Qarjy sektoryn ekonomikanyng kýretamyry dep oryndy aitady. Bank jýiesi әlemdik jәne últtyq ekonomikadaghy ósim men qúldyraugha der kezinde beyimdele bilu arqyly memleketting qarjylyq-ekonomikalyq ahualyna tikeley әser etedi. Elimizdi ilgeriletuge baghyttalghan baghdarlamalardyng tabysty jýzege asuy bank jýiesining tiyimdi júmysymen tyghyz baylanysty.

Songhy kezde bank sektory júmysynyng sapasyna qatysty syn-pikirler aityluda. Syny kózqarastaghy osynday pikirlerding qanshalyqty oryndy aitylghanyn baghamdap, oghan sebep bolghan naqty jaghdaylardy anyqtauymyz qajet. Búl jóninde býgingi tyndau barysynda da keleli oi-pikirler aitylady dep oilaymyn. Degenmen, býgingi kýnning ózinde bank menedjmenti kýrdeli ózgeristerding qysymyna tótep bere almay, jana qarjylyq dәuirding talaptaryna say dengeyin kórsete almaghanyn ókinishpen moyyndauymyz kerek.

Búl óz kezeginde ekonomikalyq jýiening túraqtylyghyna teris әser etip, halyqtyng qarjy instituttaryna degen senimin әlsirete týsti.

Memleket basshysy qantar aiyndaghy Joldauynda qarjy sektoryna serpilis qajet ekenin atap kórsetken bolatyn. Elimizding qarjy jýiesin retteytin negizgi qúrylym – Últtyq bankting aldyna ekinshi dengeydegi bank jýiesining júmysyn qadaghalaumen qatar, bank portfelining jaghdayyn sauyqtyru men berilgen ipotekalyq qaryzdar mәselesin sheshu mindeti qoyyldy. Sonymen qatar, Preziydent bankterding portfeliderin «nashar» nesiyelerden tazartyp, bankterden qarajatty shygharudy toqtatu jóninde óte oryndy talap qoydy.

Elimizde Bank sektorynyng qarjylyq túraqtylyghyn arttyru baghdarlamasy әzirlenip, jýzege asyryldy. Osy baghdarlama shenberinde jýieli júmys jýrgizip kele jatqan bankterge memleket tarapynan qomaqty qarjylyq qoldau kórsetildi.

Uaqtyly qabyldanghan sharalar nәtiyjesinde bank salasyndaghy jaghday birshama túraqtalyp, zandy jәne jeke túlghalar salymdarynyng saqtaluyn qamtamasyz etuge mýmkindik jasaldy.

Búl rette, memlekettik qarjy resurstarynyng esebinen mýmkindigi tómen bankterge qoldau kórsetu jónindegi mәjbýrli sharalardyng sony osy bolar dep ýmittenemiz. Múnday sayasat keybir bankterding memleketting qoldauyna iyek artyp, qarjy salasyndaghy әdiletti bәsekelestikting búrmalanuyna jol berumen qatar, bank sektory júmysynyng túraqtylyghy men bedeline teris әser etedi.

Bizding oiymyzsha, Últtyq Bank qyzmeti negizinen qarjy jýiesindegi tәuekelder men osy saladaghy payda boluy mýmkin qúrylymdyq týitkilderge aldyn ala bagha bere otyryp, qordalanghan mәselelerdi retteytin tiyimdi tetikterdi keshiktirmey iske qosugha baghyttaluy kerek.

Biznesti úzaq merzimge, tiyimdi mólsherde nesiyelendiru arqyly el ekonomikasynyng ósimin yntalandyru bank jýiesining basty maqsaty. Bizding aldymyzda bank salasynda yqtimal qauip-qaterlerdi basqarudyng útymdy modelin qalyptastyru mindeti túr.

Biz bank jýiesining qarjylyq túraqtylyghyna kedergi keltiretin әlsiz tústardy aldyn ala anyqtaugha basymdyq beruimiz qajet.

Búl qarjy salasyn retteu men qadaghalau jýiesin zannamalyq túrghydan odan әri jetildire týsudi talap etedi. Parlament, óz kezeginde Senat Últtyq bankting qarjy salasyn retteu men qadaghalaudy odan әri jetildiru jónindegi bastamalaryn qoldaugha dayyn.

Qajet bolsa, tiyisti zandargha týzetuler engizu arqyly Últtyq bankting qúqyghyn kýsheytip, ekinshi dengeydegi bankterding iyeleri men aksionerlerining jauapkershiligin arttyru kerek.

Memleket basshysy jaghdayy kýrdeli bankterding qyzmetin oryndy syngha alyp, olardyng aksionerlerinen bank sektoryn sauyqtyrugha óz qarjylaryn saludy jәne búryn alghan aqshalaryn qaytarudy talap etti.

Búl rette bank aksionerlerine jәne olarmen baylanysy bar túlghalargha nesie beruge zanmen shekteu qon kerek. Búl óz kezeginde bank aktivterin shygharyp әketuge tosqauyl qoyatyn bolady. Senat osy manyzdy sharagha óz ýlesin qosugha dayyn.

Kóptegen bankterding ainalymyn «nashar» nesiyelerden tazartu júmystaryn ayaqtau qajet.

Qazirgi kezde Ipotekalyq qaryzdardy qayta qarjylandyru baghdarlamasy jýzege asyryluda. Baghdarlama jiyrma mynnan astam azamattyng basyndaghy jalghyz baspanasyn saqtap qalugha mýmkindik berip otyr. Osy baghdarlamany iske asyru arqyly qaryz alushylargha týsken auyrtpalyq aitarlyqtay azaytyldy. Olargha bankterding aldyndaghy mindettemelerin oryndau ýshin tiyimdi mýmkinshilik jasalyp otyr.

Taghy bir aita ketetin manyzdy mәsele – halyqtyng qarjylyq sauattylyghyn arttyru júmysyn jetildiru jóninde. Sebebi, jalpygha birdey týsinikti, qarapayym tildegi qarjy salasyndaghy aqparattyng jetispeushiligi azamattar tarapynan tiyimsiz sheshim qabyldaugha әkep soqtyruda. Sonday-aq qarjylyq qyzmetter týrining kóbengi, olardyng kýn sanap kýrdelenui, alayaqtyq tәsilderdin, qarjy piramidalarynyng óris aluy qarjy jýiesine degen senimdi tómendetip otyr.

Últtyq Bank jogharyda atalghan mәselelerge keninen kónil bólip, qordalanghan mәselelerding ontayly sheshimin tabu ýshin ekinshi dengeydegi banktermen keshendi júmystar jýrgizui qajet.

Qúrmetti tyndaugha qatysushylar!

Býgingi bank jýiesi el ekonomikasyn odan әri janghyrtudaghy jana mindetterdi oryndaugha jәne azamattardyng zaman talabyna say súranystaryna әzir boluy tiyis.

Qarjy instituttarynyng senimdi boluy qarjylyq túraqtylyqty saqtap qaluda erekshe manyzgha iye.

Bank qyzmetining túraqty damuy tútastay alghanda memleketting túraqtylyghyn qamtamasyz etedi.

Býgingi talqylaudyng nәtiyjeleri últtyq bank jýiesin jetildiruge óz septigin tiygizedi dep senemin.

Qasym-Jomart Toqaev,

QR Parlamenti Senatynyng Tóraghasy

«Qazaqstan ekonomikasyn damytudaghy bank sektorynyng róli» taqyrybyndaghy parlamenttik tyndauda sóilegen sózi

(2018 jylghy 4 mamyr)

Abai.kz