Dýisenbi, 26 Qyrkýiek 2022
Biylik 4307 5 pikir 18 Mamyr, 2018 saghat 10:05

Ministr: Forumgha 111 memleket, 1000 BAQ ókili, 6120 qatysushy keldi

Kesheli-beri Astanada Halyqaralyq ekonomikalyq forum ótip jatqany belgili. Onyng ashyluyna Preziydent Nazarbaev qatysyp, alghysóz sóiledi. Sóitip, forumgha qaysushylar qyzu júmysqa kirisip ketken edi.

QR Últtyq ekonomika ministri Timur Sýleymenov myrza, AEK-ting alghashqy kýnin qorytyndylap, bayandama jasady. Sonymen Sýleymenov ne deydi? Kóz jýgirteyik.

Timur Sýleymenovting bayandamasy:

Óte manyzdy kýn boldy. Astana ekonomikalyq forumy resmy týrde óz júmysyn bastady. Statistikadan bastayyn. Bizde 6 120 qatysushy bar, onyng 1 147-si – shetelden. Olar 111 elden kelip otyr. 1000-gha juyq BAQ  ókilderi bar, onyng 120-sy sheteldik.

Jahandyq qaterler sammiytining belgilik is-sharasy – QR Preziydenti qatysqan plenarlyq sessiya zor tabyspen ótkizildi.  Memleket basshysy óz sózinde 5 iri qaterge egjey-tegjeyli toqtaldy.

Birinshiden, búl sifrlandyru. Memleket basshysy atap ótkendey, 2030 jylgha qaray jasandy intellekt әlemdik JIÓ-ge 15% dengeyinde ýles qosady.

Ekinshi qater – energetikalyq revolusiya, әlemning taza energiyagha qaray qozghalysy. Songhy 30 jylda JEK paydalanu 13 ese úlghaydy. Kýn paneliderining qúny songhy 5 jylda 2 ese tómendedi.

Ýshinshi – úzaq ómir sýru. Barlyq әlemde songhy 70 jylda qol jetkizilui tiyis 48 jastan 71 jasqa deyingi ómir sýru úzaqtyghy úlghayda. 2050 jylgha qaray, 10 mlrd. halyqty qamtamasyz etu ýshin bizge azyq-týlikti 60%-gha arttyru qajet.

Tórtinshi qater – urbanizasiya qarqyny. BÚÚ boljamy boyynsha, 2050 jylgha qaray, qala halqynyng ýlesi 70%-dy qúraydy. Atalghan mәselening manyzdylyghyn eskere kelip, Astana qalasynyng 20 jyldyghy ayasynda biz Jibek Joly baghyty boyynsha iri qalalar forumyn úiymdastyrudamyz.

Besinshi qater – búl әlemdik enbek naryghynyng tendensiyalary. Barlyq jerde jýrgizilip jatqan avtomattandyru men robottandyru júmys oryndaryn bosatugha alyp keledi. Bolashaqta, júmysshylardyng 80%-y robottarmen auystyrylady.

Búdan basqa, biz asa qyzyqty isker adamdardyn, sayasatkerlerdin, ghalymdardyng pikirin estidik. Jasandy intellektting adammen salystyrghandaghy mýmkindikteri turaly ómirden alynghan mysaldar keltirildi.

Mitio Kakudyng bolashaqtaghy 100 jәne 30 jylgha kózqarasy asa qyzyqty. Ol janaspaly linzanyng Internetke qosylugha bolatyn chipteri, aqyldy oiynshyqtar, adam qanyndaghy virusty tabatyn jәne olardy joyatyn mikroimplanttar tәrizdi qúraldar turaly aitty. Búryn búlardyng bәri qiyal-ghajayyp sekildi kórinetin.

Stiv Voznyak kompiuterding payda boluy jәne onyng adamnyng dosyna ainalu tarihy turaly әngimeledi.

Dzini Lisuni elderding baylanystylyghyn, tabighi, ekonomikalyq jәne әleumettik ekojýieni jaqsartu, Beldeu jәne Jol bastamasy turaly bayandady.

Djim O'Nil AQSh-pen birge әlemdik JIÓ-ge 84% ýles qosqan Qytay ekonomikasy turaly aitty. Onyng aituynsha, Qytayda 260 mln. halyq (Úlybritaniyagha qaraghanda, 4 ese kóp) jylyna 30 myng AQSh doll. jalaqy tabady. Bizding Forumnyng alghashqy kýnining qorytyndylary osynday.

Abai.kz

5 pikir