Beysenbi, 29 Shilde 2021
Ruhany janghyru 2660 28 pikir 15 Mamyr, 2018 saghat 11:40

Naghyz «Ruhany janghyrudyn» jemisi. Óskemen ózgelerge ýlgi boluy kerek

Shyghys Qazaqstan oblysynyng әkimi D. K. Ahmetov myrzagha,

 Óskemen qalasynyng әkimi Q. M. Túmabaev myrzagha 

oblystaghy birqatar qoghamdyq-sayasiy úiymdardan 

Úsynys hat

Elbasynyng «Ruhany janghyru» baghdarlamasyna oray oblysymyzda ózinizding saliqaly basshylyghynyzben birqatar ondy sharalar jýzege asyp, qazaqsha aitsaq ónir júrtshylyghynyng ólgeni tirilip, óshkeni janbasa da birshama sergip, serpilip qalghany ras. Búl shaghyn hatta ol sharalardy tizbelep jatu artyq. Desek te onomastika, toponimika mәselelerine kelgende Elbasynyng talap-tilekterine jauap bere almay, jer shúqyp qalatyn tústarymyz da  jeterlik. Áriyne, «Bolashaqqa baghdar: Ruhany janghyruda» Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev memleketimizding negizin qúrap otyrsa da, qazaq halqynyng osy uaqytqa deyin jogharydaghy mәselelerde mandymdy júmystar tyndyrugha mýmkindigi bolmaghanyn, endi ony kesheuildetsek kesh bolatynyn da emeuirinmen jetkizuge tyrysqan.

Ózderinizge belgili, Shyghys Qazaqstan, onyng ishinde әsirese Óskemen, Zyryan, Ridder, Shemonayha qalalarynyng kóshe ataulary sonau Kenestik kezendegi keyip-bolmysyn kóp búza qoyghan joq. Ásirese, oblys ortalyghy Óskemen kósheleri әli kýngi keshegi bolisheviktik ataularmen siresip túr. Qazan tónkerisining «tórkin júrty» — Reseyding ózi olardan bayaghyda arylyp, tazaryp, janghyryp alghan. Al, oblysymyzdyng qalalary men auyldary Óskemenge qarap boy týzeytini – shyndyq.

Ardaqty Danial Kenjetayúly!

Sizding Óskemen qalasy әkimine qaladaghy 20-dan astam kóshelerding ataularyn «Ruhany janghyrugha…» say keletindey etip ózgertu jayly núsqau bergeninizdi estip, qatty quandyq. Siz basshylyq jasaghan kezde qaladaghy 700-den astam kóshelerding tym qúrysa 30 payyzy qazaqshalanyp qalsa, ertengi kýni elimiz men júrtymyzdyn  auzynda osy bir iygilikti isiniz qalatyny shyndyq. Juyrda jergilikti baspasóz betterinde: «Óskemendegi Voroshilov kóshesining atauy Jaqiya Shayjýnisovtyng atymen atalghaly jatyr» degendey habarlardy birneshe mәrte oqyp qaldyq. Ángime mynada.

Jaqiya Shayjýnisovtyng kezindegi Semey oblysy aumaghynda, atap aitar bolsaq, Kókpektidegi bilim beru salasyna sinirgen enbegi mol ekendigi shyndyq. Enbek ótemine dep ol aghamyzdyng omyrauyna Sosialistik Enbek Erining Qyzyl Júldyzy taghylghan. Lenin ordenimen alqalanghan. Áneu bir jyldary Semeydegi ýlken bir kóshege Shayjýnisov atauy berildi. Artta qalghan úrpaqtaryna, halqyna ol kisining aruaghy riza!  

Óskemendegi Voroshilov kóshesi — Abay danghylyn qiyp ótetin ýlken kóshe. Egerde ol kóshege shynynda da halqynyng ardaqtysynyng atauy beriler bolsa, oghan asa ýlken aqyn, iri filosof, kemenger audarmashy, Abay aghasynyng pәlsapasyn zandy týrde jalghastyrushy, eren týrkitanushy, qazaq  shejiresining negizin qalaghan, ony úrpaqqa qaldyryp ketken Shәkәrim Qúdayberdiúlynyng atyn beru kerek!!! Abay men Shәkәrim – últymyzdyng abyroyy men ar-ojdany! Sol eki alyptyng attaryn iyemdengen qos kóshe danalyq pen taghylymnyng ýlgisindey bolyp qiylysyp jatsa, Shyghys Qazaqstannyng barsha júrty riza bolatyny aqiqat!!!

Sonymen qatar taghy da bir aitpay ketuge mýldem bolmaytyn mәsele bar, ol – Óskemendegi Ushanov alanyn janghyrtu. Ótken ghasyrdaghy qylyshynan qan sorghalaghan bolishevik Ushanovqa qoyylghan eskertkishti júlyp tastap, býgingi jәne keler úrpaq sanasyn janghyrtuymyz qajet! Ol alangha Alash kósemi Álihan Bókeyhanovtyng esimin berip, sol arystyng eskertkishin qong lәzim!

Elbasynyng elimizding strategiyalyq damuynda Basym baghyt dep ekpin týsirip otyrghan «Ruhany janghyru…» baghdarlamasynyng – Sizder ýshin de asa manyzdy ekenin óte jaqsy týsinemiz. Sondyqtan da el men júrtqa sinirip jýrgen enbekterinizdi qaryzym dep emes, paryzym dep týsinetin Sizderding bolashaqtaghy sharualarynyzgha sәttilikter tiley otyryp, osy bir últtyq-sayasy mәselelerdi ondy shesher degen ýmittemiz!

Á. Qantarbaev, QR Jazushylar odaghy ShQO filialynyn diyrektory, 

T. Týsipbekov, «QR salalyq kәsipodaghy» ShQO filialynyn Tóraghasy,  

S. Qúsanbaev, «Altay asu» qoghamdyq birlestigining atqarushy diyrektory,  

J. Áshimov, ShQO Aqsaqaldar alqasynyn Tóraghasy  

S. Aqanov, Óskemen qalalyq Ardagerler kenesi tóraghasynyng orynbasary.

Abai.kz

28 pikir