Ár oqu jylynyng basynda oqulyqtyng ainalasyndaghy dau-daymannyng órshui keybir baspalar ýshin «qara piargha» ainalyp ketkendey oy tughyzady. Mysaly, «Mektep» baspasy Almaty qalasy Abay jәne Gagarin kóshelerining qiylysynda otyryp, Ukraina memleketining Qyrymyn Reseyge bere salghan edi ana bir jyldary. Sodan Ukraina memleketi tarapynan dau shyqqanda, Qyrymdy Reseyden alyp Ukrainagha qaytardy, sol bayaghy Abay jәne Gagarin kóshelerining qiylysynda otyryp. Jyl ótpey 2017 jyly osy baspadan shyqqan orys tili oqulyghy tónireginde taghy aiqay-shu payda boldy. Ol shudyng ayaghy oqulyqty biyl qayta shygharatyn bolyp ayaqtaldy.

Adamdardyng keybiri jaqsydan lezde jerip, jamangha da tez ýirenedi emes pe? Qara piargha eti ýirenip qalghan «Mektep» baspasynyng biyl da tosyn syiy bar tәrizdi. IYә, týsinikti bolu ýshin bәrin basynan aityp shyghayyn.

2017 jyldyng tamyz aiynan bastap janartylghan mazmúndaghy baghdarlamagha sәikes 6, 8-synyp oqulyqtarynyng jobalary «Oqulyq» Respublikalyq ghylymiy-praktikalyq ortalyghynyng saytyna ilinip, kópshilikke tanystyryldy, qoghamdyq baqylaudan, mamandardyng saraptamasynan ótti. Iriktelgen oqulyqtar 2017 jyldyn  qarasha aiynda Qazaqstannyng barlyq oblys ortalyqtarynda jinalghan ústazdargha tanystyrylyp, arnayy bólingen mektepterde bayqaudan (aprabasiyadan) ótti. Osynday oqulyq jobalarynyng biri-«Mektep» baspasynda әzirlenip kópshilikke úsynylghan «Fizika-8» oqulyghy (avt.: B.A. Krongart, N.I. Temirqúlova, J.K. Badanova).

Osy oqulyqtyng tórt tarauyn (1,2,6,7) men, Badanova Júldyzay, baspanyng tapsyrysy boyynsha jazghan edim. Qalghan ýsh tarauy B.A. Krongarttyng materialdary. Oqulyq 2018 jyldyng qantarynda arnayy jasaqtalghan Respublikalyq komissiyanyng talqylauyna ketti (bizge baspa basshylyghy osylay degen). Aqpan aiynda komissiyadan ótip, úsynylghan oqulyqtardyng ishinde fizika oqulyghy da boldy. Endi avtorlar komissiyanyng eskertuleri boyynsha júmys jasap, Bilim jәne ghylym ministrligine oqulyqtardy qayta jiberip, búiryq kýtui tiyis bolatyn.

Atalghan baspa maghan, oqulyq avtory retinde, «Oqulyq» Respublikalyq ghylymiy-praktikalyq ortalyghynan keletin komissiyanyng oqulyqqa qatysty jazghan pikirin jiberui tiyis edi. Biraq habar bolmady. Ózim oqulyqtyng qazaq tilindegi núsqasynyng redaktoryna baylanysqa shyghugha tyrysyp edim, ol barlyq telefon baylanystaryn «blokqa» qoyyp tastaghan eken. «Avtorlar mektebi» bólimining mengerushisi D. Á. Suhaeva maghan «Elding mazasyn alyp telefon soqpa!» dep birden basyma su qúya saldy.  Oqulyqty kompiuterde betteushi-operatordy jәne orys núsqasynyng redaktoryn almastyrghan. Baspa osylaysha belgisiz sebeptermen men dayyndaghan oqulyqty taban astynda «qúpiyagha» ainaldyryp jiberdi. Sóitsem, gәp mynada eken: oqulyqty tamyz-aqpan ailarynda kópshilikke úsynyp, bayqaudan ótkizip alghan son  Bilim jәne ghylym ministrining 2018 jyldyng 5 sәuirinde shyqqan №138 búiryghyna basqa familiyany (Badanova men Temirqúlovanyng ornynda Nosohova túr!) kirgizip jibergen.

Men osy jayly «Oqulyq» Respublikalyq ghylymiy-praktikalyq ortalyghynyng mamandarynyng birimen sóileskende, ol: «Baspanyng diyrektory avtorlardy ózi auystyra beredi. Oghan qúqy bar.» - dedi. «Qargha qarghanyng kózin shúqymaydy» deydi qazaq. Qarghalar zangha týkiruge de arlanatyn shyghar.

Qalay bolghanda da «Mektep» baspasy mynaday qúqyq búzushylyq tanytyp otyr:

1. Baspa QR azamattyq kodeksining 50-tarauyndaghy «Avtorlyq qúqyq turaly» 971, 976,977-baptardy óreskel búzyp otyr. 976-baptyng 1-punktine sәikes atalghan jobanyng avtorlyq qúqyghy qorghalghan. Oghan dәlel oqulyq jobasy QR Bilim jәne ghylym ministrining búiryghyna sәikes 2017-2018 oqu jylynda bayqaudan ótkizuge pilottyq mektepterge taratu jәne 2017 jyldyng qarasha aiynda barlyq oblys ortalyqtarynda múghalimderge tanystyru ýshin 2017 jyldyng 10 qazanynda «Mektep» baspasy diyrektorynyng búiryghymen 373 dana qazaq, 312 dana orys tilinde basylyp shygharyldy. Oqulyq jobasynyng basylymynda 976-baptyng 1-punktine sәikes joba avtorlaryna aiyryqsha avtorlyq qúqyq berilgeni jәne barlyq qúqyqtardyng qorghalghany kórsetilgen. Joba 2017 jyldyng tamyz aiynan bastap  Respublikalyq-ghylymy «Oqulyq» ortalyghynyng saytynda ilinip, kópshilikke úsynylyp keledi.

2. 971-baptyng 1-punktine sәikes atalghan joba halyqqa zandy týrde tanystyrylghan bolyp esepteledi. Sebebi men dayyndaghan «Fizika-8» oqulyghynyng jobasy 373 dana qazaq, 312 dana orys tilinde basylyp, bayqaudan ótkizuge mektepterge taratyldy jәne barlyq oblys ortalyqtarynda múghalimderge, demek Qazaqstan kólemi boyynsha basqa oqulyq-tarmen birge tanystyryldy. 2017 jyldyng qarasha aiynda jobany men ózim ontýstik jәne batys oblystarynda tanystyrdym, al shyghys jәne soltýstik oblystaryna baspa ókili tanystyrylym jasady.

Maghan qatysty baspa әkimshiligi tarapynan avtorlyq qúqyq búzushylyqtyng bolu sebebin týsindirmek týgel, baspanyng manyna da juytpaydy. Aqpan aiynyng ayaghynda Krongartpen sóileskende, ol baspanyng inisiativasymen oqulyqtyng 6-tarauyn ózgertip jatqanyn aitqan (977-baptyng 3-punktine sәikes tuyndygha qol súqpaushylyq qúqyghy búzylyp túr). Biraq ol qalghan ýsh tarau jayly eshtene aitpady. Tek ózining «Ádistemelik núsqauyn» jóndeu keregin, qoly bos emestigin aitty. Osy núsqaulyqty Nazarbaev ziyatkerlik mektepteri múghalimderining ortaq júmysy dep daulap, sol mektepting múghalimderi sotqa beremiz dep jatqany jayly qantarda aitqan edi. Ol jayly Astana qalasynda da tanystyrylym kezinde sóz bolghan. Bas redaktor Baspaqovagha da, baspanyng diyrektory Satybaldiyevke de osy dau belgili. Biraq olar Krongarttyng dauly júmysyn úsynudan bas tartpady, esesine esh sebepsiz ózim jasaghan oqulyq jobasynyng avtorlyghynan meni alyp tastap, avtorlyq qúqyqty jobagha qatysy joq adamgha berip otyr. Sonda baspa basshylyghyna bireuding qúqyghyna qol súghu aurugha ainalghan ba, әlde әdeti me?

Jalpy, baspa basshylyghy tarapynan  maghan týsiniksiz jayttar jeterlik:

1. Baspa әkimshiligi, yaghny baspanyng diyrektory E.Á. Satybaldiyev pen baspanyng bas redaktory Sh.Y. Baspaqova osy isterimen Bilim jәne ghylym ministrligining bilim salasyndaghy júmystardyng sapasyn arttyru ýshin osy iske halyqtyng qatysuy men baqylau jasauy maqsatynda jasap otyrghan jariyalylyq sayasatyn joqqa shyghardy. Aytayyn degenim, baspanyng halyqqa kórsetip, jariyalaytyny bir tauar, al satatyny mýlde basqa tauar nemese sol kórsetken tauar, biraq avtory basqa. Maghan oqulyqty kórsetpey, qúpiya ústaghandyqtan (ol aqpannan bastap saytqa da ilinbedi), Satybaldiyevting osy eki joldyng qaysysyn tandap otyrghanyn bilmedim. Ákesi ólse de estirtedi, olar maghan qanday jaghday bolmasyn, aldyn ala eskertuleri zang jәne adamy túrghydan jón edi.

2. Úsynylyp otyrghan әr oqulyqtyn, әr keshenning sapasyn jaqsartugha Qazaqstan     halqy at salysty desem qatelespeymin. Sebebi «Oqulyq» ortalyghy jibergen pikirlerding basymy saytta jariya bolghandar. Fizika oqulyghyna «Oqulyq» ortalyghynan kelgen pikirler mende saqtauly. Demek, baspa әkimshiligi múghalimderdi ghana emes,  oqulyqty taldaugha qatysqan barsha halyqty aldap otyr. Halyqtyng sol oqulyqtyng sapasyn arttyrugha jibergen altyn uaqytyn, senimin, ýmitin ayaq asty etti.

3. Eger Satybaldiyev kabiynetinde otyryp óz betinshe avtorlyq qúqyqty bireuden alyp bireuge bere salatyn bolsa nemese jobany kez kelgen uaqytta auystyra salsa,  ministrlikting ol jobalardy býkil Qazaqstan halqyna tanystyruy, múghalimderding altyn uaqytyn alyp, budjetten qyruar aqsha shygharyp, múghalimderdi jinauy ne ýshin kerek boldy? Osyghan ketken milliondaghan qarajatty múghalimdering jalaqysyna bólgeni jón edi, sebebi oqulyqtyng taghdyryn ministrlik emes, Satybaldiyev sheship túr emes pe?!

4. IYә, baspa oqulyq avtorlaryn jinap, ony dayyndap úsynady. Degenmen, elimizdegi Azamattyq kodekske sәikes joba avtorlaryna avtorlyq qúqyq berilip, ol qorghalady da. Osyny jaqsy biletin Satybaldiyev ne sebepti zandy belden basugha bel budy? Mýmkin, ol ózin arystan, al meni pilding tabanynda qalatyn qúmyrsqa kóretin bolar. Áriyne, Satybaldiyevtyng qoly úzyn, qaltasy qalyng әri elimizde «jeng ishimen, qol úshymen jalghasu» degen tansyq әdis emes. Oghan Ukrainadan Qyrymdy Reseyge nemese Reseyden Ukrainagha bere salu sóz bolmaghanda qaydaghy bir Badanovanyng qúqyghyn tartyp alyp, qalaghanyna beru qiyn bolyp pa, tәiiri? Aytpaqshy, Qyrym jayly sol daudy tughyzghan bir ghana sóilem tarih oqulyghynyng jobasyn ministrlikke úsynghan núsqasynda bolmaghan, biraq mektepke aparghan oqulyqta payda boldy! Ghajap emes pe?! Osydan keyin «Oqulyqtyng sapasy nege nashar?» degen súraqty kimge qoyamyz?

Men avtor bolmasam da ómir sýrgenmin, talay jerde talay enbek te zaya ketken. Men bas redaktor Baspaqovanyng qolyndaghy biyligin paydalanyp,  maghan tiyesili avtorlyq qúqyqty qúrbysy, zeynetker Nosohovagha bere salghanyn da týsinip otyrmyn. Ol qúrby, al men kimmin? Biraq meni enbegimning esh ketkeni emes, qúqyghymnyng búzylghany, elimizde әdiletsizdikting jii tórge shyghatyny mazalaydy. Qúqyq búzushylyq, zang búzushylyq, kóz boyashylyq, әdiletsizdik, aldau-arbau, zorlyq-zombylyq t.b. qashan tiylady? Qashan ziyaly, « Malym janym sadaqasy, janym arym sadaqasy» degen qazaqy, adamy prinsiptermen ómir sýretin qoghamgha ainalamyz?

Biz, Qazaqstan azamattary, adam retinde órkeniyetti el boludy, jarqyn bolashaqty armandaymyz, biraq adamy qúndylyqtardan júrday aldynghy úrpaq buyny qalay ozyq oily, joghary sanaly, adamgershilik, morali, ar-újdany biyik úrpaq tәrbiyeleydi? Men aitar edim: «El bolam desen, ózinnen basta...»

Júldyzay Badanova 

Abai.kz