Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4148 0 pikir 3 Aqpan, 2011 saghat 23:42

Móldir Bekjan. Bolmasam da úqsayyn dep Abaygha...

Jýregim mening ne deydi?

Kemenger Abay Qúnanbaev tolghau, ósiyet týrindegi qara sózderin jasy úlghayyp, egde tartqan shaghynda jazghan. Eng birinshi qara sózinde dýniyening san-aluan belesterinen ótkenin aita kelip, endigi ómirinde ghaqliyalyq danalyq sózderdi qaghazgha jaza bastaghanyn bayandaydy. Ondaghy oiy, keleshek úrpaqtyng bir keregine jarasyn degeni shyghar. Men de óz syrymdy, ishki jan tebirenisimdi býkpesiz qaghazgha týsiru arqyly oi-tolghanys jazghaly otyrmyn. Alayda, múny aqyn tәrizdi qartayghanda jazyp otyrghan joqpyn.
Bar maqsatym - Abaydyng úlaghatty shygharmalarynyng ishinde «men múndalap» túratyn taghylymy teren, tanymy zor qara sóz jazu ónerin týp-tamyryna deyin zerttep, óz oiymdy oqyrmandaryma, qúrby-qúrdastaryma jetkizu arqasynda Abay taghylymynyng jýzege asuyna óz ýlesimdi qosu.

Tәrbie taghylymy

Jýregim mening ne deydi?

Kemenger Abay Qúnanbaev tolghau, ósiyet týrindegi qara sózderin jasy úlghayyp, egde tartqan shaghynda jazghan. Eng birinshi qara sózinde dýniyening san-aluan belesterinen ótkenin aita kelip, endigi ómirinde ghaqliyalyq danalyq sózderdi qaghazgha jaza bastaghanyn bayandaydy. Ondaghy oiy, keleshek úrpaqtyng bir keregine jarasyn degeni shyghar. Men de óz syrymdy, ishki jan tebirenisimdi býkpesiz qaghazgha týsiru arqyly oi-tolghanys jazghaly otyrmyn. Alayda, múny aqyn tәrizdi qartayghanda jazyp otyrghan joqpyn.
Bar maqsatym - Abaydyng úlaghatty shygharmalarynyng ishinde «men múndalap» túratyn taghylymy teren, tanymy zor qara sóz jazu ónerin týp-tamyryna deyin zerttep, óz oiymdy oqyrmandaryma, qúrby-qúrdastaryma jetkizu arqasynda Abay taghylymynyng jýzege asuyna óz ýlesimdi qosu.

Tәrbie taghylymy

Halqymyz ejelden bala tәrbiyesine asa mәn bergen. Úlynyng úlaghatty, qyzynyng inabatty bolyp eseyip, er jetui ata-anasy men tuys-tughandary ýshin әri quanysh, әri maqtanysh.
Búrynghynyng jigitteri er túlghaly, keng mandayly, jolbarys jýrekti, minezderi tastan auyr, atyna zaty say, elim dep tughan er-azamattar bolatyn. Attyng qúlaghynda oinaytyn, ólimnen úyatty artyq kórip, ar-namysty tu etken adam qyzygharlyq qasiyetteri taghy bar edi. Al qyzdary
Etegin aq kóilekting altyndaghan,
Ajaryng aq jambyday jarqyldaghan, -
- dep aqan seri surettegendey qypsha beldi, alma moyyn, qolang shashty, bir sózben aitqanda kórgen jan kózayym bolarlyqtay. Tal boyynan ýlgi ónege, tәlim-tәrbie kórgendigi kózge úryp túratyn. Ol kez ata túryp úl, ana túryp qyz sóilemeytin zaman edi. Agha-әpkelerimiz ýlkendi syilap, kishini ayalap, әke-sheshesining qas-qabaghyna qarap, ymymen jýgiretin. «Qyzgha qyryq ýiden tii» demekshi, qatang tәrtiptegi sholpysy shyldyrlap, kýlkisi synghyrlap qana aqyryn estiletin qyzdar apa-jengelerinsiz syrtqa bes adym attap baspaytyn. Kóbinese altyn qoldarymen ana taghylymynan ýirengen oi-órnekterin salyp, kestelerin tigip, qúraqtaryn qúraytyn. Úldary bolsa, on ýshte otau iyesimin dep, ata úlaghatynan ýlgi alyp, ýy sharuasyn jýrgizip, basqarugha iykemdene bastaytyn edi. Soghan qaraghanda, «Ata kórgen oq jonar, sheshe kórgen tom pisher» dep dana halqymyz tekke aitpasa kerek.
Al endi ózimizding HHI ghasyrlyq jastarymyzgha kóz jýgirtsek besikten beli shyqpaghan balasynan bastap, qyzyl tili men talmas jaqtaryna sýiengen.
Búl asylyq asqan zamanda,
Úl tuady atamenen egesip,
Qyz tuady anamenen tendesip,
Balasy ketti tyndan, - dep Shortanbay Qanayúlynyng aitqanynday, qazirgi jastar ýlkendi syilap, kishige qúrmet kórsetuden júrday, ata-anasyn qadirleu degendi atymen bilmeydi. Qylt etse, egesip, taytalasyp shygha keledi. Odan qalsa, joqtan jaghalasyp, jerden alyp, jerge salatyn әdeti taghy bar. Búrynghy kezdegi ýkisin ýlbiretip, qos etek kóilek kiygen әpkelerimizding sypayy jýris-túrysynan, baysaldy is-әreketinen kisige kórsetken syi-qúrmetteri, әdepti kózqarastary birden angharylushy edi. Al býgingi óyzdarymyzda bir tamshy kishipeyildilikting úshqyny qylang bermeydi. Kiyim kiyisteri de, sóz saptaulary da óreskel. Ózin-ózi ústau, ýlkenderden qaymyghu degendi úmytqan, minezderi jeniltek, úshyp-qonghan kóbelektey erkin, jýristeri de ashyq-shashyq.
Sonymen qatar, salmaqty da sabyrly, az sóilep, kóp is tyndyratyyn serilerimiz de býgingi tanda seriligin joghaltqan. Er jigitting eki sóilegeni ólgeni desek, onda jigitterimiz kýnine myng ret ólip, myng tiriletin shyghar. Ar, úyat, ynsap degen adamgershilik turaly sózderge agha-buynday tereng ýnilip, úzaúúa boylap, aqyl-oy ólshemine salyp, salmaqtamaydy da, ýstirt qaraydy. Áriyne, jalpygha birdey topyraq shashpaymyn. Qazirgi tanda da isterine ornyqty, júmystaryna tiyanaqty elimizdi de, ata-anamyzdy da, aghayyn-júrtymyzdy da kókke kóterip, mereyin ósirip, qadir-qasiyetin biletin qanshama úl, qyzdarymyz, aqyldy, parasatty jastarymyz bar desenizshi?! «Dos jylatyp aitady, dúshpan kýldirip aitady» demekshi, meniki tek jaghymsyz jaqtarymyzdy asha kórsetip, ony bolashaqta qaytalamaugha, sonymen birge, týzetuge tyrysuymyz kerek degen oy ghana. Elimizding kemel keleshekte ósip, órkendeui men gýldenui bizder, jastardyng qolynda. Al jastarymyz jatypisher, keudesine nan pisken, sana-sezimsiz, aqyl-oysyz bolsa, onda elimizding damuyna qalay óz ýlesmizdi qosa alamyz. Otan otbasynan bastalady. Dýniyege shyr etip kelgen әrbir balanyng eli men jerin, tili men dinin, halqy men saltyn sheksiz sýngine de, qadirlep, qasterleuine de tәrbiyeleytin, әser etetin ata-anasy. Halqymyzdyng tәlim-tәrbiyege de kónil bóletini de sondyqtan. Ata saltyn ardaqtaghan, aghayyn, elinning ertenin oilasang taghylymyyndy týze! Tәrbiyendi týze!

Ózine ózgening kózimen qara

Árkimning ózine degen kózqarasy men ózgege degen kózqarasy әr týrli. Ózin qalay baghalaytyndaryna qarap, ózge turaly ne oilaytynyn biluge bolady. Múnday jaghdayda: «Ózine ózgening kózimen qara»,-deydi. Al qalaysha búlay isteuge bolady? Bireuler ózin joghary, biyik dәrejede, tәkapparlyqpen manghazdana ústaydy. Basqalar oghan manyzdy adamday qaraydy. Endi bireuler úshqalaq, bir orynda túrmaytyn eshki siyaqty zyr jýgirip jýretin pysyq bolady. Búlardy shoshaqay dep ataydy. Al ýshinshi topqa jatatyndaryn týsinu qiyn. Bir qaraghannan neni oilaytynyn, neni kózdeytinin bilu mýmkin emes. Tipti, ómiri tanys adamdardyng ózi týsine almaytyn, qalay til tabysudy bilmeytin jaghdaylar bolady. Olar kóp ýndemeytin, syr shashpaytyn túiyq jandar. Jaqsysy da, jamany da ishinde. Ómirge degen kózqarasy aldynghy eki toptaghy adamdardan mýldem bólek. Al endi ainalandaghylardan ózing jayly ne oilaytyndyghyn biluding eng jaqsy tәsili ózine ózge adamday bagha beru kerek.

Úqpasqa aitqan sóz jetim

Ómirde aqyl, nasihat, ósiyet aitatyn adamdar óte kóp. Úly ghúlamalardan bastap qarapayym halyqtyng ózi bir-birine bilgenin ýiretip, ómirden týigenderinen kenes berip keledi. әitse de, sol aqyldy aitushy bar da tyndaushy az. Abay Qúnanbaevtyng oiyn tereng etip tarqatyp aitsaq, biy-bolystar basynan sóz asyrmaytyndar ekeni barshagha mәlim. Biylik, birlik degendi ózderi ghana aitady. Sonshama dýniyeden habarly adamdar ózderinen dәrejesi tómen jandardyng sózin qaydan tyndasyn? Ekinshisi, úry-qarylar. Búlar bireuding qara terge týsip, qinalyp tapqan adal malyn aram jolmen tabushylar. Jenil ómirdi kózdeytin, «alma pis, auzyma týs» deytin jandar jaqsylyqty tyndap qaytsin? Ýshinshi toptaghy «qoy auzynan shóp almas» momyndargha kelsek, olar kórmeyin, bilmeyin, estimeyin demeydi. Dýniyening bәrine kózayym bolghysy-aq keledi. biraq ómir shirkin olardyng taghdyryna ensesin basyp túratyn kókiregin joghghary kótergizbeytin joqshylyq, tarshylyq degen azapty jazyp qoyghan. kórer kýnderine zar bolyp jýrgen júrt múryndaryna su jetpey qara terge týsip, tirshilik etuding ornyna aqylgói, danyshpandardyng arasynda jaybaraqat otyryp qalay nasihat tyndasyn? Tipti sol oqymystylargha da jete almaydy ghoy. Sonda aitushylar bar da, zerdeli oigha zer salushylar joq bolghany ma? «úqpasqa aitqan sóz jetim» dep Tóle by aitpaqshy, sondaghy nәrli, mәndi, syrly, súlu sózderding jelge úshqany ma?
Bala degen bauyr et
Dýnie degen fәny búl,
Balasy joqta miyat joq,
Bәrinen de sol qiyn,
Artynda janghan shyraq joq.
Áyteke biy
Dýnie esigin ashyp, tәi-tәy basqan sәby bolyp, odan jetige jetkenshe jerden tayaq jegen bala bolyp, oqu oqyp, bilim alyp, erjetip eseygen son, otbasyn qúryp, jeke shanyraq kótergennen keyin barlyghynyng da tileytini úrpaq jalghastyryp, artyndaghy dýniyege ie bolatyn perzent sýi. Sonda baylar dýniye-mýlikke ie bolatyn úrpaghym bolsa dep tilese, kedeyler ne dep tileydi? Ómirde eng bastysy dýnie emes. Ol syldyrlaghan suday birde bar, al birde joq. Shyndyghyna kelgende bay bolsyn, kedey bolsyn, әrkimning bala sýngge qaqysy bar. Jinaghan tergenine san jetpegen yghay men syghaylar úrpaghyna sol bardy dúrys paydalanugha, óz qajetine jaratugha jol siltep, tәlim-tәrbie beru kerek. Bilim-ghylym siyaqty jemisti is ýshin baryn ayamay shashsa da ókinish joq. Sebebi, aqyl-oyy tolyp, balalyqtyng erkeligimen esin jighannan keyin, joghaltqan nәrsesin on ese, jýz ese etip qaytarady.
«balanyng bas ústazy - ata-anasy» demekshi, qolynda tyshqaq laghy joq kedeyler balasyna ong aqyl-kenes berip, qolynan kelgeninshe oqytyp, bilimin kóniline toqytyp, joqtyng jyrtyghyn jamaugha ýiretse, er-azamat etip jetkizse, dýniyeni ózi-aq tappay ma? Sondyqtan shama barda birinshi oqytu kerek. Keyin shanyraghyndy úiytar, qartayghanda qadirindi bilip, alaqanyna salyp әlpeshter, ýmitindi aqtar sol perzenting bolar

Asqaq arman ansaghan
Arman degen asqaq,
Ómir sýrem ansap,
Ústaugha ony kelmeydi,
Anshylyqta qús sap.
Bekjan Móldir
Adamnyng armany eshqashan da bitpeydi. Kedey abylyqty, bay qúdaylyqty ansaydy. «Át­ten, shirkin-ay!» dep tamsanyp túryp ansaytyndarda shek joq. Bireulerding týkke túrmaytyn zatqa ansary auady. «Pa, shirkin! Osy­lardyng kiyimin kiyip, ýilerinde uayym-qayghysyz túryp, baylyqqa belshemnen batsam ghoy, armanym bolmas edi»-dep tayaz oilaydy. Al ýii bar, kýii bar baybatshalar: «myna yghay men syghaydyng arasynda men ghana jarqyrap túrsam, bәri maghan bas iyse, armanym bolmas edi» degen oidyng jeteginde ketedi. Múnyng bәri bargha qanaghat, joqqa salauat aitpaytyn, sana-sezimi ortasha nemese tómen adamdar.
Áriyne, armandau kerek, dese de, qúr qiyaldan góri, jýzege asatyn nәrsege úmtylyp, sol ýshin ayanbay enbek etip, jalyqpay talmay is-әreket jasau kerek. Sebebi, eshnәrse de, esh uaqytta enbeksiz kelmeydi. Al enbek - adamzat balasynyng túlgha retinde qalyptasuynda zor ról atqarady.
Úrlyq týbi qorlyq

Úrylardy «alma pis, auzyma týs» dep jatatyn onay jolmen aram bolsa da, mal tabatyndar dedik. Al olardyng ne sebepti múnday is-әreketke baratynyn oilaghan bireu bar ma? Sonda ómirding jenilin tandasa bolghany, erinshek, jalqau, aqymaq bolyp shygha kelgeni me? Joq. Olay emes, sebebi, olardyng kez-kelgen nәrseni úrlau ýshin jospar qúruy, tereng oilanuy, adamdardy baqylauy kerek. Mine, osynyng bәrine aqyl-parasat, sana-sezim qajet bolady. Demek, baukespeler aqylsyz da, aqymaq ta emes. Búl birinshiden. Al ekinshiden, sol qúrghan josparlarynyn, is-qimyldarynyng sәtti jýzege asuy ýshin, múqiyattylyq, eren enbek, orasan zor kýsh kerek. Sondyqtan búlar jalqaudyng da, erinshekting de qataryna jatpaydy. Búghan kózimiz jetti. Endi búdan qanday súraq tuuy mýmkin? Eger olar aqyldy, enbekqor bolsa, ne ýshin múnday ispen ainalysady? Nege qarapayym halyq siyaqty óz kýshterimen, taban et, manday terimen, aqyl-enbegimen kýn kórmeydi degen kez-kelgen jandy tereng tolghanysqa salatyn eng basty saual tuady. Sózime nazar audarsanyzdar, búl adamdar sol kýshterin, qolynan keletin isterin, aqyl-parasattaryn qayda júmsau kerektigin bilmeydi. Búnyng jalghyz sebebi, búrynghy kezde de, qazirgi zamanda da júmyssyzdyq degen bir ghana auyz sóz sonymyzdan qalmay kele jatyr. Mine, bir auyz sóz súraghymyzgha myng auyz jauap. Eger enbeksiz bolsa qalay jan baghady? Aqysyn bermeytin, enbekterin zaya etetin baylargha ór keudesin bastyryp, malay bolghysy kelmeydi. Sondyqtan da amaldyng joqtyghynan asy iske barady. Múnym úrylardy aqtaghanym emes, bar bolghany ómirde eshnәrse de oqystan bolmaytynyn aitqym kelgen. Olardyng zúlymdyqtaryna týsinikteme bergenim. Úrylar tek osynday sebepten ghana úrlyqqa barmaydy. Ishinde shynymen de qaryndaryn qampityp, ayaqtaryn taltityp alyp jalqaulyqtyng kesirinen, sanasynyng tómendiginen bir jútym araq ýshin ghana aramdyqqa baratyndar da bar. Olargha keshirim joq.
Qoryta aitsaq, «Úrlyq týbi - qorlyq» degendey, isherge as, kiyerge kiyim tappay, ash-jalanash qalsang da úrlyq-qarlyqqa, zúlymdyq-zorlyqqa barmau kerek. Bireuding kóz jasyna, qarghysyna qalasyn. Qarghys órge bastyrmaydy, kóz jas jauapsyz jibermeydi. Ózgening baqytyn tartyp alyp, ózing baqytty bola almaytynyndy teris jolgha týseyin degen jandar ómirderindi óksitetin qatelikke boy bermender. Abay Qúnanbaev:
Sen de bir kirpish dýniyege,
Ketigin tap ta, bar qalan! -
dep aitqanday, әrkim óz ómirin jalghandyqqa, jauyzdyqqa qúrmay, shynayy baqytqa, adal enbekpen qúrsa eken deymin.

Móldir Bekjan
Almaty oblysy
Jambyl audany
Qarasu orta mektebinin
11 synyp oqushysy

«Jas qazaq ýni» gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5373