KSRO Qalay kýiredi?
Osy KSRO qalay tarap edi? Jer-jahandy titiretip túrghan alyp imperiya tarih qoynauyna qalay ketti? Býgin búl súraqtargha da tolymdy jauap izdeytin shaq tudy.
Osy KSRO qalay tarap edi? Jer-jahandy titiretip túrghan alyp imperiya tarih qoynauyna qalay ketti? Býgin búl súraqtargha da tolymdy jauap izdeytin shaq tudy.
Júrttyng bәri ony 1991 jylghy 8 jeltoqsanda Belarusi, Resey jәne Ukraina basshylary S.Shushkevich, B.Elisiyn, L.Kravchuk ýsheuining Belovejdegi kelisimge qol qongymen tarady dep týsinedi. Ras, búl ýsheui qol qoyghan qújatta mynaday sózder bar: “Biz, 1922 jylghy KSR Odaghynyng qúryltayshylary retinde kelisim-shartqa qol qoyshy – Belarusi Respublikasy, Resey Federasiyasy (RKSFR) jәne Ukraina … KSR Odaghy halyqaralyq qúqynyng subektisi jәne geosayasy shyndyq retinde ózining ómir sýruin toqtatatynyn atap ótemiz”, delingen. Shynynda da Kavkazdaghy ýsh respublikanyn odaghymen (ZKSFR) birge olar 1922 jyly KSRO-ny qúru turaly kelisim-shartqa qúryltayshy retinde qol qoyghany ras. Biraq, 1936 jylghy jana Konstitusiyagha sәikes onyng qúryltayshylary 11 respublika bolghan edi ghoy. Alghashqy ýsheuinen basqa oghan armyan, әzirbayjan, gruziyn, qazaq, qyrghyz, ózbek, tәjik, týrkimen respublikalary endi. Artynan, 1940 jylghy anneksiyanyng nәtiyjesinde Baltyq respublikalary men Rumyniyadan tartyp alynghan Bessarabiyada payda bolghan Moldova KSR-y qosyldy. Sóitip, odaqtas respubliykalar sany 15 boldy. Sondyqtan alghashqy ýsheui KSRO-ny ózdiginen zang jýzinde tarata almaytyn. Tek Baltyq respubliykalary qúsap onyng qúramynan shyghuy ghana mýmkin edi. Elding ekonomikasy qúldyrap, KSRO әne ydyraydy, mine taraydy dep elendep jýrgen halyq ol kezde búghan asa mәn bere qoyghan joq. Bәri de bórkin aspangha atyp, sol jyldardaghy ony jamandaghan aqparattardyng arqasynda әbden jekkórinishti bolyp ketken “qyzyl” imperiyanyng ydyraghanyna mәz boldy. Biraq artynan, 22 jeltoqsanda Qazaqstan Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng bastamasymen Almatygha kelgen 11 respublikanyng basshylary TMD qúru jóninde deklarasiya jariyalap, KSRO-nyng taraluyn zangha sәikestendirdi. Óitkeni, múnda barlyq qúryltayshylar da qatysqan bolatyn. Sol kezdegi ataqty “Izvestiya” gazeti eng ýlken әriptermen birinshi betine “KSRO-nyng tarihy Qazaqstanda ayaqtaldy” dep jazghan. Jәne búl aina-qatesiz shyndyq edi.
Al KSRO-nyng ózining jogharghy organdary búl kezde qayda edi? Olar elding ydyramauy ýshin qanday әreket jasady degenge keletin bolsaq, әngimeni sәl әriden qozghaugha tura keledi.
1991 jylghy 2 qyrkýiekte KSRO halyq deputattarynyng kezekten tys V sezi ashyldy. Búl jәne songhy sez bolghanyn eske sala keteyik. Ony Odaq kenesining tóraghasy IY.Laptev ashqanymen, búl KSRO preziydenti Mihail Gorbachevting songhy benefiysi boldy. Gorbachev osy sezde barynsha belsendi bolyp, ózining oigha alghan dýniyelerining bәrin de ótkize aldy. Kónbesender taratyp jiberuge qaqym bar degen qoqan-loqyny jasay otyryp, deputattargha aldymen egemendi elderding (búrynghyday odaqtas respubliykalar emes) odaghy turaly jana shart dayyndalyp, oghan qol qoyylatyny jónindegi sheshimdi ótkizdi. Ayta keterligi, jana kelisim-shart turaly mәlimdemeni deputattargha Qazaq KSR Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev oqyp bergen edi.
Osy sezde Gorbachev memlekettik qatynastardyng jana jýiesin qúru ýshin ótpeli kezeng jariyalap, ony da sezde bekittirip aldy. Al ótpeli kezendegi memlekettik organdar turaly zangha sәikes búdan bylay deputattardyng sezi bolmaytyn edi. (Osyghan nazar audarynyzdar, keyin onyng kedergisi bolady). Deputattar endigi jerde tek eki palatadan túratyn Jogharghy Kenesting júmystaryna qatysugha qúqyly jәne merzimi ayaqtalghansha deputattyq mәrtebeden aiyrylmaytyn boldy. Sonymen birge, jogharghy palata Respublikalar kenesi dep, al tómengi palata – Odaq kenesi dep ataldy. Eldi basqarushy eng jogharghy organ bolyp Memlekettik kenes qúryldy. Onyng qúramyna KSRO-nyng jәne odaqtas respublikalardyng preziydentteri endi. Búl óz kezeginde búrynghy Sayasy buronyng rólin atqara alatyn eng jogharghy memlekettik organ edi.
Parlamentting Jogharghy palatasy әrbir respublikadan 20 deputattan ókil retinde jiberilgen 200-den artyq adamnan túrdy. Búrynghy Últtar kenesi palatasyna Sayasy buronyng úsynysymen ózbek ókili Rafik Nishanov saylanghan bolsa, endi óz qoldaryna biylik tiygen deputattar tóraghalyqqa qazaq deputaty Ánuar Álimjanovty tandap aldy.
Osy jerde Ánekeng turaly da aita ketelik. Jazushy Ánuar Álimjanovtyng esimin bilmeytin qazaq balasy joq shyghar. Bәri de ony tabighatynan dara tughan, últymyzdyng birtuar úldarynyng biri dep biledi. Ánekenning ishki kýshi, terendigi, bilimi men biligi qabattasa tógilip, búlqyna aqtarylghannan ol qanday da bir keleli oidy tolghaghanda aghyl-tegil tez sóileytin edi deydi biletinder. Sonymen qatar, kóptegen zamandastary onymen bilik salghastyryp, pikir talastyrudan qashyp jýretindigi – túlparmen qaptaldasqan túghyrday bolyp, dalada qalatynyn sezgennen degen oy aitady olar.
KSRO-nyng aqyryp túrghan kezinde últtyq elitanyng bәri oqityn, salystyrmaly týrde aitqanda asa ótkir, әri yqpaldy “Liyteraturnaya gazeta” degen gazet bolatyn. (Ol qazir de bar, biraq “ózinnen zor shyqsa eki kózing sonda shyghar” degendey ótkirligi, onyng ishinde ótirigi ózinen asyp ketken úsaq-týiek gazetterding tasasynda qalyp qoydy). Ómirding kóptegen shyndyghy men shyrylyn kóbine sol jazatyn. Onyng redaksiyalyq alqasy partiyanyng Ortalyq Komiyteti ózine qúlay berilgen adamdardan taghayyndalatyn “Pravda” men “Izvestiya” atty resmy gazetterdey emes, barynsha kózge týsip, talanty әbden tanylghan qaghidatshyl әdebiyetshiler, synshylar jәne jurnalisterden tandalyp alyp, qúrylatyn edi. Mine, sol, asa talghampaz gazetting ózi bir kezderi Qazaqstan men Ortalyq Aziyadaghy tilshisi etip 25 jastaghy Ánuar Álimjanovty tandap aluynyng ózi kóp nәrseden habar berip túr. Bedeldi gazet adam tappaghannan emes, talghamynyng kýshtiliginen solay istegen edi ghoy. Jә… Bastapqy әngimemizge qayta oralayyq.
…Sóitip, jana Odaqtyq kelisim-shartqa qol qoyar aldynda Gorbachev Parlamentti shaqtap, ózine iykemdi qylyp alghan. Dauy men dabyry kóp sezdi boldyrmay, qabyldanghan mәseleni tek Jogharghy Kenesting palatalarynda bekitken anaghúrlym jenil-tin. Endigi eng basty júmys Odaqtyq jana shartqa respublikalardyng qol qongyna tirelip túrghan. Biraq osy kezde Ukraina Odaqtyq shartqa qol qoymaymyz dep tulap shygha keldi. Gorbachev bastaghan KSRO-nyng barlyq basshylary ony kóndiruding sonynda jýrgende ukraindyqtar býkilhalyqtyq referendum ótkizip, onda elding basym kópshiligi tәuelsiz el boludy jaqtap dauys berdi. Al 5 jeltoqsanda Resey Federasiyasynyng preziydenti Boris Elisin Ukraiynanyng tәuelsizdigin tanityndyghy jóninde mәlimdeme jasady. Osynyng ózi de dúrys emes edi. Óitkeni, búl uaqytta RKSFR halyqaralyq qúqynyng subektisi bolmaghandyqtan jeke sheshim qabylday almaytyn, ol әli de KSRO-nyng qol astynda ghoy. Biraq qúday tasyn órge domalatqan B.Elisin ol kezde ne dese halyq birden qabyldap ketip jatatyn. Sondyqtan oghan qarsy dauys kótergen jan bolghan joq. Ukraiynanyng tәuelsizdigin Resey preziydenti tanyghan song Gorbachev esh qayran qyla almay qaldy. Al B.Elisin bolsa esh ayalsyz Belarussiyagha baryp, onda Ukraina, Belarussiyamen birge jogharyda aitqan kelisimge qol qoydy… Keyin onyng Almatydaghy jalghasqanyn jogharyda aittyq.
Osy kezde KSRO-nyng jogharghy biylikteri ne istegen edi? Kenes Odaghynyng zang shygharushy biyligi tarmaghyndaghy halyq qalaulylary Jana Arbattaghy deputattar ýiine jinalyp, kezekten tys, VI tótenshe sezdi shaqyrugha qol jinaydy. Búl ýndeuge 200-den artyq deputat qol qoyady. Eger olardyng tilegi oryndalyp, sezde KSRO-ny taratpau turaly sheshim qabyldansa jәne ony әskerding kýshimen oryndatu turaly qorytyndygha kelse, qym-qighash oqighalardyng tuyp ketui әbden mýmkin edi. Óitkeni, elding әleuetti kýshteri әli de KSRO-nyng qúrylymdaryna baghynatyn. Memleketshildik túrghydan preziydent Gorbachev әlsiz bolghanymen deputattardyng arasynda moynyna alghan isin ayaghyna jetkize alatyn batyl әri úiymdastyrushylyq qabileti kýshti adamdar kóp bolatyn. Sóitip, 1993 jyldyng qazan aiyndaghy Resey Federasiyasyndaghy parlamentti atqylau oqighasynday qantógisting boluy ghajap emes-tin. Tipti múnda qay jaqtyng jenetini de belgisiz edi. Basym kópshiligi orystar bolghan KSRO deputattary qansha jerden demokrat bolyp túrsa da orys imperiyasyna ishteri búratyny jasyryn jәit emes. Onyng ýstine tәuelsizdigin jariyalap ýlgergen Baltyq boyy men Gruziya sekildi elderding deputattary búl sezge qatyspaytyndyqtan demokrattardyng dauysy azayghan bolar edi. Sez әleuettik kýshter basshylaryn mindetti týrde óz sheshimin oryndata alatyn adamdarmen auystyruy kәdik-tin. Al әskeriylerding arasynda imperiyanyng saqtaluyn jaqtaytyndar kóp bolatyn. Óitkeni, búl olardyng adamy mýddesine de say edi: KSRO tarap ketse kóbisi júmyssyz qaluy da ghajap emes qoy. Ózderine zang kýshi bar búiryqtar kelse, belgili mólsherde әskerdi kóteru olardyng qoldarynan әbden keletin.
Osynyng bәrin oilaghan boluy kerek, Resey Federasiyasynyng ýkimeti qatty sasady. Sol kezdegi Resey ýkimetining viyse-premieri Gennadiy Burbuliys, memlekettik kenesshi Sergey Shahray, taghy basqa belgili, úshqyr oily adamdar deputattargha kelip, ózderining V sezde qabyldaghan sheshimderine qarsy shyqpaugha shaqyrady. Eger sez úiymdastyrsanyzdar ol aldynghy sezding sheshimine sәikes zansyz bolyp, Konstitusiyagha qarsy bolyp tabylady dep qorqytady olar. Sóitip, Gorbachevting Odaqtyq kelisim-shartty tezirek ótkizudi maqsat tútyp qabyldatqan sheshimi sayyp kelgende onyng saqtaluyna kedergi keltiredi. Osy alasapyran sәtte Gorbachevting ózi, tabighy jaltaqtyghynyng saldarynan eshqanday naqty sheshim qabylday almay, preziydenttik ókilettigin dogharatynyn mәlimdeydi.
Al júmys isteuge qúqy bar eki palatanyng deputattary eki týrli sheshimge keledi. Tómengi – Odaq kenesi palatasyndaghy Alksniys, Kogan, Petrushenko sekildi imperiyashyl deputattar KSRO-nyng ydyrauyna qarsy bolyp, jantalasa әreket etedi. Biraq olar barynsha ótkir sóilep, әriptesterin qozdyra alsa da eshqanday zang kýshi bar sheshim qabylday almaydy. Óitkeni, Resey Federasiyasy ýkimetining azghyruymen RKFSR-dan saylanghan deputattar búl uaqytta onyng júmysyn tastap shyqqan edi. Sondyqtan kvorum bolmay, imperiyashyldardyng jigeri qúm bolyp, ishteri qazanday qaynaghanymen, qoldarynan eshtene kelmeydi.
Al Ánuar Álimjanov bastaghan Jogharghy – Respublikalar kenesi palatasy búl uaqytta tarihy sheshim qabyldaghan edi. Áriyne, múnda da imperiyanyng joghyn joqtap, KSRO-ny saqtaudy jaqtap sóilegen qyzbabastar boldy. Biraq tóraghanyng salqyn sabyrmen aitqan útqyr oilary olardyng arynyn basyp tastaydy. Ol әriptesterine ómir shyndyghymen sanasu kerektigin moyyndata bildi. Sóitip, 1991 jylghy 26 jeltoqsanda Ánuar Álimjanov Jogharghy Kenes palatasynyng songhy otyrysynda qorytyndy sóz sóileydi. Onyn: Biz ne joghaltqanymyzdy bilemiz, biraq ne tapqanymyz әli belgisiz degen pikiri sol kezde-aq qanatty sóz bolyp qalyptasyp, júrttyng auzyna birden taraghan edi. Odan keyin Ánekeng ózi dayyndaghan tómendegi deklarasiyany jariya etedi (Qújattyng tarihy manyzy zor bolghandyqtan biz ony týpnúsqadaghy tilmen aldyq): “Opirayasi na volu, vyrajennuu vysshimy gosudarstvennymy organamy Azerbaydjanskoy Respubliki, Respubliky Armeniya, Respubliky Belarusi, Respubliky Kazahstan, Respubliky Kyrgyzstan, Respubliky Moldova, Rossiyskoy Federasii, Respubliky Tadjikstan, Turkmenstana, Respubliky Uzbekstan y Ukrainy o sozdaniy Sodrujestvo Nezavisimyh Gosudarstv Sovet Respublik Verhovnogo Soveta SSSR konstatiriuet, chto s sozdaniyem SNG Soiyz SSR kak gosudarstvo y subekt mejdunarodnogo prava prekrashaet svoe sushestvovaniye”.
Deputattar deklarasiyany ýnsiz tyndap, ony birauyzdan maqúldaydy. Olardyng arasynda tipti kózderine jas alyp qalghandary da joq emes edi. Al KSRO-nyng júrtynda qalghan birden-bir ókiletti organ – Respublikalar kenesining tóraghasy Ánuar Álimjanov oghan osy jerde qol qoyady. Ózining býkil sanaly ghúmyrynda últynyng mýddesi ýshin kýresip kelgen qazaqtyng patriot úly – Ánekeng búl kezde quanyshtan qatty tolqyghan da shyghar bәlkim. Qol qoyylghannan keyin bәri de oryndarynan ýnsiz túryp, KSRO-nyng gimnin songhy ret tyndaydy… Al búl kezde kózderining jasyn kórsetuden úyalmay, ýnsiz jylap túrghandar kóp edi. Áriyne, quanyshy keudesine syimay, jýrekteri atsha tulap túrghandar da az emes-tin… Sóitip, halyq qalaulylary KSRO imperiyasy tarihynyng songhy paraghyn jabady.
Mine, Kenes Odaghy úly tarihtyng qalyng qatparlaryna zang boyynsha osylay ketken edi. Arada ondaghan, jýzdegen jyldar óter. Álemning talay zertteushileri, ghalymdary onyng zang boyynsha qalay taratylghanyn izder. Sonda… Álemdegi eng quatty alyp imperiyanyng qazaq balasy Ánuar Álimjanovtyng qol qongymen songhy demi shyqqanyn kórer… Kórer de oilanar… KSRO is jýzinde (de-fakto) Qazaqstan Preziydentining úiymdastyruymen qazaq jerinde tarapty, zang jýzinde (de-ngre) songhy demi Mәskeuding tórinde qazaq balasynyng qol qongymen shyghypty. Sonda búl qazaq degen halyqtyng ózi osal bolmady-au, shamasy. Qúdaydyng sýigen qúly osylar bolmasyn әli, der bәlkim. Inshalla, әmse solay-aq bolsyn.
Jaqsybay SAMRAT.
