtardyng mәdeniyetti dengeyi ýshin kýresu qajet».
«Úshqyn» qazaq jastarynyng úiymy atynan KOKP Ortalyq Komiytetine jiberilgen «Talap» dep atalatyn jasyryn qújattyng avtory, QazMU-ding zang fakulitetining studenti Janabay Kemelhanov bolyp shyghady. Jasyryn hatta: «… eshqanday da Qazaq Respublikasy joq. Mekemelerde is jýrgizu qazaqsha emes, oryssha jýrgiziledi. Joghary oqu oryndarynda oqu - orys tilinde. Qazaq jerlerining ataulary qaytadan oryssha atalyp jatyr». Odan әri Kemelhanov Konstitusiyagha sýiene otyryp, Qazaqstannyng KSRO qúramynan shygharyluyn talap etedi.
1969 jyldyng qyrkýieginde partor-gandargha Óskemen jәne Leninogorsk qalalary, ishinara Semey jәne osy oblystardyng birqatar audandarynyng jas maman-qazaqtary 75 adamnan qúralatyn «Últtyq kadrlar ýshin әdildik tobyn» qúrghany turaly jazylghan jasyryn qújat jiberilgen. Jasyryn qújatta: «Biz kәsiporyn basshylarynyng bizdi beti shimirikpesten qorlaghanynyng jәne mazaqtap kýlgenining birqatar faktilerining kuәsi boldyq jәne qazirgi kezde bizdi júmysqa almaydy. Osyghan baylanysty júmysty ózimiz jýrgizuge sheshim qabyldadyq, sondyqtan astyrtyn baspa úiymdastyryp, sayasy maydan ashugha bel budyq» dep kórsetilgen.
Joghary bilimdi, Almaty qalalyq jylu jýiesi diyreksiyasynyng agha injeneri Kósherbay Ermaghambetov partiya úiymyna últtyq mәseleni kótere otyryp, Qazaqstanda qazaqtardyng ishinen tehnika mamandaryn dayarlaugha nazar audarylmay otyrghanyn aitady. Balabaqshalarda balalar orys tilinde tәrbiyelenude. Qazaqtar balalaryn orys mektepterine beruge mәjbýr. Qazaq tilining birtindep yghystyryluy jýrip jatyr deydi. Odan әri osy hattyng kóshirmesin Selinogradtaghy óz tanysyna jiberip, oghan Qazaqstandaghy jaghday turaly bir ýlken hat jazuyna jәne ony KOKP OK, QKP OK, KSRO GhA, Respublikanyng Jazushylar odaghyna jiberuine kenes bergen.
Qyzylorda pedinstitutynyng 4-kurs studenti Sh.Sadyqov 1970 jyldyng jazynda «Jas túlpar» syndy jastar tobyn qúrugha tyrysty. Onyng pikirinshe, onyng óz gazeti boluy kerek, basqa qalalardyng studentterimen baylanysta bolyp, mýshelik jarnapúl jinauy tiyis. Alayda, ol top qúra almady.
Filologiya ghylymdarynyng doktory, QazMU-ding qazaq әdebiyeti kafedrasynyng dosenti Túrsynbek Kәkishev 1969 jyly óz ainalasynda respublikadaghy is jýrgizu orys tilinde jýrgiziletinin aita jýrip, «úmytylghan aqyndardyn» shygharmashy-lyghyn zertteu turaly mәseleni kóterdi.
1969 jyly QazMU-de amerikalyq jәne kanadalyq studenttermen bolghan keshte zaldan sheteldikterge: «Biz Qazaqstandy koloniya dep esepteymiz, al siz búl turaly ne oilaysyz?» degen súraq qoyylghan hat berilgen.
QazSSR MQK-ning Qazaqstan Kompartiya-synyng Ortalyq Komiytetine jiberilgen arnayy habarlamasynyng birinde 1973 jyly 3 qantarda Almatyda M.Áuezov atyndaghy Qazaq drama teatrynda qoyylym bastalardan búryn kórermenderge «Sary Arqa» úiymynyng atynan «Qazaq halqyna ýndeu» atty ýndeuhattar taratylghandyghy, onda qazaq halqy orystanugha úshyrap, onyng tili, mәdeniyeti men dәstýrleri janshylyp jatqandyghy aitylghan dep kórsetilgen. Ýndeuhattardyng barlyghy jazu mәshinkesinde orys tilinde basylghan. «Sary Arqa» úiymy 1972 jyly QazMU-ding tarih fakuliteti 1-kurs studentterining bas-tamasymen qúrylghan bolatyn. Úiymnyng baghdarlamasy men jarghysy qazaq jas-tary arasynda mәdeni-aghartushylyq júmys jýrgizu, qazaq tili men mәdeniyetin nasihattau, eng sonynda Qazaqstannyng KSRO-dan bólinip shyghuyn kózdedi. Osynday toptardyng respublikanyng basqa da qalalarynda qúru qajettigi kórsetildi.
Múraghattyq materialdarda kórsetil-gendey, «Sary Arqa» úiymynyng qatysu-shylaryna jýrgizilgen tergeuden keyin «qatysushylardyng kópshiligi jastardyng sayasy pisip-jetilmegendiginen payda bolghan óz iydeyalary men kózqarastarynyng iske aspaytyndyghyn moyyndap, qatelikterin týsingen». 1973 jyldyng ayaghynda «Sary Arqa» úiymy ydyrady, onyng baghdarlamasy men jarghysy, mәjilisterining hattamalary joyyldy.
Qazaq jastarynyng azamattyq qozghalys-tary, qazaq intelliygensiyasy men studentterining 1960-70 jyldary kenestik imperiyanyng últtyq sayasatyna jauap retindegi kónil kýy auany turaly keybir múraghattyq derekter osylaysha sóileydi.
Qoryta aitqanda, totalitarlyq jýie qysym jasap, әrtýrli qarsy әreketter úiymdastyrsa da, qazaq halqynyng últtyq ruhyn syndyra almady. Búl qanshalyqty iydeologiyany uysynda ústadyq degenimen, kenes imperiyasy qazaq jastarynyng sanasyn tolyqqandy jaulay almaghandyghyn kórsetedi. Qanday qiyn kezende de, Qazaq elining tәuelsizdigi ýshin kýres bir sәtke tolastaghan emes. Qazaq jastarynyng kýres jylnamasy osyny aighaqtaydy.

 


Janna QYDYRALINA, tarih ghylymdarynyng kandidaty, dosent
«Núr Astana» gazeti 4 mausym 2009 jyl

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5543