Senbi, 23 Qarasha 2024
Ruhany janghyru 4936 37 pikir 11 Mamyr, 2018 saghat 14:10

Qazaq mektebi tek qazaqsha oquy tiyis

????????????????????????????????????

Joghary synyp oqushylaryna keybir jaratylystanu pәnderin aghylshyn tilinde oqytugha qarsylar ony bir-eki ailyq kursqa barghan múghalimder dúrys týsindire almaydy, balalarymyz ne anda joq ne mynda joq bilimsiz bolyp qalady ghoy – degendi basty uәj retinde ústanady. Búl eger aghylshynshagha jýirik múghalim kelip әlgi pәnderdi balagha aghylshynsha úghyndyra alsa kóp ata-ana kelise beretin siyaqty. Meninshe búl óte qauipti qúbylys. Eger múnday qadam býkil qazaq mektebin qamtityn bolsa, odan keletin kesapat eng aldymen bizding qazaq tiline tiyedi. Jaratylystanu salasynda ghylym tili damymay qalady. Kenes dәuirinde alashtan keyin adymy ashylmay euro baghytqa bas qoyghan qazaqtyng ghylym tili mynadan keyin damuyn mýldem toqtatayyn dep túr. Búl - bir. Ekinshiden, múny reforma dep úsynyp jýrgen bilim jýiesindegiler aghylshyn tilin bilgen balanyng myiy artyq bolady, jaratylystanu pәnin aghylshynsha oqyghan balagha myy qosylady – dep oilaytyn bolsa kerek. Búl qate. Shet tilin nemese ekinshi til bilgen balanyng tek aqparat alu mýmkindigi ghana artady. Tilden tilding kemdigi bolmaydy, ony keneytu qoldanushynyng óz qolynda. Mәselen, fizikadaghy «Om zanyn» oryssha oqy, aghylshynsha oqy bәribir ol sol «Om zany» kýiinde qalady. Al ana tilinen alystaghan balanyng erteng últ júmysshysy boluy óte qiyn. Sonda biz jaratylystanu pәnin jappay aghylshynsha oqytu arqyly últqa eki ýlken kesapat әkelgeli otyrmyz:

  1. Qazaq tilinde ghylym tilining damuyna, termin qorynyng tolyghuyna tosqauyl qoyamyz. Al búl – tilding ómir sýru formasyn tejeu, toqtatu degen sóz.

2. Jaratylystanu salasynda ana tilinde, oqyp jaza alatyn mamandar, ghalymdar birte birte týgesip, joq bolady, qazaq kenistigin últtyng qadir - qasiyetten júrday, ruhany qúndylyqtardan materialdyq dýniyeni joghary qoyatyn, barlyghyna tek tauar retinde ghana qaraytyn kosmonolittengen úrpaq jaylay bastaydy. Sóitip ana tilining qadirin qoldan qashyru arqyly, últtyng joyyluyna qaray ayaq bastaymyz.

Tilding eki jýzden asa anyqtamasy bar. Alghashqysy, til - qatynas qúraly dep bastalady. Al bala ýshin ana tilinin, qazaq ýshin últ tilinin, qazaq eli ýshin memlekettik tilding anyqtamasy búdan myng ese ken. Qazaq tili qazaq mәdeniyetining saqtalatyn orny, jetkiziletin qúraly. Qazaq tili últtyng últ retinde saqtaluynyng kepili, tarihy, bolmysy. Qazaq tili últtyng ishki mazmúny, yaghny - ózi.

Qazaq mektepterining sany ósip, týlekter sany 80 payyzgha jetip ózi - aq tómennen týzelip kele jatqan ong ýderisti qoldaudyng ornyna ishinen býldirmekpiz. Búl qalay? Osyghan myiymnyng jetpey otyrghany...

Bijomart Qapalbek

Abai.kz

37 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1475
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3249
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5450