Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4651 0 pikir 3 Aqpan, 2011 saghat 23:58

Roza Álqoja: «Bәigege ózimdi emes, әnderimdi baptap jýrmin»

- Roza, jol jýrip bara jatqanynyzgha qaramastan, redaksiyamyzgha uaqyt tauyp kel­geninizge rahmet. Jalpy, sapargha shyq­­­qandy jaqsy kóresiz be?
-Jol jýrmesem, auyryp qalatyn siyaqtymyn. Óitkeni jol shyghar­ma­shy­lyghyna kóz jiberip, ózine-ózing ýniluge, oilanugha jaghday jasaydy. Sondyqtan úshaq pen avtokólikten góri, poyyzben el aralaghandy dúrys kóremin. Súlu ta­bighatty, sheksiz dalany armansyz ta­mashalap, bir raqattanyp oralasyn. Án­derimning basym bóligi poyyzda, jol ýs­tin­de tuady desem bolady.
- Poyyzdyng tittey terezesinen syrt­qa qarap otyryp, ne oilaysyz?
- Shyny kerek, qazan-oshaqtyng ba­syn­da shygharmashylyqty oilaugha mým­kindik bola bermeydi. Nәzik jan­dylar múny moyyndaytyny sózsiz. Ýi­de otyra bersen, qarayyp qalasyn. Ar­tyq dýniyege «bas qatyrugha» múrshang ke­le bermeydi. Al poyyzgha otyrsan, Otar­dan asqannan keyin óz-ózine kelip, ót­ken-ketkenine kóz jiberip, býgingindi sa­ralap, tarazylay bastaysyn. Ay­nalandaghy adamdarmen tildesesin. Kóp jaghdayda bolashaqqa jospar qúramyn. Tәtti qiyaldyng qúshaghyna enip ketetin sәtterim de bolady. Payghambarymyz óz ha­diysinde «Sapargha shyqsandar, nesi­be­lering artady» deydi. Sondyqtan sapargha shyqqanda ýlken quanyshpen shyghamyn. Ýiden úzaghan sayyn, әsirese, úzaq ua­qytqa ketken kezderde otbasynnyn, túryp jatqan mekening - Almatynyng qa­dirin eki ese týsinip qaytasyn.
- Bolashaqqa qanday jospar qúra­syz?

- Roza, jol jýrip bara jatqanynyzgha qaramastan, redaksiyamyzgha uaqyt tauyp kel­geninizge rahmet. Jalpy, sapargha shyq­­­qandy jaqsy kóresiz be?
-Jol jýrmesem, auyryp qalatyn siyaqtymyn. Óitkeni jol shyghar­ma­shy­lyghyna kóz jiberip, ózine-ózing ýniluge, oilanugha jaghday jasaydy. Sondyqtan úshaq pen avtokólikten góri, poyyzben el aralaghandy dúrys kóremin. Súlu ta­bighatty, sheksiz dalany armansyz ta­mashalap, bir raqattanyp oralasyn. Án­derimning basym bóligi poyyzda, jol ýs­tin­de tuady desem bolady.
- Poyyzdyng tittey terezesinen syrt­qa qarap otyryp, ne oilaysyz?
- Shyny kerek, qazan-oshaqtyng ba­syn­da shygharmashylyqty oilaugha mým­kindik bola bermeydi. Nәzik jan­dylar múny moyyndaytyny sózsiz. Ýi­de otyra bersen, qarayyp qalasyn. Ar­tyq dýniyege «bas qatyrugha» múrshang ke­le bermeydi. Al poyyzgha otyrsan, Otar­dan asqannan keyin óz-ózine kelip, ót­ken-ketkenine kóz jiberip, býgingindi sa­ralap, tarazylay bastaysyn. Ay­nalandaghy adamdarmen tildesesin. Kóp jaghdayda bolashaqqa jospar qúramyn. Tәtti qiyaldyng qúshaghyna enip ketetin sәtterim de bolady. Payghambarymyz óz ha­diysinde «Sapargha shyqsandar, nesi­be­lering artady» deydi. Sondyqtan sapargha shyqqanda ýlken quanyshpen shyghamyn. Ýiden úzaghan sayyn, әsirese, úzaq ua­qytqa ketken kezderde otbasynnyn, túryp jatqan mekening - Almatynyng qa­dirin eki ese týsinip qaytasyn.
- Bolashaqqa qanday jospar qúra­syz?
- Áueli Allanyng degeni bolady ghoy. Bi­raq adam da armansyz emes. «Ýlken adam bolu ýshin ghalamda, Ýlken arman ke­rek eken adamgha» deydi ghoy, Múhtar Sha­hanov aghamyz. Armanday bilmegen adam - toqmeyil, ózine-ózi kónili tolghan, ósuge úmtylmaytyn, talpynbaytyn, qúl­shynbaytyn adam. Kýndeligimde «Ózimdi emes, bәigege baptadym әn» degen óleng joldary bar. Men bәigege ózimdi emes, әnderimdi baptap jýrmin. Sondyqtan taghy da әdemi әnder jaz­sam dep armandaymyn. Qúralay Omardyng ólenine jazylghan «Jýrek nazy» degen әnimdi óndetip, beyneklip týsirsem degen jospar qúryp jýrmin.
- Jýrek ne dep nazdanady?
- Jýrekting nazy kóp qoy, eger ony tyn­day bilsek... Basqalardyng jýregi et shyghar, biraq meniki ózime shyny siyaqty kó­rinedi. «Jýregim shytynasa shyny my­na» dep, keyde jýrek shytynap ke­tedi. Adamdargha onay nәrse, maghan auyr tiyedi. Keyde ózim ghana jýregimmen býkil ghalamnyn, kýlli qazaqtyng múnyn arqalap jýrgendey bolamyn. «Shym et­peytin kezi joq, jýrek degen bayghústyn» dep Baqytjan Aldiyar aitqanday, jý­rekting shymyrlamaytyn kezi joq. Keyde múndanyp, keyde ókinip, keyde quanyp, auyr salmaq salyp jatamyz. Erlan degen dosymyzdyng osyndayda «Sәl nәrsege kýiinip, bolmashyny uayymdap qalasyn. Kompozitor degender osynday bolady eken ghoy» dep kýletini bar. Qúday múnday әsershil jýrek bermese, tabiy­ghattyng qúbylysyn, adamdardyng bir-birine degen sezimin, kónilding jabyrqau key sәtterin sezine almasam, әn jaza al­mas edim.
- Men әnning mәtini jayly súrap edim...
- Esimi jyr sýier qauymgha jaqsy ta­nys, jas aqyn Qúralay Omardy birde jalynghanday bolyp ýige qondyrghan edim. Ekeumiz týnimen sóilesip, oy bólistik. Tanerteng «jetkizip salayyn» dep kóligimmen ýiden shyqtyq. Qasy­myzda mening kishi inim bolatyn. Qalagha ja­qyndaghanda inim «mening baratyn je­rim bar edi, qay jerden týsip qalsam eken?» dep súrady. Mende ýn joq. Oiym­dy bólip almayyn dep, ózimmen-ózim arpalasyp otyrmyn. Sodan eshqan­day sózge kelmesten, Medeuge bir-aq tarttym. Ózenning jaghasyna toqtay qalyp, ekeuine «Ana jaqqa baryp, qydyryp kelindershi» dedim. Sosyn jalma-jan diyk­tafonymdy qosyp, qaghaz-qalamymdy alyp, sýikey bastadym. Jana әuendi jat­tap, sinirip alyp, qúrbym men bauyrymdy qay­ta shaqyrdym. Inim ashulanyp túr. Qúra­lay týsinip, «әn tudy ma?» dep kýldi. «IYә, kindik sheshesi ózing bolasyn» dep inim­di aparyp salyp, qaytadan Medeuge kel­dik. Kók shópting ýstine otyra qalyp Qú­ralaygha «Eki saghat uaqyt beremin. Mә­tinin jazbasan, ýiine barmaysyn» dedim.
- Janym, jyraqtamashy,
Kózinnen syr aqtarghansyn.
Sen sóitip únap qalghansyn, janym,
Kelding ghoy, ketem demeshi,
Bәri de beker demeshi,
Jýrekte mekendegensin, janym, -
dep jazyp berdi.

- Sizding әnderinizde osynday jauapsyz mahabbat múny jii kezdesedi... Múnday dýniyeler neden tuyndaydy?
- Bireuler shygharmalarynyng bar­ly­ghyn «tughan әielime nemese kýieuime arnadym» dep jatady. Oghan kýlkim keledi. Me­ning jaryma arnalghan jaryqqa shyq­paghan bes-alty әnim bar. Eger oiymdaghy adam - kýieuim bolmasa, onda oghan túr­mys­qa shyqpas edim. Degenmen kez kelgen adam­nyng óz muzasy bolady. Ony sen qiya­lynda somdap aluyng da mýmkin. Ómirde joq adam shyghar... Biraq sol adamgha múng shaghasyn. Soghan qarap әserlenesin. Sol beynemen syrlasasyn. Shayyrlardyng barlyghynyng muzasy bar. Jýrekte jylylyq payda bolmasa, Alla-taghala ghashyqtyq sezim syilamasa, óleng ja­zylmaydy. Ony jaqauratyp, jasyrudyng qajeti shamaly. Shygharmashylyq - qiyaldyng erkindigi. Qalay bolghanda da... Jazushy da qiyaldaghy dýniyesin ómirmen sәikestendirip jazady. Áriyne, barlyq әnning mәtini mening iydeyamnan tughan dep aita almaymyn. Birde aqyldasamyz. Keyde baghyt-baghdar beremin. «Saghyngha-nym bolmasa» degen әnimning «Jalyn­bay­myn, jylamaymyn, endi saghan úna­may­myn» degen joldaryn Esenqúl Ja­qypbekov tolyqtyryp berdi. «Ardaghym» әnimde de «Mәtinning ishinde osy sóz bolsynshy» dep ótindim. Óitkeni «ardaghym» degen jan jibiter jaqsy sóz ghoy. Jalpy, taqyryp izdep jýretin adammyn. Elding jazyp ketken dýniyesin qaytalaghym kelmeydi. Ádette elding bәri «saghynamyn» deydi ghoy... Men marqúm Beket Esentaevtyng bir әnin únatyp, Bauyrjan Álqoja degen inime «Saghynbaymyn» degen mәtin jaz­dyrdym.
- Jogharyda aitqandarynyzgha kýieuiniz ókpelemey me?
- Mening júbayym әu basta kimge ýi­lenip jatqanyn bildi. Ánshi-kompo­zitorlyghyma jaqsy týsinistikpen qarady. Keyde bir er-azamattardyng әielderi janyn qoymay, qyzghanyp, jazghan-syzghanynyng barlyghyn andyp, «kimge arnadyn?» dep esin shygharyp jatqanyn kórgende, onyng qasynda mening júbayym maghan kóp erkindik beretinin týsinip, Qú­daygha shýkirshilik aitamyn. Mәselen, siz jurnalissiz. Erkin jazghynyz keledi. Al jan-jaghynyzdan shekara qoyyp tastasa, qalay jazasyz? Óner adamyn qyspaqtay ber­se, ol bar ónerinen aiyrylady. Ol osyny jaqsy týsinetin azamat. Alghashqy kezde qyzghanyshy bolghanymen, qazir kóz­qarasy ózgerdi. Ánderimdi eng birinshi ba­ghalaytyn sol kisi. Talghamy óte joghary tyn­­darman. Ýnemi aqyl-kenesin berip oty­­rady.
- Kýndelikke syr aqtarghaly qansha uaqyt boldy?
- Ekinshi synyptan beri týrtip qoya­tynym bar. Birqatar kýndelikterim saq­talghan. Bir kýni uaqyt bólip, búrynghy jazghandarymdy qaytadan qaraghym keledi. Men de el siyaqty alghashqy kezde «Býgin ne bitirdim?» degenmen shekteletinmin. Student atanghannan keyin oilarymdy týsire bastadym. Múnyng bәri ózing ýshin estelik. Asanәli Áshimov aghamyzgha úqsap «Mening janrym - kýndelik» dep kýnderding kýninde kýndeligimdi óndep, jariyalaytyn shygharmyn.
- Al óleng kitabynyzdy oqy alamyz ba?
- Men aqyn emespin. Biraq Fariza apam «aqynsyn» dep aitty. «Dosyma» de­gen ólenimdi oqyp berip edim: «Men syi­gha tartqan oramal» degen әndi radiodan estip jýrushi edim. Býgin Rozany kórip otyrmyn. Osynday sinlimning baryna quanamyn. Sen ózi jaqsy aqyn da ekensin» de­gende, sol joly Astanadan úshaq emes, men úshyp qayttym-au deymin. Qanat bitkendey boldy.
- Sol ólendi bizge de oqyp berseniz...
- «Saghan kýieu boludan saqtasyn» de­gen dosym, «Egemen Qazaqstan» gazetining Qy­zylorda oblysyndaghy menshikti til­shisi Erjan Baytileske arnalghan.
- Qaljyng bilem, astarynda qayghy bar,
Qanqu sózge jan emes em qaymyghar.
Úyalasqa ýndey almay, irkildim,
Múndas qoy dep mendik mәjnýn jaydy úghar.
Ansaghangha arman joly qashyqta,
Dosym meni qaralaugha asyqpa.
Óleninen ajyramas әielmin,
Balasynyng bútyn juyp jatyp ta.
Maghan kýieu bolu baqyt bilseniz.
Shyn jylatam, shyn kýldirem, kýlseniz.
Mening janym jan ashpaghan júmbaq syr,
Janynyzda jýredi ylghy on segiz.
Tirshilikting týkirem de zanyna,
Jany kórkem jan izdeymin sabyla.
Seni mansap qudy eken dep sókpeymin,
Sen de mening tie berme janyma.
El ishinde dәruishtey kýn keshtim,
Japyraqpen, sary baqpen tildestim.
Maqala qyp aqtara ber múnyndy,
Mendey biraq týsinbeydi sizdi eshkim.
Áuselendi әueyiler úghar tek,
Jýrekterge taghylam әn túmar bop.
Úlymdy emes, últymdy oilap múnayam,
Úlym sonyng bir bólshegi shyghar dep,
Men anamyn, qara jerdey qúnary,
Qanym, janym, asqaq ruhtyng túraghy.
Qúrsaghymda payda bolghan quanysh,
Jatyrymnan jauhar alyp shyghady.
Qazir meni essiz-au dep sógersiz.
Qylyghym da qiyalymday tәuelsiz.
Ghasyr óter bәrin qúshyp qúnsyzdyn,
Áldy bolyp, әnim qalar kórersiz...
- Búghan Erjan jauap qatty ma?
- Ásheyinde auyz jappas Erjan osy joly ýndemey qaldy.
- Dostarynyz sizdi jii izdey me, joq, siz izdeysiz be?
- Men jii izdeymin. Óitkeni adam­dar­syz ómir sýre almaymyn. Key qúrbylary-ma «Ýi­de otyryp alyp, meni shaqyrghannan bas­qa sharualaryng joq. Senderding eki ba­lalaryng bolsa, mening tórt balam bar» dep úrsyp jýremin. Izdep keletinderi de joq emes. Dostarymnyng barlyghy aqyn-jur­nalister. Biri agha, bir ini, biri әpke bolyp ket­ken. Tyghyryqqa tirelip, túmannyng ara­synda adasyp jýrgen siyaqty jol iz­deytin sәtte solargha sher tarqatamyn. Oy ser­gitip qaytamyn. Eshqayda shygha almay qal­ghan jaghdayda kórshilerim bar. Qon­sylastarymnyng ýiine shәy ishuge baramyn. Jú­bayym «Sol shaydy ýide nege ishpey­sin?» dep kýledi.
- «Joldan adasu aiyp emes, jol jýr­meu aiyp» degen . Jii adasasyz ba?
- Búryn mening jazbalarymda «Ey, adas­qaq» degen sóz kóp kezdesetin. Asqar Sýleymenovting «Adasqaghyn» oqyghannan keyin ózime «Adasqaq» degen at qoyghanmyn. Ne­gizi, adaspaghan adam jol tappaydy. Jol izdemeydi de. Adasqan adam bir ret ada­suy mýmkin, biraq kelesi joly jolyn bi­ledi. Bir izge týsip alyp, qarabayyr tir­shilik keshetinder adaspauy mýmkin. Sosyn eshtene tappaydy da. Kóp dýniyeden qúr qa­lady. Sondyqtan adaspaymyn dep ait­paymyn. Adam eseyse de jas bala siyaqty. Ózi dәmin tatyp kórmey, eshteneni týsin­bey­di. Mening de óz kózim jetpeyinshe, ba­sym­dy tau-tasqa úrmayynsha, alghan betim­nen qaytpaytynym bar. Eng bastysy, ada­syp jýrip ózimdi taba aldym. Bas­tap­qyda jurnalist boldym, gazette, radioda júmys istedim. Sonynda janyma kerek dýniyening әn ekenin týsindim. Qansha qiyn bolsa da, osy joldy tandadym. Ánning azabyn qansha tartsang da Alla soghan tózetindey mahabbatty qosa beredi eken. Osy jolgha týskenimde aldymda «kele ghoy» dep qolyn sozghan janashyrym bolghan joq. Eshkim tәi-tәilap, jetektemedi. Jol kórsetpedi. Ózime-ózim - ústaz, ózi­me-ózim - shәkirtpin. Meni ómir tәrbiye­ledi. Anda bir, múnda bir soghylyp, óz jo­lym­dy saldym. Adam oimen ómir sýredi. Ár­kim ózin tany bilui kerek. Keyde menen «ba­lalarynyzdyng kim bolghanyn qalay­syz?» dep súrap jatady. Adam adamnyng kim bolatynyn sheshe almaydy. Anasy balasynyng bolashaghyn boljay almaydy. Ony Alla sheship, mandayyna jazyp qoyghan. Balanyng boyynda joq qabiletti qol­dan qúiyp bere almaysyn. Meninshe, adam­nyng barlyghy basty rólde oinauy min­detti emes. Bekjan Túrysovty oqugha qa­byldaghanda marqúm Sholpan Jan­darbekova «Júrttyng bәri Gamlet boluy kerek pe, aramyzda bir әngýdik jýrsin de» dep aitqan eken. Myqty bolmasan, bol­maydy degen kózqarastyng qajeti joq. Onyng basqalay artyqshylyghy bar shyghar. Men janymnyn, jýregimning qalauymen jýretin adammyn. Oghan ór minezim kómek­testi. Ómirde minezsiz, minezin joghaltyp alghan adamdardan qorqu kerek. Minezin joghaltqandar óte qorqynyshty adamdar. Olar ne jaghympaz, ne ósekshi, ne ótirikshi, satqyndar. Minezi bar adamdar ghana min­detti týrde bir biyikke jetedi. Ondaylar ta­bandy, aitqanynan qaytpaytyn qasiyet­ke iye. Bala tәrbiyesinde de osyny qada­gha­laymyn. Bala erke bolyp ósui kerek. Ony kishkentayynan jasyq etip, ózine senimsiz etip ósirseniz, ol erteng óz degenine jete almaydy. Bireuge-bireu baghyt berui mýmkin emes. Adam óz baghytyn ózi tandaydy. Tek oghan qoldau, demeu qajet.
- Óziniz de erke ósken qyzdardyng birisiz ghoy...
- Atam marqúm 8 ailyghymda baghyp al­dy. Ata men әjening balalary jalghyz­dyq­ty erte sezinedi. Áke-sheshem bar bola túra, atam qaytqan song jetimning kýiin
ke­sh­tim. Ol kisining maghan degen qam­­qorlyghy sheksiz-tin. Tәrbiyesi әli kýnge ja­nyma azyq. Qazir maghan sonday atalar az siyaqty kórinedi. Atanyng balasy bolu - balany kishkentayynan elding balasy bolugha tәrbiyeleu dep týsinemin.
- Jany nәzik adamdar kóringen nәrsege jy­laugha dayyn túrady...
- Meni keyde ósekteytinder bar. Bi­reudi ósekteu - bireuding kýnәsin arqalau. Sonday sózder kónilime tiyse, jylap qa­la­myn. Qaraday otyryp kóz jasymdy tó­getin kezderim bolady. Kýizeliske jaqynmyn. Biraq kýizeliske qanshalyqty úshy­rasam, sonshalyqty belsendimin. Me­ni ashyndyrsa, tau qoparyp jiberetin mi­nezim bar. Erkeletse, menen nәzik adam joq. Qityghyma tiyse, eshkimdi de ayamay­myn. Ózimdi de.
- Kýizelisti qalay jenesiz?
- Kóp jaghdayda balalarym sep bo­la­dy. Balapandarym kóbeygen sayyn, kýi­zelisim azayyp kele jatyr. Olargha tamaq, kiyim, jylu, jaqsy tәrbie kerek. Eger men óz basymmen qayghy bolyp jýrsem, olargha kim qaraydy?! Bala meyirimmen ósedi. Ár qadamyn kishkentay kezinen baqylap otyru kerek. Sondyqtan balalarymdy, ar­mandarymdy oilap, qaytadan ýmittenip shygha kelemin.
- Taghy bir-eki bala tauyp, kýizelisten mýl­de qútylghynyz kelmey me?
- Joq, endi bir-eki bala tapsam, qay­ta­dan kýizeliske týsip ketuim mýmkin. Óit­keni «qalada tórt bala degeniniz - se­giz bala. Auylda segiz balanyz - tórt bala siyaqty» degendi estigen edim. Ras, auyl­daghyday emes, qalada bala tәrbiyeleu qiyn. Onyng ýstine, bizding ýsh bólmeli quyqtay jer ýiimiz tórt balagha tarlyq etip otyr. Qolymda sinlim, bala kýtushim bar. Jeti adamnyng qas-qabaghyna qarau da onay emes. Kóshege shyqsan, aghylyp jat­qan kólik. Mektep alys. Qalanyng bir she­ti­nen, bir shetine tasimyz. Bireui týske deyin, bireui týsten keyin oqidy. Ekeuin apa­ryp-әkelgenshe bir kýn ayaqtalady. Ete­gine oralap, mamalap jýgiretin ýide eki kishkentay taghy bar. Qazirding ózinde kóp balaly ana degen ataghym bar. Qúday kóp kórmesin.
- Almatyny basqa qalagha aiyrbastar ma ediniz...
- Búl talay aqyndar ólenin, talay kom­­pozitorlar әnin arnaghan shahar ghoy. Kishkentay kýnimde men de «Asyqtyrghan, an­­satqan, armanym sen - Almaty» dep óleng jazghanmyn. Tipti kýndelikterimde «Al­matygha bir jetsem, sol qalada ólemin» dey­tinmin.
- «Aqyndar auylda tuyp, Almatyda óle­di» degendey me?
- «Tek men ghana týsinem, búl qalany» dey­di ghoy, Esenqúl. Búryn Astana bolghan­nan keyin be, asqaq armandargha jeteleytin. Biraq qazir oiym basqa. Eger men er-azamat bolghanymda, auylyma keter edim.
- Nege?
- Óitkeni әrbir qazaq ózining tughan je­rine qaytsa, auyl kórkeyer edi. Múnda kópting qarasyn kóbeytip, bos jýrgender kóp siyaqty. Ata-babasynyng beyi­tin tastamaghan qazaqtyng balasy jay­ly jer izdep auylynan bezip jýr. Odan da әrbir belsendi azamat, tughan jerin da­mytugha ýles qossyn. Shalghayda jýrip-aq aty alty alashqa tanylyp, túlghasy tauday bolyp kórinetin azamattargha sýisinemin. Osynda bala-shaghasyn asyray almay, kýii bolmay, ne jaza almay jýrgennen, el shin­de halyqtyng sózin sóilep jýrgen әl­de­qayda dúrys siyaqty. Al Almaty - ólising be, tirising be, eshkim habar almaytyn, qal súra­maytyn, ózimshilderding qalasy. Esh­kimning eshkimmen sharuasy joq. Artyq-auys sózden ada. Ózinmen-ózing oqshau tir­shilik keshesin. Soghan qaramastan, Alataugha bay­lanyp qalghan siyaqtymyn. «Allanyng she­berligin kórging kelse, taugha bar» deydi. Bar­sang auasy ghajap, demalasyn. Keyde óre­si alasa adamdardyng etegine jarmas­qanynan qútylu ýshin, ózim Alataudyng etegine jarmasqandy dúrys dep bilemin. Taugha kóp shyghamyn. Mýmkin, janymdy qútqaryp jýrgen Alatau shyghar...
- Bir sózben aitqanda Almatyny sýie­siz...
- Almatyny jaqsy kórem de, jek kó­rem de. Astana da únaydy. Biraq onda kýtip túrghan eshkim joq.
- Qay uaqytta jek kóresiz?
- Keyde tek qana kýnkóristing qalasy siyaq­ty kórinedi. Bar tapqanyndy jútyp qoya­dy. Bir kisining «Almaty degen aidahar qa­la. Jútylyp ketpey jýruding ózi erlik» dep aitqany bar edi. Súrqay tartyp ket­kende kónilime jaqpay qalady. Degenmen shygharmashylyq adamdary ýshin Almaty qolaylyraq. Bauyr basyp qalghanbyz. Ara­lasatyn dostarymyz, әdeby orta - osyn­da. Balalarym Almatyda dýniyege kel­gen. Sol jaghynan qymbat.
- El ishinde sizdi qalay qabyldaydy?
- Shygharmashylyq izdeniske endi to­lyq­qandy kirisetin shygharmyn. Kish­kentayym ósip qaldy. Gastrolige barghanda «Teledidargha kóp shyqpaysyz. Ániniz, atynyz belgili bolghanymen, týrinizdi tanymaydy ekenbiz» dep jatatyndar bar. Sondyqtan elmen kó­birek qauyshugha kýsh salamyn. Byltyr alghashqy konsertim Jazushylar odaghynda ótken. Odan da ýlken zalda konsert jasaghym keledi. Beyneklip týsirsek degen arman bar. Ýshinshi alibomyma kirisip ja­tyrmyn. Aqmaral Ileubaevanyng «Synarym», Ghalym Jaylybaydyng óleni­ne jazylghan Serik Janbolattyng «Gýl tol­qyn» әnin jazdyrdym. Serik aghanyng en­di Tabyldy Dosymovtyng ólenine jazghan «Qo­shtasu» әnin jaryqqa shygharsam dey­min.

Ángimelesken
Qanshayym BAYDÁULETOVA

«Ayqyn» gazeti

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377