Men ósu ýstindemin

- Asha, «Birjan saldan» keyin taghy bir filimge týsken ekensiz. Ol kimning kartinasy, qazaq júrty ony qashan kóre alady?

- «Qazaqfilim» kinostudiyasy óz kórermenderining nazaryna taghy bir filim úsynbaqshy. Búl - rejisser Asqar-Múhit Narymbetovting jana kinokartinasy. Filim jelisi boyynsha, belgili sebeptermen kezinde ajyrap qalghan egiz­der 20 jyldan keyin qayta kezdesedi. Yaghny olardyng oi-sanasy men ómirlik ústanym­darynda týrli qayshylyqtar tuady. Óitpegende qayt­sin, biri jay­ma­shuaq auyldyng lirikalyq sәtterine eltip ósse, ekinshisi Europada bilim alyp, baylyqqa malynyp, ómirge jenil kóz­qaraspen qa­ray­tyn adam bolsa! Múnda men auyldaghy súlu qyzdyng rólin, tipti auyldyng «hanshayymyn» som­daymyn desem de bolady. Múnday qyzgha kim qara­masyn, eki jigit te maghan ghashyq bolyp, talas tuady. Al filimning atauy Aqan Sa­taevtyng «Aghayyn­dylar» kinosy týsiril­mey túryp, dәl osylay belgilengen bolatyn. Endi filim atauy ózgertiletin siyaqty. Jaqyn arada kógil­dir ekrangha shyghady degen oidamyz.

- Erkin Raqyshevting «Borat - mening agham» filimine tegin týsipsiz...

Men ósu ýstindemin

- Asha, «Birjan saldan» keyin taghy bir filimge týsken ekensiz. Ol kimning kartinasy, qazaq júrty ony qashan kóre alady?

- «Qazaqfilim» kinostudiyasy óz kórermenderining nazaryna taghy bir filim úsynbaqshy. Búl - rejisser Asqar-Múhit Narymbetovting jana kinokartinasy. Filim jelisi boyynsha, belgili sebeptermen kezinde ajyrap qalghan egiz­der 20 jyldan keyin qayta kezdesedi. Yaghny olardyng oi-sanasy men ómirlik ústanym­darynda týrli qayshylyqtar tuady. Óitpegende qayt­sin, biri jay­ma­shuaq auyldyng lirikalyq sәtterine eltip ósse, ekinshisi Europada bilim alyp, baylyqqa malynyp, ómirge jenil kóz­qaraspen qa­ray­tyn adam bolsa! Múnda men auyldaghy súlu qyzdyng rólin, tipti auyldyng «hanshayymyn» som­daymyn desem de bolady. Múnday qyzgha kim qara­masyn, eki jigit te maghan ghashyq bolyp, talas tuady. Al filimning atauy Aqan Sa­taevtyng «Aghayyn­dylar» kinosy týsiril­mey túryp, dәl osylay belgilengen bolatyn. Endi filim atauy ózgertiletin siyaqty. Jaqyn arada kógil­dir ekrangha shyghady degen oidamyz.

- Erkin Raqyshevting «Borat - mening agham» filimine tegin týsipsiz...

- IYә, qazaq tilinde kórsetiletin «Aqqu kóli» jәne «Borat - mening agham» degen kinogha da týstim. Shynymen, «Borattan» óshimizdi alatyn kino bolsa, Qazaq­stanym ýshin namys qorghauda maghan aqy kerek emes. Osy jerde men de patriot­tyq se­zi­mimdi bildirgim keldi. Sondyqtan filim­­ge tegin týsemin dep, birden keli­sim-shartqa otyrdym. Filim rejisseri Erkin Raqyshev óte jaqsy kisi eken. Kәsi­by rejisser bolmasa da, ózining oiyn jetkize biletin, halyqtyng mәdeniye­tine ýles qosyp jýrgen azamat. Yaghny kez kelgen kinosyn alyp qarasaq ta, ózining ssenariyine kóp mәn beretin rejisser­le­rimizding biri. Ol kisining iydeyasyna, júmysyna, shyny kerek, óte riza boldym. Kino әleminde biraz janalyq­tarym bar. Jaqyn arada týsiriletin «Poezdka v disneylend ily Lunnaya sonata» degen filimde de basty róldi somdamaq­shy­myn. Sonday-aq, Igori Konchalov­skiy­ding týsirip jatqan tuyndysynda mýldem basqa obrazda kóri­nemin. Yaghny Desl degen әnshining stiylinde operatordyng rólin somdaymyn.

- Sonda múnyng bәri kinogha bir­jola bet búrghanynyzdy bildire me?

- Óner әlemindegi qyzyqty bir sala - ol kino. Degenmen de jýregime jaqyny, - әriyne, әn salu. Kinogha týsu únaghanymen, ylghy da oiyndaghyday bola bermeydi. Óitkeni filimge týsude kastingke bara otyryp, jýreginde ótem be, ótpeymin be degen qobalju túrady. Ýmit pen kýdik ara­lasqan jerde, keyde quansam, keybir kez jylaghan sәtterim de bolghan. Al әn­shilikte erkindik bar. Óz qalauyng biledi. Qashan әn aitqyng kelse, әn jazyp, klip týsirging kelse qalauyndy óz oiyn­da­ghy­day orynday alasyn.

Qazirgi tanda týrli kinolargha týsu­men qatar, «Habar», «El arna», «Hiyt-Tv» arnalarynda birneshe baghdarlama­lardy jýrgizip jýrmin. Osyn­dayda «Eki kemening basyn ústa­ghan sugha ketedi» deytinderge kelis­peymin. Sebebi adam­nyng ózindik armany bolyp, oghan jetuding joldaryn taba bilse, onda túrghan ne bar?! Meninshe, HHI ghasyrda ómir sýrip jatqan jastardyng qolynan bәri de kelui kerek.

- «Bizding nanymyzdy tartyp aldyn» - dep, kәsiby әrtister sizge renish bildirip jatqan joq pa?

- Ras, «búl onyng salasy emes, óz ma­mandyghy boyynsha júmys jasasyn» degen sózder qarday borady. Keyde kóni­li­me alyp ta qalamyn. Týsinbeytinim, eger sening tartymdylyghyng bolsa, «osyny istey alamyn, mening qolymnan keledi» degen qúlshynysyng bolsa, nege istemes­ke! «Ónerdi ýiren de, jiyren» degen bar ghoy. Sen әnshisin, aktersing dep bóluding ne qajeti bar? Telearnada tanymal óner iyelerining telejýrgizushi bolghanynan payda kelmese, ziyan tiyedi dey almaymyn. Olar arqyly baghdar­lama reyting jinaydy. Mening júmysym jayynda «sóz baylyghy jetpeydi, mýdi­rip qalady» degen syndy estiymin. Biraq men bir orynda túryp qalghan joqpyn. Ósu ýstindemin. Zamangha ilesip kelemin. Búiyrsa, osy jyly jurnalistika sala­synyng magiys­tra­turasyna týskeli otyrmyn. Son­dyq­tan qolymnan kelgeninshe qazaqsha tom-tom kitap oqyp, jan-jaqty izdenu­demin. Gazet-jurnaldardy da kózimnen tasa etpeymin.

- Yaghny sizding kesheginiz ben býgininizde ýlken aiyrmashylyq bar ghoy?

- Áriyne! Alghash ret telearnagha shyq­qanda, sózdik qorym jetpey qalatyn. Bәlkim, ishki әlemimning ashylmay jatqan­dyghynan bolar, kóp qinaldym. Ayna­lam­daghy adamdar men qúrby-qúrdasta­rym­men: «Sәlem, qal qalay?» - dege­nim­ning ózi orys tilinde edi. Qalay tele­jýrgizushilikke keldim, olardyng jәne ózimning orysshama «tyiym» salyp, qa­zaq tilinde sóile­se­yik degen talap qoy­dym. Til bayly­ghymnyng ósuine ýles qos­qan dostaryma alghysymdy aitamyn.

Qadirindi halyq bilsin

- Qazirgi qazaq kinosynyng kenjelep qalghany jóninde kóp aitylady. Rasynda, eski jýkti sýiretip, jana әlemge shygha alamyz ba, qazaq kinosyn órkeniyet kóshine ilindiru ýshin ne qajet dep oilaysyz?

- Qazirgi kinomen 10 jyl búrynghy, tipti eki jyl, ýsh jyl búryn týsirilgen kinolardy salystyrugha bolmaydy. Dýnie bir ornynda túrmaytyndyqtan, kinolar­dyng da aiyrmashylyghy jer men kóktey. Biz birtindep-birtindep ósu ýstindemiz. Al­la qalasa, әlemdik den­geyge shyghaty­ny­myzgha senimim mol. Bizding qazaqtyng ak­terleri, rejisserleri daryndy. Tek olardyng meselin qaytar­may, shabyttandyratyn pikirlerdi kóbi­rek aityp, demep otyrsaq, jaqsy dý­niye­ler jasalady dep bilemin.

- Shou-bizneste jýrgender arasynan «Asha Mataydyng toydaghy stavkasy óte joghary» degen sóz estiledi. Shynymen solay ma?

- Ol ras, stavkasy joghary degenge tolyqtay kelisemin. Búl mendegi «júl­dyz auruy» emes, uaqytymnyng tyghyz­dyghyna baylanysty qoyghan talabym. Egerde men óz stavkamdy 100, 200, 300, 1000 dollar, tipti 1500 dep qoyatyn bolsam, onda anda da, múnda da shapqy­laumen uaqytym ketedi. Mening oiymsha, baghandy qazirden biyik qoya bilsen, yaghny ózindi býginnen baghalasan, onda seni halyq ta qadirleydi. Mening týsinbeytinim, bizding keybir әnshiler tek qana kiyim-keshekke, bir ailyq jalaqygha túrmaytyn baghagha kelisip, toylarda óner kórsetedi. Búl, әriyne, dúrys emes! Án aitady eken­­min dep, әr jerden shygha beru әn­shinin, әn әlemining qadirining ketuine jol beredi. Óner iyesining mindeti bes­barmaq pen bauyrsaqty asap, toy toylatyp jýru emes. Halyq mәdeniyetine ýles qosu, ony damytu! Sonday-aq әnshi ýshin kelisti dene bitimining boluy jetki­liksiz. Onda kórermen ýshin sen tek әdemisin, bәlkim, daryn­dysyn. Boldy! Eger býgin­nen ózimizdi baghalay bilmesek, keleshekte she­telding әnshileri siyaqty, qomaqty qar­jygha layyq­ty bolamyz desek, ha­lyq­tyng tóleytin aqshasyna say enbek­tenuimiz kerek.

- Osyndayda: «Eger qazaq toyshyl bolmaghanda, qazaq estradasy mýl­dem túralap qalar  edi», - degen pikir eske týsedi. Anyghynda, qazirgi әnshilerding deni konsertpen emes, toyda әn aitumen jan baghady. Sonda qazaqtyng toy-tomalaghy bolmasa, memleket estradagha jәrdem jasamasa, әnshiler qalay kýn kórer edi?

- Bizde qazirgi shou-biznesting - toy-biyz­nes ekeni bәrine belgili. Óitkeni bý­gingi toydan aqsha tabu ýrdisi bolmasa, biz­degi kóp әnshiler sahnadan ketedi. Se­bebi, sahna iyeleri toydan tapqan tiyn-tebenderine әn jazdyrady, beynebayan týsiredi, fotosessiya jasaydy, taghysyn taghy. Osynday jaghdaylardan bizding mә­deniyetimiz de, shou-biznesimiz de óte bayau damyp jatyr.

- Al aldynghy tolqyn - aghalar keyingi jas әnshilerdi su qosqan «shalapqa» balaytyn kórinedi. Múnday sózder sizding janynyzgha batpay ma?

- Onday әnshiler bizde jeterlik: ne dauystary joq, ne kelbetteri joq, ne ta­lant­tary joq, nege jýrgeni belgisiz. Tek aqshalary bar. «Ónerge әrkimnin-aq bar talasy» deydi ghoy. Demek, kimning aitqysy kelse - aitsyn. Ákesining nemese ózi tap­qan aqshasyn qalay júmsasa da, ózderi biledi. Olargha da tyndarman tabylady. Men óz tarapymnan basqagha qanday da bir syn aitudan aulaqpyn. Biraq belgili bir jýieni qalyptastyryp, estaradamyz­dyng damuy ýshin shetel­degidey liysenziyamyz boluy kerek. Basqa elderde búl jaghynan qiyndyq joq. Al bizde eshbir bayqau­larda synalmay, әrkim óz betimen jýr. Eger memleket tarapynan liysenziya jayly she­shim shygharsa, mýmkin, jaqsy jaghyna qaray oiysarmyz. Ókinishke qa­ray, qazirgi tanda әnshilerge qarastyry­lyp jatqan qamqor­lyq joq.

- Ózgege syn aitudan aulaqpyn dediniz, endeshe, Asha Matay qanday әnshi, qanday adam? Ózi­nizge syn kózben qarap kórinizshi.

- Óner әlemine alghash qadam basqan­da, jýreginnen bir maqtanysh esip, ózindi kórsetking keledi ghoy. Sonday bir baqytty kezderimde kónilge tiyer sóz estip, jylap qalghan sәtterim de az bol­ghan joq. Osynday kezde jan úshyryp: «Maghan nege olay aitty, enbektenip jatyrmyn ghoy, meni әli bilmeydi?» - dep, sahnanyng bir bú­ry­shyna baryp, jylap alatynmyn. Al qazir men onday sóz­derden qoryqpay­myn. Sebebi, әnshiler­ding búlay kórmey-bilmey kemsite berui týisikting jetpege­ninen bolar dep oilaymyn. Meni Maqpal Jýnisova sahnagha al­ghash qadam basarda: «Altynym, sening qo­lynnan bәri keledi!» - dep qanat­tan­dyrghan bolatyn. Odan basqa Baqyt Shadaeva, Mәdina Sәduaqasovalardan kó­mek súragha­nymda, eshqashan betimdi qay­targhan emes. Biraq ishin qyzghanysh kernep, «menen ozyp bara jatyr ma» degendey kóre­al­maushylyq tanytqandar boldy. Óner jolyn tandaghan әr әnshining ózin­dik orny bar. Men de óz kórer­menimdi, tyndarmanymdy qalyptas­tyrdym, so­ghan shýkir. Al mening jan dý­niyem qyz­ghanushylyq, kórealmau­shylyq degen qasiyetterden tym alys...

Telearnagha kelgenimde de kóptegen syn-pikirding astynda qaldym. Sonda qalay istesem bolady dep, keybir jurnalisterden kómek súrasam, sózime qú­laq aspaydy. Solargha qarap túryp: «Men eshqashan osylar siyaqty minez tanytpaymyn, eshkimning aldynda ózimdi biyik qoymaymyn», - dep sert berdim. Óit­keni bәrimiz bir pendemiz, bir adambyz. Sondyqtan da bireuge aqyl aitqan­nan, endi bireuden aqyl súraudan eshkim de tómendep qalmaydy.

Óz baqytymdy qolymnan jibermeymin...

- Halyqqa Asha Matay bolyp tanyldynyz. Endi óz teginizge oralu oiynyzda joq pa?

- Asha degen - mening kishkentay kez­degi ekinshi atym. Qazaq tarihyna kóz jý­­girt­sek, batyrlardyn, ýlken azamat­tardyng da laqap attary bolghan. Ákem de til-kózden saqtasyn degen niyetpen el aldyna ekinshi esimimmen shyghuymdy jón kórdi. Al naymannyng ishindegi matay mening ruym. Ruymdy daralaghanymnyng esh­qan­day da teris astary joq. Biz bә­rimiz qazaqpyz. Men tek qana ruymdy maqtan túta otyryp, atymdy shy­ghar­ghym keldi.

- Birqatar әriptesterim siz turaly: «Filimge shaqyrudy bylay qoyghanda, súhbat alu ýshin de әkesimen sóilesui kerek eken», - dep edi. Men mún­day «qiyndyq­qa» jo­lyq­padym, әlde mening jolym boldy ma?

- Estradagha endi-endi qadam basqan kezde, әkemning rúqsatynsyz bir adym attap baspaytynmyn. Syrtymnan «әke­sining arqasynda jýr, ony әnshi jasaghan әkesi» degen sózder aitylghan jәne aitylyp ta jýr. Men oghan renjimeymin. Búl jerde mening eshqan­day da oligarh tuysym joq, ne bolmasa bir әn jazyp, beynebayan jasau ýshin bir oligarhtyng kónildesi bolyp jýrgen joqpyn. Keri­sinshe, osynday óner sahnasyna jetelep әkelgen, ýnemi me­ning qamymdy oilaytyn әkem bolgha­nyn maqtan etemin. Búl - maghan taghdy­rymnyng bergen syiy. Degenmen qa­zirgi uaqytta bar sharuamdy óz qoly­ma aldym. Keshegidey emes, qanatym qatay­dy...

- «Sahnagha keshe kelip, tór meniki dey almaymyn», - depsiz birde...

- Men qay baghytta bolsyn, ózimdi júldyz dep sanamaymyn. Osy uaqyt­qa deyin qanday da bir jetistikke jetsem de, men әli «júldyz» emespin. Men tek jol ýstindegi jolaushymyn...

- Ótken uaqyttaghy bir súhbatynyzda: «Jigitimdi kýtip jýrmin», - dep ediniz, ol qúrghyrdyng keletin týri bar ma?

- Áli de kýtu ýstindemin. Bәri bir Allanyng qolynda ghoy. Maghan jigitting únauy óte qiyn. Shynymdy aitsam, bo­lashaq jaryma janym ashidy (ký­lip). Sebebi, men ózime ne kerek ekenin bile­min. Sonday-aq, men ózim emes, meni sýigenin, ózine baghyndyra, elite bilge­nin qalaymyn. Búl - bastysy. Óit­keni maghan jarynyng yghyna jyghylyp, aitqa­nymen jýretin jigitter mýldem úna­maydy. Sonday-aq bolashaqta ózim ghana emes, balalarymnyng da jaqsy ómir sýrip, joghary bilim aluy ýshin bo­lashaq jarymnyng qaltasynyng qalyng bolghany da jón ghoy...

- Sizding talghamynyzdaghy jigit te óner adamy boluy mýmkin be?

- Óner jolyndaghy jigitter mening talghamyma say kelmeydi. Óitkeni olar ózimshil bolady. Keybir qyzdar birinshi oryngha karierasyn qoyatynyn aitady. Meninshe, búl - ótirik. Óitkeni әr әiel­ding ar­many - sәtti túrmysqa shyghyp, dýniye­ge sәby әkelu. Men eshqashanda әieldik baqyttyng birinshi kezekte ekenin jasyrmaymyn. Eger minez-qúlqy, bolmysy әkem siyaqty azamat kezdesse, býgin-aq qol ústa­syp keter edim. Men óz jigitimdi tanysam, qolymnan jibermey­min. Ayt­paq­­shy, «Birjan salda» uyljy­ghan 16 jasar qyz ózinen 45 jas ýlken adamgha gha­shyq bolady. Bәlkim, múnday mahabbat ómirde kezdesetin de bolar, biraq, óz basym, múnday alshaqtyqty týsine almaymyn. Men ýshin búl tek kinoda ghana bolady. Búl túrghyda mening tan­daghan «hanzadam» menen 6-8 jas ýl­ken shamasynda bolatyn shyghar...

Ángimelesken -

Ardaq Imanbekqyzy,

«D»

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 04 (87) 02 aqpan 2011 jyl.