Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 4099 0 pikir 11 Mausym, 2009 saghat 12:38

Mәdeny dialog sayasy mýddening jeteginde ketpeui kerek!

Býgin Almatyda «Mәdeny múra» últtyq jobasy ayasynda «Tarihy mәdeny múranyng órkeniyetter dialogyndaghy roli» atty halyqaralyq konferensiya óz júmysyn bastauy tiyis. Aytuly sharagha oray keshe Últtyq baspasóz-klubynda joba úiymdastyrushylary arnayy mәslihat ótkizdi. Olardyng aituynsha, mәdeny dialog eshqashan da sayasy mýddening jeteginde ketpeui tiyis.

Býgin Almatyda «Mәdeny múra» últtyq jobasy ayasynda «Tarihy mәdeny múranyng órkeniyetter dialogyndaghy roli» atty halyqaralyq konferensiya óz júmysyn bastauy tiyis. Aytuly sharagha oray keshe Últtyq baspasóz-klubynda joba úiymdastyrushylary arnayy mәslihat ótkizdi. Olardyng aituynsha, mәdeny dialog eshqashan da sayasy mýddening jeteginde ketpeui tiyis.
Jalpy, atalghan halyqaralyq ghylymiy-teoriyalyq konferensiya Qazaqstan Respublikasy Mәdeniyet jәne aqparat ministrligi, Mәdeny sayasat jәne ónertanu instituty jәne Reseyding «Órkeniyetter dialogy» әlemdik qoghamdyq forumynyng qoldauymen jýzege asyp otyr. Osyghan oray baspasóz mәslihatyna qogham qayratkeri, belgili mәdeniyettanushy Múrat Áuezov, Mәdeny sayasat jәne ónertanu institutynyng diyrektory Erlan Sairov, Resey memlekettik dumasynyng deputaty Sergey Smetanuk, «Órkeniyetter dialogy» qoghamdyq forumynyng atqarushy diyrektory Vladimir Kulikov, t.b. qatysty. Belgili qogham qayratkeri Múrat Áuezov ótken tarihtyng teris tústary qaytalanbas ýshin osynday dialog ótkizuding manyzyna erekshe toqtaldy. Resey Memlekettik dumasynyng deputaty Sergey Smetanuk ta Qazaqstan tarapynan shyghyp jatqan órkeniyetter men mәdeniyetterding dialogyna qatysty bastamalardy onynan baghalay otyryp: «Mәdeny ýndestikting mәni zor. Biz 1991 jyldy este qatty saqtap qaldyq, dәl sol jyldary Qazaqstan Preziydenti búrynghy kenestik kenistiktegi tolqulargha toly qiyn jaghdaydy retteuding alghashqy bastamashylarynyng biri boldy. Biz TMD elderin qúru turaly qújatqa qol qoydyq. Búl shyn mәninde sol kezde jarq etip shyqqan ýlken bastama edi. Biz býginde Qazaqstan territoriyasynda jýzege asyp jatqan ontayly bastamalargha sýisine qaraymyz» – dep mәlimdedi.
Dese de, jinalghan jurnalisterdi mәdeniyetter toghysyndaghy jalang úrandardan góri qazirgi tanda órkeniyetter arasynda qordalanghan mәseleler erekshe tolghandyrdy. Óz kezeginde tayauda Resey preziydenti Dmitriy Medvedevting bastauymen qúrylghan postkenestik kenistiktegi tarih búrmalaushylarymen kýres jónindegi komissiyanyng Qazaqstangha tiygizer әseri de sóz boldy. Memdumanyng deputaty búl komissiyanyng birqatar elderde 9 mamyrgha qatysty basqasha kózqarastardyng qalyptasyp jatqanyna baylanysty qúrylghanyn mәlimdedi. Jәne búl komissiya kenestik tarihty minep-synaytyn tәuelsiz elderdegi últtyq tarihtyng qalyptasuyna qol súqpaytyn kórinedi. Al Múrat Áuezov tarih búrmalaushylyqtarynyng ózge de kórshiles elderden tónip túrghanyn aita kele: «Múnyng bәri de sәbiyding jana ghana tәi-tәy basyp kele jatqanymen birdey prosester. Mysaly, qazir qyrghyzdar jazyp jatqan tarihta qazaqqa dúrys oryn joq deuge bolady. Sondyqtan memleketting «sәbiylik» kezinde tarihy búrmalaushylyqtar oryn alady. Onday bizde de bar: qazaghyng da biraz dýniyeni jazyp tastady. Biraq múnyng bәrin retke keltiruimiz kerek» – dey kele: «Áriyne, Reseyde de tarihy búrmalaushylyq bar. Sondyqtan osynday basqosular ótkizilui kerek. Aytuly basqosuda biz Reseyge ashy shyndyghymyzdy aitamyz» – dedi. Qogham qayratkerining aituynsha, Reseymen birge ótken tarihty sóz etkende, búrynghy otarshyl sayasattyng astaryn zerdelep, jalpy ótkendi úmytugha bolmaydy.
Mәdeny sayasat jәne ónertanu institutynyng diyrektory Erlan Sairov ta Reseyde saqtalghan qazaq mәdeniyetining qoryna baylanysty sóz qozghady. Óz kezeginde Erlan Sairov: «Býginde qazaq mәdeny jәdigerlerining 60 payyzy әrtýrli sebeptermen Reseyding múrajaylarynda shoghyrlanghan. Olardy Qazaqstangha, jergilikti últqa kórsetu ýshin jәdigerlerding ózin әkelmesek te, olargha ghylymy túrghydan týsinikteme berip, qazaq, orys, aghylshyn tilinde enbekter shygharudyng manyzy zor. Múnyng ózi qazaqtyng mәdeniyetin halyqaralyq dengeyge shygharudyng joly bolyp tabylady. Osynday jobalardy biz Reseyding múrajaylarymen birlesip qolgha alyp otyrmyz» – dep mәlimdedi.
Aytuly halyqaralyq jiyngha AQSh, Avstriya, Resey, Kanada, Fransiya, Qytay, Baltyq jaghalauy elderi, Ortalyq Aziya memleketteri, t.b. ondaghan elderding qogham qayratkerleri men ghalymdary qatysuy tiyis. Búl manyzdy basqosu eki kýn ótkiziledi.

 

 

Kәmshat TASBOLAT
«Ayqyn» gazeti, 9 mausym 2009 jyl

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5543