Erlan Kólbay. Sheneunikter balalaryn orys synybyna bere bastady
Astanalyq qazaq sheneunikteri orta mektepte oqityn balalaryn orys synyptaryna berip jatyr. Astanada dәl solay. Ony qaydan bilip qoydy, deysiz be?! Songhy 3-4 jylda qalanyng sol jaghalauyna janadan 2-3 mektep ashyldy. Sol mektepte oqyp jatqandardyng deni memlekettik mekemelerde, atap aitqanda, ministrlikter men tikeley Memleket basshysyna baghynatyn vedomstvalarda qyzmet isteytin sheneunikting balalary. Óitkeni, sheneunikterding kóbi pәterdi sol mannan aldy. Osylar balalaryn oryssha oqytyp jatyr. Jogharydaghy mektepterdi aralap kórseniz kóziniz әbden jetedi.
Búlar balalaryn nelikten oryssha oqytyp jatyr? Memlekettin bolashaghyna senbey me? Álde qazaq tilinde bilim beru tómen be? Endi osy súraqtargha jauap izdep kórelik. Qazaq tilinde bilim beru jaman emes. Aytalyq: ótken oqu jylynda, Halyqaralyq pәn olimpiadalarynan jýlde alghan 544 oqushynyng 395-i, yaghny 72,6 payyzy qazaq synybynyng oqushylary. 2009 jyly «Altyn belgi» iyegeri atanghan 1703 oqushynyng 1091-i qazaqsha bilim alghandar. Osyghan qaraghanda, qazaqsha bilim beru jaman emes. Olay bolsa sheneunikterge ne kórindi?
Astanalyq qazaq sheneunikteri orta mektepte oqityn balalaryn orys synyptaryna berip jatyr. Astanada dәl solay. Ony qaydan bilip qoydy, deysiz be?! Songhy 3-4 jylda qalanyng sol jaghalauyna janadan 2-3 mektep ashyldy. Sol mektepte oqyp jatqandardyng deni memlekettik mekemelerde, atap aitqanda, ministrlikter men tikeley Memleket basshysyna baghynatyn vedomstvalarda qyzmet isteytin sheneunikting balalary. Óitkeni, sheneunikterding kóbi pәterdi sol mannan aldy. Osylar balalaryn oryssha oqytyp jatyr. Jogharydaghy mektepterdi aralap kórseniz kóziniz әbden jetedi.
Búlar balalaryn nelikten oryssha oqytyp jatyr? Memlekettin bolashaghyna senbey me? Álde qazaq tilinde bilim beru tómen be? Endi osy súraqtargha jauap izdep kórelik. Qazaq tilinde bilim beru jaman emes. Aytalyq: ótken oqu jylynda, Halyqaralyq pәn olimpiadalarynan jýlde alghan 544 oqushynyng 395-i, yaghny 72,6 payyzy qazaq synybynyng oqushylary. 2009 jyly «Altyn belgi» iyegeri atanghan 1703 oqushynyng 1091-i qazaqsha bilim alghandar. Osyghan qaraghanda, qazaqsha bilim beru jaman emes. Olay bolsa sheneunikterge ne kórindi?
Zerttep kórsek, mәsele basqasha eken. Olar júmys istep jýrgen oryndarda (ministrlikterde) qazaq tili týkke kereksiz. Sheneunik aqymaq emes. Jaghdaydy dәl týbinen kórip otyr. Erteng oryssha sauatty oqyp, jaza almasa balalary memlekettik qyzmette istey almaytynyna ózderi kuә. Talay qazaq balalarynyng oryssha jazyp-syza almaghandyqtan qor bolyp qyzmetten ketip jatqanyn kýnde kórip otyr. Nemese qyzmetin ósirmey, salpandatyp qara júmysqa salyp qoyady. Ol beybaqtardy qorghaytyn, bolmasa «obal boldy-au» deytin zang joghyn taghy biledi. Sodan keyin balasyn oryssha oqytpay qaytpek. Bir-ekeuimen ishtesip, tildesip te kórdik, «Qazaq tili memlekettik til bolmaydy, myna jaqta orys tilinsiz ómir joq» deydi.
Endi osy sheneunikterding aityp otyrghany ras pa? Ras siyaqty. Senbeseniz, osydan bir jarym jyl búryn alynghan myna derekke kóz jýgirtiniz: mәselen QR Auylsharuashylyq ministrligining is qaghazdary 23 payyz memlekettik tilde, QR Industriya jәne sauda ministrligi - 26 payyz, QR Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligi-14,10 payyz, QR Ekonomikalyq qylmys jәne sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýres agenttigi - 18 payyz, QR Aqparattandyru jәne baylanys agenttigi - 2 payyz (búrynghy atauy boyynsha aldyq) is-qaghazdaryn qazaq tilinde jýrgizedi. Búl naqty derek.
Endi myna qyzyqqa qaranyz. Respublika kóleminde 2 669 618 mektep oqushysy bar. Osylardyng 62 payyzy qazaqsha bilim alyp jýr. (Búl kórsetkish 1990-shy jyldary 32,3 payyz bolatyn). Elimizdegi 7859 orta mektepting 3747-si taza qazaq tilinde bilim beredi. 2067 aralas mektep bar. Qysqasy, halyq balasyn ana tilinde oqytyp, Qazaq memleketin qúrghysy keledi. Qazaqiyanyng shanyraghy astynda alansyz ómir sýrgisi keledi.
Dúrys-aq. Átteng osy halyqtyng ýkili ýmitin Ýkimet jelge úshyryp otyrghan joq pa?! Qazaqsha bilim alghan balalar erteng memlekettik qyzmette istey almasa, ne ýshin qazaq mektepterin ashyp qanjilik bolyp jýrmiz?! Ózining úly men qyzyn qazaqsha oqytqany ýshin halyq kinәli me? Bolmasa is-qaghazyn 50 payyz qazaqsha jýrgizetin birde-bir ministrlik joq. Qazaq tilinde ýzbey 10 saghat (24 saghat tek arman ghana) habar taratatyn birde-bir telearna joq.
Sheneunikti kinәlayyn desem, jaghyday jogharydaghyday. Aynalyp kelgende halyqqa janyng ashidy eken!!!
«namys.kz» sayty