Dýisenbi, 20 Qyrkýiek 2021
Alasapyran 5475 46 pikir 23 Sәuir, 2018 saghat 05:47

Janúzaq Ákim. Qazaq nege artta qaldy?

Taypalyq qoghamdaghy órkeniyet mәselesi

Býgingi qazaq qoghamynyng basty mәselesi, bir jaghynan «ru-taypany dәriptep, sol dengeydegi sanada qalamyz ba, әlde órkeniyetti  últ, tolyqqandy memleket bolamyz ba?!» degen súraqqa jauap beru bolyp tabylady:

1. Ru-taypa, ol tek qazaqtyng ereksheligi emes. Ol, damuy alghashqy qauymdyq dәuirde qalghan Afrika, Okeaniya taypalaryna da tәn qoghamdyq jýie. Ol, bizdegi memlekettik  jýie siyaqty, kósemderge baghynady.  Olar, jabayy an-qústargha tabynsa, bizde de ordender orystarday Suvorov, Kutuzov... úly túlghalar emes,  barys, qyran t.b. an-qústardyng atymen atalady. Sol Afrikanyng taypalary ózderin qorghay alatyn birtútas memleket qúrudyng ornyna, ondaghan jyldardan beri traybalizmmen birin-biri qyryp jatyr. Onday qoghamda damu bolmaydy.

Qazaq qalmaqpen 200 jyl soghysta bastary birikken Esim, Təuke t.b. handardyng kezinde jenilmedi. Al, ýsh jýzge bólinip ýsh by biylegen kezde Aqtaban shúbyryndy qyrghyny (1723j.)... ər derekterde qazaqtyng 1/3 qyryp, qúldyqqa əketip... olar jerimizdi jaryp ótip Edilden shyqty. Əbilqayyr qazaqtyng basyn qosqanda Anyraqay (1728 j.) men Búlantyda (1731 j.) jenip, qalmaqty Tarbaghataygha deyin qudy. Sodan keyin ýsh by Əbilhayyrdy han saylamaghanda el birligi búzylyp, qalmaqtar jerimizdi qaytadan 30 jylday, Abylay qazaqtyng ortaq hany bolghansha biyledi. Qazaq ýshin ru-jýz məselesi ol "el bolasyng ba, əlde borday tozasyng ba" degen Gamletting súraghyn qoyady. Qazaqty ru-jýzge  bóletinder ózderining babalary ne ru kósemsymaqtary «eldi nege qalmaqtan, ne orys otarlauyna qarsy, Isatay-Mahambet, Kenesary t.b. 300-den astam kóterilisinde qayda boldy?» degen súraqqa jauap izdeu kerek. Sonda biz búl dertting tútansa eldi ydyratyp qúrtatyn, qazaq sanasyndaghy eng qauipti traibalizmning byqsyp jatqan shoghy ekenin týsinemiz. Onymen eldi ulaytyndar úrpaqty ruhany kemtar qylady. Sany qazaqtay, 300-den astam. Nobeli laureattary shyqqan, əlemdegi qarjynyng 1/4 biylegen evreyler 13 rudan túramyz demeydi, biz bir halyqpyz deydi. Al, "qúl jinalyp el bolmaytyndar" jýz, ru, ata... ər indi kýzetken tyshqandarday sheksiz bóline beredi. Sebebi, ondaylardyng eldi, ne úrpaghyn biriktiruge oi, sanasy jetpeydi. Al, olar oilap tapqan "ərtýrli úly teoriyalary" - ol qandenning saryp ketken jerinen tapqan "baqyttary". Qazaqsha aitqanda "rushyldyq - ol naqúrystardyng songhy baspanasy".
Ata-babanyng shejiresin biludi bireuler tektilikti saqtau, rudy bilu dep shatasyp jýr. Kez kelgen qazaqtyng jeti atasyna deyinge shejiresi on-on bes rudyng ókilderinen túrady. Orta Aziya halyqtarynyng ishinde eng kóp basqa últpen túrmys qúryp, jynystyq qatynasta bolatyn sol rushyl qazaqtar. Sondyqtan rushyldyq - ol tek tazalyghy men últ birligine keri әser etude.

Endi bireuler rudy bilgen qyz alyp-beriskenge qajet dep adamdy malgha tenestirude. Esi dúrys adamdar rusyz-aq, alatyn kelinning jaqyn tuys emes ekenin bilse bolady ghoy. Álde keletin kelin men balang sezimsiz mal ma?! Ghashyqtar, óz taghdyrlaryn ózderi sheshpeydi me? Onday, traybolizmning taraqany bar jerge oqyghan, arly adam túrmysqa barady ma eken?!

Al, az qazaqty bireuing úly, biring orta, biring kishi jýzsing dep bólgennen ne taptyn?

Eldi ru-jýzge bólu - ol birtútas Últtyq iydeyasy men iydeologiyasy qalyptaspaghan yaghny instituttary jýielenbegen memlekette bolady. Ol, qoghamdy әrtýrli klandargha bólip korrupsiyany damytugha taptyrmaytyn qúral.

Jalpy, HHI ghasyrda golografiya, kvanttyq sana men tehnologiya dәuirinde әleumettik jelide ru-taypalyq mәselening kóteriluining ózi sanadaghy arhaizm emes pe?!

Búl jerde qazaq qoghamy ózderining taypa kósemderi bar, әrtýrli anmen qúsqa tabynghan (barys, qyran ordenderi t.b.), sakralidyq ("O" dýniyelik) Qazaqstanmen janghyramyz deytin amerika ýndilerine úqsaghanymen, sol qúrlyqta aghylshyndar qúrghan AQSh qoghamyn qúramyz dep armandaytyn "Jana Vasukiydin" azamattaryna úqsaydy.

Búl, jaryq kýnde adasugha, aldanugha, basqagha jem bolugha ne qúl bolugha beyim qogham emes pe?!

Qazaqtyng ishinde ózi ruyn "qazaq emes, biz kýnnen jaralghanbyz" deytinder bar. Taryday shashylghan qazaqty qazir bir molagha jerley almaytyn, yaghny olardyng bastary «O» dýniyede de qosylmaytyn jaghdaygha jettik.

Ondaylar, qazaqtyng basyn eki dýniyede de qospaydy jәne olardyng úrpaqtary da últtyng qamyn oilamaytyn  tobyr bolyp qalady. Onday elding bolashaghy joq, aldy tozaq! Ony jaqsy týsingen otarlaushylar qazaqty bólu ýshin әr rudan bolys saylaudy oilap, aldymen olardy ózara qyrylystyryp, sodan keyin qyryp saldy, alashordany da solay 6 topqa bólip, sonynan joq qyldy;

2. 1700 jyldan bastap I Petrding búiryghymen qazaq dalasyn otarlaugha jýieli kiriskende Tәuke, Ábilqayyr, Abylay, Bókey, Jәngir, Kenesary handar ru-jýzge bólingen jәne negizgi kәsibi barymta (bir-birining malyn úrlaghan elde birlik, ózara senim bolmaydy) bolghan qazaq handyghynyng birligin saqtay almady.

Ótken tarih ózgermeydi. Odan bolashaqqa sabaghy qalady. Ony dúrys paydalanu elding bolashaghyn aiqyndaydy.

Songhy mynjyldyqtaghy qazaqtyng qyrghyndary Aqtaban-shúbyryndy ru-jýzge bólinip birtútas handyqty saqtay almaghannan bolsa,  1921-1932 jyldardaghy jasandy ashtyqtaghy jappay qyrghynnyng bir sebebi ózen-kólde balyq aulamau (Jayyq pen Kaspiyde tayday tulaghan qyzyl balyqty da aulamapty ghoy), anshylyqty kәsip etpeu (sol jyldary bir býrkit bir auyldy ashtyqtan qútqarghan kezder bolghan), egin-kókónis ósirmeuden bolghan.

Osy uaqytqa deyin qazaq qoghamynyng damuyna ýsh iri kedergi boldy: ol a). kóshpendilik jәne birjaqty mal sharuashylyghymen ainalysu;  ә). sonyng saldarynan egin men bau-baqsha ekpeu; b). Ru-jýzge bólinu.

Qazaq aldynghy eki kedergini qandy qyrghyn, beybit kýnde ashtyqtan jappay qyrylu  arqyly ótti. Osy zúlmattar endi qaytyp kelmes ýshin songhy kesel – últymyzdy ru-jýzge bóluden qútqaru kerek. Aldynghy eki keseldi qazaq sanaly týrde týsinip, onymen ózi kýresken joq. Yaghny oghan sanaly týrde jetken joq. Mysaly, Jәngir hannyng otyryqshylyq sayasaty (mektep , auruhana... ashu), eginshilik pen maldy budandastyryp, asyl túqym alu tәjiriybelerin qabyldamady.

Biz kóshpendilikten otyryqshylyqqa ótkenimizben әli kýnge  sanada sol kezdegi:

aa). dәstýrlerden aryla almay kelemiz. Ol turaly avtordyng "Qazaq órkeniyetindegi últ jәne ruh mәselesi» maqalasynda (Abay sayty).  Biz әli kýnge «dәstýrdi tek saqtau kerek» degen úghymdamyz. Mәsele ony zamangha say damytuda. Dәstýr aboriygen taypalarda myndaghan jyldar boyy ózgermey jaqsy saqtalady yaghny damymaydy. Damymaghan dәstýr yaghny qogham qúridy;

әә). Qazaq qoghamynyng demografiyasy da kóshpendilik kezindegi bar dýniyesi birer at ne týiege jýk bolatyn rasionalidy ekonomikagha negizdelgen úrpaqtyng ósuin shekteuden әli qútylghan joq. Ol turaly, «1970 jyldary OA respublikalarynyng ishinde ósimi eng tómen qazaqtar» degen Handingtonnyng «Stolknovenie sivilizasii» enbeginde keltirilgen jәne 1991 jyldan beri ózbek aghayynnyng sany 13 mln-gha (QR qazaqtyng sanyna) óskende, qazaqtyng sanynyng oralmannyng esebinen bir mln-gha ghana óskenin nemese jalpy tabighy ósimning bolmaghanynan kóremiz. Sondyqtan, mamandar qazaqty óspeytin, yaghny óshetin halyqtar sanatyna jatqyzuda.

Endi, osy ru-jýzge bólu siyaqty ýshinshi zúlmatpen qazaq ózi kýresip, odan qútylmasa, ol kelesi Aqtabangha nemese odan zoryna әkeledi.

3. Ghúndar qúryp bergen Qytay memleketi 5 myng jyldan beri bir halyq, bir memleket, bir din ústanymdaryna negizdelgen kýshti memleket bolsa, týrkilerding taypalar odaghynan qúrghan (Módening ghún, Europadaghy Attilanyng ghún patshalyghy, Bilge-Kýlteginderding qaghanattary) tolyqqandy memleketter emes, taypalardyng əskery odaqtary ghana boldy. Qorytyndysynda, olar qúrghan «jartylay memleketter» ydyrap, əri jerlerinen aiyrylyp tarih arenasynan iz-týzsiz joghaldy. Sebebi, el mýddesi ýshin kýresetin kezde olardyng kópshiligi óz ru-taypasynyn  nemese Týrik qaghanatynyng ydyrauyna sebep bolghan úighyr, qyrghyz aghayyndar óz mýddelerin memleketten joghary qoyyp, el azattyghyn bodandyqqa aiyrbastaghan satqyndar boldy. AQSh sosiology S.Tulmiyn, «týrkilerde memlekettik jýie bolghan joq»  dep dúrys aitady. Tolyqqandy memlekettik  jýie Altyn Ordada da, Mogholstanda da... bolghan joq. Olardyng han saraylary qan sasyp jatty. Qazir de týrki respublikalary órkeniyetti jolmen biylik auysugha jetken joq, yaghny olardy basqaratyn әr elbasshy memleketting túraqty damuyna kezekti kedergi bolady. Ru-taypalyq sana biylegen qoghamnan el bolashaghyn oilaytyn túlghanyng basshy shyghuy qiyn. Sebebi, onday túlghagha qoghamnyng ózi qarsy bolady. Biylik uaqytyly, zandy jolmen auyspaghannan keyin, olardyng elbasylaryn taqta  ólgenshe otyryp, elding bolashaghyn oilap jatqan eshkim joq.

4, Álem tarihynda, onyng ishinde Toynby enbekterinde, "kóshpendiler damymaytyn órkeniyet" degen úghym qalyptasty. Sebebi, kóshpendiler  b.d.d. VIII-IIIghgh. grek filosofiyasy, Buddizm, Daosizm, Iudaizm damyghan "Uaqyt osiinin" (K.Yaspers) kezinde adamzat anyz-әfsana dәuirinen jýielengen filosofiya, óner, ghylym...  yaghny órkeniyet dәuirine ótken kezdi "úiyqtap qalyp", onyng mәnin әli kýnge (mysaly Aristoteli, Platon, Ál-Farabiy...  ilimderin) týsinbeydi. Bizding tarih onyng ishinde shejire sol jabayy kezende qalghan. Oghan jabysatyndar ýshin bizding jerimiz qasiyetti (sakralidy). Al, sol jerdegi qazaqtarda nege qasiyet joq? Sebebi, ondaylardyng úghymynda atasy bar, ru, jýzi bar, "bәri batyr" (Qúmar Qarash, "bir kazak bes qazaqty qamshymen aidaydy" deydi). Biraq Qazaq últy, onyng tili men dәstýri, jerin qorghau kerek ekeni t.b. últtyq sana qalyptaspaghan.

Songhy myng jylda Qyrymnan Korey týbegine deyin sozylyp jatqan týrkilerding jeri ýsh esege azaydy, olar bas biriktiruding ornyna birin-biri qyru soghystaryn jýrgizdi, әlem órkeniyetterinen ýirenip ne ózderi órkeniyet jasap damymady, óz tarihyn ózi jaza almaytyn jaghdaygha jetti. Mysaly, RF QR-da 1949-1991jj 500-den astam atom bombasyn jaryp 2 mln adamdy jarymjan qyldy. Paligon aimaqtarynda onkologiyalyq auyrulardyng dengeyi ortasha statistikalyq kórsetkishten 12 ese joghary. Bayqonyrdan radioaktivti geptilmen úshqan raketalar zardaby da sonday. Biz әli kýnge atom alu ne gharyshqa úshu tehnologiyalaryn iygergen joqpyz. NEGE? 1950 jyldary Batysta, Mәskeude kvanttyq kafedra, instituttar ashylyp kvanttyq fizika, himiya, biologiyany damytty. Endi qazirgi kompiuterlerden 1000 ese tez, әri kýrdeli esepteytin kvanttyqkompiuter shygha bastady. Kvanttyq ghalymdar tehnologiya men innovasiyada revolusiya jasap, ony týpkilikti ózgertedi dep kýtilude. Al, týrki  elderinde osy salalar boyynsha bir maman joq yaghny olar qazirgi tehnologiyalyq órkeniyetten de 70-100 jylgha artta qaldy. Búdan shyghu ýshin ne isteu kerek? Mәsele sonda!

Halyqaralyq Adam instituty 2013 jyldan beri osy salalardy jýieli damytu turaly «Qazaqstannyng jana industrialidyq strategiyasy» jobasyn (ishinde kvanttyq kompiuter shygharu da bar) Ýkimetke úsynghanmen, әzirge qabyldanatyn týri joq. Sebebi, korrupsiya men plagiattyqqa daghdylanghan ministrlikterge elding damyghanyqajet emes.

Jalpy, búl qogham jýieli daghdarystyng kesirinen qayta týzelmeytin toqyraudyng shekarasynan ótip turbulenttik jaghdaygha týsti. Biz azattyghyn alghanymen derbes eldi damyta almaghan arab elderining jolyna týstik. Endi «arab revolusiyasyn» kýtu qaldy?! Eldi qútqarudyng negizgi joly, ol halyqtan tikeley saylanghan deputattardan túratyn Parlamentting eldi biyleuine qol jetkizu. Osy joldy tandaghan, búrynghy KSRO mýshesi Estoniya 2012 jyly әlemning aldynghy qatarly 30 elining qataryna kirdi.

Abai.kz

46 pikir