Orazbek Sәrsenbaev, jazushy: «Eng qiyn nәrse – ózinning zamanyng turaly jazu»
- Ótken ghasyrdyng 60-jyldarynyng basynda әdebiyetke dýrkirete kelgen jas buyn jayly sóz bolghanda, mindetti týrde sizding «1961 jyl» dastanynyz tilge tiyek bolyp jatady. Búl sizding shygharmashylyqty poeziyadan bastaghanynyzdy aighaqtaumen qatar, әdebiyetke erekshe tosyn ýnmen kelgeninizdi bildirmey me?
- Ótken ghasyrdyng 60-jyldarynyng basynda әdebiyetke dýrkirete kelgen jas buyn jayly sóz bolghanda, mindetti týrde sizding «1961 jyl» dastanynyz tilge tiyek bolyp jatady. Búl sizding shygharmashylyqty poeziyadan bastaghanynyzdy aighaqtaumen qatar, әdebiyetke erekshe tosyn ýnmen kelgeninizdi bildirmey me?
- Ózge zamandastarym sekildi shygharmashylyghymdy poeziyadan, eski tilmen aitqanda, nazym sózden bastaghanym ras. Ejelgi Shyghysta poeziyany «nazym sóz» dep ataghan. Ólennen bastaudyng bir zandylyghy - jas kýninde oidan góri, sezimning qúly bolasyn, sezimdi kóp qualaysyn. Ómirden kórgening men týigenin, oqyghanyn, toqyghanyng bar, barlyghy jastyq sezim arqyly ótip jatady emes pe?! Onday sezim kýilerin qaghazgha týsiruding eng ontayly tәsili - poeziya. Degenmen mektepte oqyp jýrgen jyldarda shaghyn ertegi, qysqa әngimelerdi de ólenmen qatar jazyp jýrdim. Biraq olardyng eshqaysysy ol kezde baspasózde jariyalana qoyghan joq. Jastyq shaghyn, alghashqy mahabbatyn, ata-anan, tughan jerin, ósken eling - osynday taqyryptar tónireginde jazyp jýrdik te, 1957 jyly QazMU-ding filologiya fakulitetine oqugha kelip týstik. Bizben birge oqyghan top óte talantty jigitter boldy. 60-jyldary qazaq әdebiyetine kelgen jana buyn, men olardy «passionarlar» dep jazyp jýrmin, dәl osy tústa kórindi. Kópshiligi ólen, әngime jazatyn, әdebiyetke, ónerge, ghylymgha beyim jigitter edi. Ózara jarys, bәsekemen ólendi qúbyltyp jazugha, janalyqtar tabugha tyrysar edik. Ol kez - jylymyq dәuiri. 1956 jylghy Partiyanyng HH sezinen keyin demokratiya ornyghyp qalmaghanmen, Stalin zamanyndaghy qatang senzura, temir tәrtip, josyqsyz baqylau biraz bosansyghan uaqyt. Odaq boyynsha jýrip jatqan әdeby qúbylystar qazaq әdebiyetine de ot ala keldi. Biz, jastar, zaman talabyna ýn qosugha tyrystyq, agha úrpaqtyng bastan keshken qiyanattaryn estip, kórip óskendikten, solardy jazghymyz keldi. Sonyng әserimen men auylda jatyp, jazghy demalysta «1961 jyl» degen publisistikalyq dastan jazdym. Osy dastannyng qoljazbasy Qazaqstan LKSM OK-ning shygharmashylyq burosynda talqylandy. Talqylaugha sol kezdegi Qazaqstan Komsomolyn basqaryp otyrghan Ózbekәli Jәnibekov, hatshysy Kamal Smayylov qatysty. Sonymen, búl dastan LKSM OK burosynyng úsynysymen «Leninshil jasta», 1962 jylghy 6 jeltoqsanda gazette birtútas bet bolyp jariyalandy. Mazmúnyn bylay qoyghanda, poema erkin úiqaspen, verlibrli әdispen jazylghandyqtan, týri jaghynan janalyq bolyp kórindi. Stalindik repressiya taqyrybyn, qazaqtyng ótken dәuirdegi kórgen qiynshylyghyn, otarlyq ezgige úshyraghan jaghdaylaryn, últtyq, tildik mәselelerdi sóz ettim. Sonymen qatar әriyne, Partiyanyng HH sezi men Qyzyl jalaudy qolgha ústap jazdyq qoy. Sonyng ózinde poema gazetke shyqqan song ýlken dau-damaygha qaldyq. Jalpy, ol tústa kýlli Odaq boyynsha jastar shygharmashylyghyna ýlken mәn berilip jatqan kez. Orys әdebiyetinde anau Evtushenko, Voznesenskiy, Ahmadullina, Rojdestvenskiy bastaghan jas aqyndar ashyq talqylanyp, túrpayy týrde synalyp jatty. Bizdegi Ortalyq Komiytetting hatshysy N.Jandildin degen «kósem» KazMU-de ótken bir kezdesude: «Jastar auyldy, malshylardy kóp jyrlaydy, búl halyqty artqa sýireu» degen siyaqty sózder aitqan. Sodan keyin respublikalyq iydeologiyalyq jinalysta jastar shygharmashylyghyn synay kelip: «Mәskeudegi jastar shygharmashylyghynda kezdesetin formalizm, abstraksionizm qazaq әdebiyetinde de boy kóterip, birqatar jastar teris jolda jýr» dep, mening «1961 jyl» dastanymdy tiline tiyek etti. Sodan nauqan bastalyp ketti. Jalghyz men emes, Ábish Kekilbaevtyn, Júmeken Nәjimedenovtin, Tóleujan Ysmayylovtyn, Jýsip Qydyrovtyng ólenderi «sosialistik realizm dәstýrine jat» degen aiyptaulardan bastalyp, onyng ayaghy asqyna kele, Jazushylar odaghynda ótken partiyalyq jinalystargha úlasyp, qyzu talastar boldy. Qazaq әdebiyetining klassiygi Sәbit Múqanov bizge «Áuezovting bóltirikteri» degen ataq berdi. «Búl tegin nәrse emes, múnyng ar jaghynda Áuezovting ózi túr» dedi. Búlay bolatyn sebebi, biz - syngha úshyraghan jastardyng bәri professor Múhtar Áuezov sabaq beretin KazMU-ding filologiya fakulitetinde oqushy edik. Múhang bizge dәris beredi. Sóitip, múnyng aqyry ýlken sayasy dýrbelenge ainaldy. Bizdi synaghan kisilerding kóbisi qazir dýniyeden ótip ketti, kózi tirileri de bar. Sonday bir nauqan boldy. «Stalin zamanyndaghy qughyn-sýrgin qayta bastaldy» dep, keyingi jastardy kórsetip jiberudi oilaghandar bar. Qysqasy, Beysembay Kenjebaev, Tahauy Ahtanov, Zeynolla Qabdolovtar ara týsip, «múnyng bәri iydeyalyq emes, әdebi, kórkemdik kemshilikter» dep juyp-shaydy. Olardyng arjaghynda sózsiz Áuezov túrghany belgili. Degenmen qudalau toqtamady. Meni QazMU-den shygharatyn jaghdaygha deyin barghanda, maghan dekanymyz Tauman Amandosov kóp kómek kórsetkenin aituym kerek.
«1961 jyl» dastanynda 1961 jyly bolghan dýniyejýzindegi negizgi sayasi, әleumettik, ruhany oqighalar tizilip aitylady. HH sezd, Stalindi aiyptau, repressiya, gharyshty iygeru taqyryptary degendey. Avtor ekran aldynda otyryp alyp, uaqyttyng tetigin basyp, kóz aldyndaghy oqighalargha ózinshe bagha beredi. Keyinirekte «Jaryq dýniye» atty kitabyma osy dastannyng tolyq núsqasyn engizdim. Áriyne, jas kezimizde jazghandyqtan, kórkemdik jaghynan óte kelisti dýnie dep aitugha bolmaydy. Publisistika, prozaizm basym, týr-týsinde qazaq ólenining tabighatyna kelmeytin eksperiymentter bar. Biraq búl sol kezde ýlken janalyq bolyp tanyldy. «Kórkem shygharmada jeke basqa tabynushylyqty alghash synaghan osy dastan boldy» dep jazdy keyinnen bazbir synshylar. Búl shygharmanyng subektivti sebepteri de bar. Mening әkem taqua, sopy, dindar adam bolghan, kezinde kóp qudalanghan, ana jaqta pәlenbay jyl «otyryp» ta kelgen.
- Jeke basqa tabynu әshkerelenip jatqan kezde qoldaushylar kóbirek tabylugha tiyis emes pe edi?
- Sol jylymyqta partiyanyng ózi azghana tizgindi bosatyp, artynan qayta qaharyna mindi emes pe?! Mәselen, Evtushenkonyn, Voznesenskiydin, Soljenisynnyng shuly dýniyeleri «Pravda» gazetine deyin basyldy. Artynan sayasat qúbylyp, ózderi erkindik berip, tizgin bosatqan avtorlardy synap, minep, Mәskeuding әdebiy-mәdeny ómirinde alashapqyn nauqandar bastaldy. Sol nauqannyng saldary Qazaqstanda da qaytalanghany mәlim.
- Prozagha qalay «kóship» ketip jýrsiz?
- Elge baryp, mektepte múghalim bolyp jýrdim. Sol kezde qara sóz jazugha den qoydym. Onyng sebebi týsinikti: proza - óte demokratiyalyq janr. Poeziyada aitqan nәrseng birden kózge úryp túrady, al prozada aitatyn pikirindi, iydeyandy, filosofiyandy, kózqarasyndy adamdardyng is-әreketi, jeke obrazdar arqyly órip, sayasy qúityrqylargha ústatpay ketuine bolady. Áuelde әngimeler jazyp jýrdim. Sonyng ózinde tyrnaq astynan kir izdeushiler tabyldy. Mәselen, mening «Baqyt qúsy» degen kitabym shyqqan, sony keyingi Diymekenning jaqsy zamanynda әldebireu «antisovettik kitap» dep qaralap, jasyryn resenziya jazyp, Ortalyq Komiytetke aidap jibergen. Onyng taghdyryn sol kezde Ortalyq Komiytette iydeologiya bóliminde qyzmet istegen Bekejan Tilegenov keyinirek ózining estelik kitabynda jazdy. Múnday jaghdaydy aita bersek, sayasy bәle-jala izdeytinderding әreketi keshegi Tәuelsizdik kezenine deyin jalghasty emes pe? Qay jyly osy «Qaynar» baspasynda Mústafa Shoqaydyng eki tomdyghyn shyghardyq. «Mústafany basugha bolmaydy, ol - halyq jauy» degen domalaq aryzdar sol kezde de týsip jatty.
- Óleng jazudy sonymen birjola qoyyp kettiniz be?
- Óleng jazudy keshegi 90-jyldargha deyin jalghastyryp keldim. Bir sәttik sezimderdi, uayymdardy qaghazgha týsiruden tyiylmappyn. Sonyng eng tandaulylaryn iriktep, 2005 jyly «Jaryq dýniye» atty jinaq shyghardym. Biraq biz bәribir ýlken aqyn bola almadyq.
- Qytayda ómir sýrgen jazushy Qajyghúmar Shabdanúlynyng «Qylmys» atty alty tomdyq romanyna byltyr Memlekettik syilyq berilmedi. Sol syilyqqa úsynghan bastamashyl toptyng ishinde siz de bolypsyz. Búl jóninde ne aitasyz?
- Memlekettik syilyq әbden kerek. Dýniyede әdeby syilyghy mol elder - Fransiya men Resey. Ádeby syilyqtardyng bolghany jón. Tek olar әdildik jolymen berilui tiyis. Qajyghúmardyng әlgi aituly enbegin eki aidyng ishinde oqyp shyqtym. Búl - ýlken, kesek bitimdi shygharma. Qazaq elining bir bólshegining jarty ghasyrlyq ómirin kórsetken, M.Áuezovting «Abay jolynan» keyingi kýrdeli epikalyq shygharma. Jazushylar odaghynyng proza seksiyasynda talqylanghanda, 20 shaqty adamnyng ishinen jeteui ghana osy kitapty qoldap dauys berdi, qalghandary qarsy boldy. Qarsy bolatyn sebebi, birinshiden, olardyng eshqaysysy shygharmany tolyq oqymaghan, ekinshiden, keybir jigitterding «Qytay qazaqtarynyng arasynda qanshalyqty kórkem shygharma tuady» deytin kýdikteri de bar. Sayasy jaghdaydy da algha tartqandar joq emes. Arnayy «Últtyq syilyq bersek» degen de úsynystar boldy. Ne de bolsa, bar ómirining 40 jylyn týrmede ótkizgen, Qytay qazaqtarynyng alasapyran dәuirinen bastap, ondaghy az últtardyng taghdyryn, kórgen qúqaylaryn, qyrghynyn - bәrin óz kózimen kórgen, týgel jazylghan enbek. Qazaq emes, eger osy romandy basqa iri últtyng adamy jazsa, múny Nobeli syilyghyna da úsynar edi. Eger biz ýlken memleket, tәuelsiz últ bolsaq, solay jasar edik. Ol týgil, ózimizding komissiyadan ótpey qaldy. Kórkemdik talap túrghysynan qaraghanda, әriyne, Qajyghúmardyng romanynda publisistikalyq saryndar bar, biraq búl kórkem әdebiyetke jat emes. Qytay qazaqtarynyng til qoldanu erekshelikteri bar, ol da bizge kerek-aq. Qytay qazaqtary kóne tildi jaqsy saqtap qalghan, olar qazaqtyng eski әdet-ghúrpyn, salt-dәstýrin, joralghysyn óte jaqsy biledi. Múnyng bәri atalmysh romanda molynan bar. Jazylu formasy da bólekshe. Keremet satira, syqaq bar. Ospan batyrdyng taghdyr-talayy, Týrkistan ókimetining kýireui, shovinizm qysymy jan-jaqty kórsetilgen. Keleshekte, kim biledi, qaytadan syilyqqa úsynu qolgha alyna ma?..
- Sizdi ýlken jazushy retinde biylikting manayynan, sayasattan kórmeymiz, jalpy, BAQ-ta jii kórinbeysiz. Múnyng mәnisi qalay?
- Elge barghanda da osy súraq maghan jii qoyylady. Mening sayasatqa qoyan-qoltyq aralaspauym, biylikke jaqyn jýrmeuim, populizmge barmauym, teledidar qanshama ret qiylyp shaqyrsa da, barmauym, ýlken jiyn-toylar, konferensiyalar úiymdastyrmauym, ómirimde bir ret arnayy mereytoyymdy ótkizbeuim - múnyng bәri ózimning sanaly týrde tandap alghan jolym, jeke filosofiyam desem bolady. Biyl jasym 73-ke qaraghanda Shiyelidegi aghayyndar shaqyryp, «eng bolmasa oqyrmandarmen kezdesu ótkiziniz» degen song auylgha bardym. Biraq men elden qol ýzgen adam emespin, elge eng jii baratynnyng birimin. Biraq mening kelip-ketkenimdi ol jaqta eshkim bilmeydi. Basqasyn bylay qoyghanda, birde-bir әkimning aldyna baryp, ómirimde birdene súraghan adam emespin. Múnday daghdynyng týp-tamyry qayda desen, bir jaghy - tәrbiyening әseri bolar: әkem sopy, taqua kisi bolghan, ómir boyy oqshau, onasha tirlik keshken, bizding ýiimiz әdette kolhozdyng eng shetinde otyratyn, әkem ýidi ýlken kóshening boyyna salmaydy, auyldyng shetin tandar edi. Ýsh kolhozgha kóshtik, ýsheuinde de ylghy auyldyng shetinde otyrdyq. Búl - әkemning filosofiyasy. Ózimning tanymyma kelsem, sayasatqa aralaspaytyn sebebim bar - sayasat degen sózding ózi әdis, tәsil, amal, aila degenge sayady. Sayasatsyz ómir joq, biraq sol әdis, amal, aila jýrgen jerden tabylmaytyn adammyn. Sayasatqa aralasyp, payda tauyp jatqandar da bar, ziyan shegip jatqandar da jetedi, sonyng bәrinen alyspyn. Jazushynyng sayasaty da, filosofiyasy da, ómirge, qoghamgha degen kózqarasy da onyng shygharmasynda jatuy kerek. Al ol shygharghan kitaptaryn dorbagha salyp alyp, auyl-auyldy aralap satyp jýruding de qajeti joq dep esepteymin. Elge óz betimshe jii baramyn dedim ghoy, sonda eldegi jigitter: «Keybir jazushylardan sharshaytyn boldyq» dep múndaryn shaghady. «Jogharydan qonyrau shaldyrtady, menimen kezdesu ótkizinizder, kitabymdy satyp bersenizder» dep, әrtýrli dorba arqalaghan aqyndar kóbeyip ketti» deydi. Búl, әriyne, jaqsy sóz emes. Ras, aqyndar el aralasa, qazaqy jerler, ata dәstýrimen kýtedi, syilaydy. Áriyne, elding ómirimen jete tanysyp otyramyz. Ómir, tirshilik, bolmys turasyndaghy pikirlerimdi songhy jyldarda jazyp jýrgen risalarymda aityp jýrmin. Jazushy adam eng aldymen ózining kitabyna jauapty boluy kerek. Ras, sayasatker bolyp tughan adamdardyng jóni bólek. Biraq sayasatty saudagha sap, bas paydagha, arzan populizmge ainaldyrugha sanaly týrde qarsymyn. BAQ betindegi sayasy әngimelerge aralaspaytynyma sol sebep. Elding ishinde bilimdi, oqyghan, kózi ashyq azamattar kóp. Solar aitqanday, dorba ústaghan aqyndardyng qatarynda jýrgim joq...
<!--pagebreak-->
- Ákeniz dindar adam bolghan eken. Óziniz músylmandyqqa qalay qaraysyz?
- Biz segiz aghayyndy edik. Keybir zamandastarymnan artyqshylyghym deuge bolatyn shyghar: men Shyghys ghúlamalarynyn, aqyndarynyng enbekterimen bala kýnimnen tanystym. Ákem men onyng ainalasynda jýrgen ghúlama shaldardyng әngimelerin kóp tyndadym. Mening 18 risalarymdaghy basty keyipker retinde kóbine óz әkemdi suretteymin. «Risala» - Shyghys әdebiyetinde ejelden bar janr. Qazaqta birinshi risala jazghan adam - Abay. Abay «qara sózder» dep emes, «senim-nanym kitaby» dep jazghan eken. Keyingiler ony «birinshi sóz», «qyryq besinshi sóz» dep nómirlep shyqqan. Abaydyki ghaqyliya týrinde kelse, meniki Islam dinine negizdelgen dýniyelik filosofiyanyng prozalyq týri deuge bolar.
Qoldan kelgenshe jas kýnimizden músylmandyq jolmen jýruge tyrysyp kelemiz. Mening birde-bir shygharmamda Qúdaydy ghaybattaytyn bir auyz sóz joq eken. Qayta keyipkerlerimning auzyna Qúdaydyng atyn, Allanyng aq jolyn salghan jerlerim kóp. Bizding zamandastarymyzdyng Kenes dәuirindegi jinaqtaryn ashyp qarasanyz, mindetti týrde dinge tiyisip ótetinderi kezdesedi. Bayaghyda «Jazushy» baspasynda Áukebaev degen qatal redaktor boldy, óte qyraghy kisi edi, qara jer habar bermesin, mening kitaptarymdaghy «Qúday» degen sózding bәrin syzyp tastap otyrushy edi... Qúdayshyldyq, dindarlyq jeke bir toptyng kózqarasy emes, ol - ghalamdyq, dýniyelik tanym. Tolstoydyng bir sózi bar: «Ádebiyette ýsh-aq taqyryp bar: Qúday, Ólim, Ómir. Qalghanynyng bәri bos sóz» degen. Ákem mening jas kezimde aitar edi: «Shyraghym, mening zamanym basqa, sening zamanyng bólek. Sen osy sovetting jolymen jýre ber, biraq ishinde imanyng bolsyn» dep. Dúghalardy әkemiz bizge bala jasymyzdan ýiretti. Men ghana emes, ini-qaryndastarymnyng bәri de Qúran oqudy biledi. Keyin namaz oqydyq, oraza túttyq. Bir-eki zamandasymdy ýgittep jýrip sәjdege jyqqanym da bar.
- Qajylyqqa bardynyz ba?
- Barghan joqpyn. Maghan tegin qajylyqqa baru da úsynyldy. Qajylyqtyng birneshe sharty bar. Birinshiden, adamnyng deni sau boluy kerek. Ekinshiden, bireuding qarjysyna qajylyqqa barugha bolmaydy. Arabtardyng ózi qazir osy sharttardy búzyp jýr. Ózinning taban aqy, manday terinmen, adal enbeginmen tapqan aqshana ghana qajylyqqa baruyng kerek. Onyng ishinde úrlyq-qarlyqtan, kisi aqysynan jegen, paradan týsken bir tiyn bolmauy kerek. Qajylyqqa ketken adamnyng ýiinde bala-shaghasynyng eki jyl alandamay ómir sýretindey qarjysy boluy qajet. Kirshiksiz taza niyet pen ýlken dayyndyq kerek. Kópshilik arasynda turist retinde, jer kórip kelip jatqandar bar. Osynyng bәrin eseptey kelgende, tórt qúbylam teng bolmaghandyqtan, men qajylyqqa barghan joqpyn. Músylmannyng bes paryzynyng ishindegi eng mindettisi, sózsiz oryndalugha tiyistisi - iman men namaz. Qalghan ýsheui: jaghdayyng kelse, oraza tút, sadaqa ber, qajylyqqa bar. Búlardyng bәrining sauaby mol.
- Shetelderge shyqtynyz ba?
- Qytayda eki ret boldym. Fransiyany, Týrkiyany, Chehoslavakiyany, Polishany araladym. Bәri de ózimiz siyaqty adamdar, ýirenetin nәrseleri bar, ýirenbeytin nәrseleri de bar. Qay jerde de sol adam: ózining әlsizdigi, artyqshylyghy, osaldyghy bar. Áriyne, keybir qalyptasqan demokratiyalyq qoghamdarda ýirenetin nәrseler kóp. Biraq shetelden ýirensek qana ozat elding qataryna qosylamyz deu - artyq; ózimizding tarihymyz, últtyq mentaliytetimiz bar, dinimiz, dilimiz bar, keng baytaq jerimiz bar, ol jerding asty tolghan baylyq, qazaqqa Qúday osynsha jerdi bosqa bermegen, osynyng bәrin iygerip, inshalla, ozyq elderding qataryna qosylamyz dep oilaymyn.
- Synshylar turaly ne aitasyz, sizding kitaptarynyzdy әdil baghalay aldy ma?
- Men ózim de әdeby syndy kóp jazghan adammyn. Sol 60-70-shi jyldary qalyptasqan bir qisyq pikirim: Jazushylar odaghynda bolghan bir jiylysta «Ádeby syn degen janr joq» dep aittym. Soghan keybir agha synshylarymyz renjidi. Ádebiyet ghylymy bar dep esepteymin, al әdebiyet synynyng bar-joghyna әli kýnge sheyin kózim jetken joq. «Belinskiy, Dobrolubov, Pisarev synshy emes pe? Oghan beretin mening jauabym bylay: búlar synshy emes, búlar - publisist, sayasy qayratkerler. Búlar - әdeby syndy ózderining revolusiyalyq, demokratiyalyq, qoghami, әleumettik kýresi jayyndaghy әdis, amal retinde tandaghan. Olardyng ishindegi eng jýirigi, әriyne, Belinskiy. Al Dobrolubovtyn, Pisarevting syny maqalalary - týp-týgel sayasat. Ádebiyetti sayasy kýresting qúraly retinde qarastyrady. Sonyng ishinde eng kórkem jazatyny, eng bilimdisi, eng tanymdyq qasiyeti jogharysy - Belinskiy. Al endi býkil dýniyejýzilik әdebiyetti qarasanyz, birde-bir úly synshynyng aty atalmaydy. Úly filosof, úly oishyl, úly ghalym, úly jazushy, úly aqyn bar, biraq úly synshy kórinbeydi. Anyq synshy - jazushynyn, aqynnyng ózi. Ózine-ózing synshysyn. Ádeby synnyng eng jaqsylaryn aqyndar men jazushylardyng ózderi jazghan. Al әdebiyetti taza ghylymy túrghydan zertteushilerge aitar dauym joq. Múhtar Áuezov úlyq jazushy, әri úlyq ghalym. Sәbit Múqanov ta solay. Ádebiyetting kemshiligine jazushylardyng ózderi kinәli. Ony týzeytin de ózderi. Syndy, pikirdi ózderi jazuy kerek, ózderi aralasuy kerek. Ghabit Mýsirepovting ómirining sonynda qazirgi kórkem әdebiyetting tili turaly jasaghan bayandamasy qanday ghajap! Jas jazushylardyng tildi bilmegendikten jasandy qoldanatyny, sózdi oinatamyn dep, qúrghaq romantizmge týsip ketetini jóninde kóptegen syndar aitty. Mine, syn degenimiz - osy.
- Jaqynda aqyn Ótejan Núrghaliyev dýniyeden ótkende qaraly jiynda qysqasha sóz sóilediniz. Jaqsy aittynyz. Sol Óteken, júmbaq jýrisimen kóp nәrse aityp ketken joq pa, qalay oilaysyz?
- Sol sózim - sóz. Ótejan, sóz joq, qazaqtyng ýlken aqyny boldy. Onyng 60-70-shi jyldary jazghan lirikalary qazaq poeziyasyndaghy eng bir sureti mol, tendessiz ólender edi. Aqyn bolyp tughan adam ghoy. «Soghystyng songhy jazy» degen tórt kitaby - kezinde Memlekettik syilyq aluy kerek edi. Ashy shyndyqty aitqan, soghys aldynda tughan býtindey bir úrpaqtyng aumaly-tókpeli ómiri, neshe týrli obraz, beyneler bar. Syilyq berilu ýshin ol shygharma aldymen úsynyluy kerek qoy. Ótejan ózi úsynbaydy. Al ony úsynatyn - Jazushylar odaghynyng Poeziya seksiyasy boluy kerek edi. Olar әriyne, Ótejannan at-tondaryn ala qashady. Kezinde Múqaghalidy Jazushylar odaghynan shygharmaq bolyp, jinalys jasady. Sol kәsipodaq jinalysynda Múqaghalidy jaqtaghan eki-aq adam: Ghabbas Qabyshev jәne men boldym. Sodan basshylarymyz bizge úrysyp, keyip, artynan әngimeden әngime tuyp, Múqang Jazushylar odaghynan shygharylmay qalghan. Sonday bir uaqyttar ótti. Óitkeni shekteuli sanagha Múqaghaly da, Tólegen de syimady. Ótejan da syimady. Ol tipti tәuelsizdik alghan demokratiya zamanynda da shenberge syimady. Aqynnyng minezi degen úghym bar. Óte sýikimdi, óte tәrtipti, óte tilalghysh, óte kishipeyil adamdardan ýlken aqyndar shyqpaydy. Ótekeng keyde sezimge berilip, bәrimizdi sayqymazaq etip óleng jazdy, súhbat berdi. 60-jyldary әdebiyetke kelgen úrpaqtyng Ótejannyng synynan aman qalghany joq. Biz soghan keshirimmen qaradyq, keshirmegender de boldy. Aqynnyng әdiletsizdikten sharshaytyn kezderi bolady. Dastarqan basynda aitylatyn sóz bar, jinalysta aitylatyn sóz bar, kitapta aitylatyn sóz bar, ýide otyryp, bala-shaghagha aitatyn sóz bar, búl shekara Ótejanda joq. Sonyng bәri miday aralasyp jatady. Sodan baryp qolynda biyligi bar bireulerge Ótekender jaghymsyz kórindi emes pe?
- Zamandastarynyz tarihy romandar jazyp jatqanda, siz ol jaqqa ayaq baspadynyz. Múnyng sebebi nede?
- Tarihy shygharmagha zamandastarymnyng baruy - tabighy zandylyq. Kenes zamanynda tarihy shygharmagha baru - elding eldigin, últtyng últtyghyn, onyng tarihy, enirep ótken erleri bolghanyn dәleldeu ýshin jazyldy. Al tәuelsizdik jyldarynda sol taqyrypty keninen ashyp, ótkenimizdi týgendep jatu - taghy da zandylyq. Áriyne, ol shygharmalardyng kórkemdik dәrejesi ala-qúla boluy mýmkin. Al óz basymnyng tarihy shygharmagha barmaytyn sebebim, o bastan osy zaman taqyrybyn tandap alghan jazushymyn. Eng qiyn nәrse - ózinning zamanyng turaly jazu. Mening «Shenber» deytin romanym on shaqty jyl búryn Memlekettik syilyq alghan edi. Mening bir tarihy shygharma jazyp jýrgen zamandasym: «Myna «Shenberde» jazylghan ómir, tirshilikting óz basym jýzden birin de bilmeymin, sen tipti egis dalasynda burony qalay ótkizip, qalay tarasatynyna deyin bilesin. Bizding janymyzdy saqtap jýrgen - tariyh, jalpy, nobayyn bilemiz de, qalghanynyng bәrin kiyiz ýige otyrghyzyp, atqa shaptyryp jaza beremiz» degeni bar. Jalpy, әdebiyet tarihynda óz zamanynnyng shejiresin jasau qúndyraq bolady ma dep oilaymyn. Búl - tarihy taqyrypty kemsitu emes. Ótkende Shiyelide bolghan kezdesude bir oqyrman: «Biz, keyingi jastar, Shiyelining ótken kelbetin bilmeushi edik, Orekenning kitaptaryn oqysaq, kóz aldymyzgha dóngelep kele qoyady» degeni bar. Biz Kenes dәuirin jazdyq, ynghayymyz, mashyghymyz osy boldy. Tarihy taqyryp degende, men «Tamyr» deytin bir povesti jazdym. Ol - bolghan oqigha. Ýlken tarihy oqighagha negizdelgen, derekke qúrylghan bir-eki shygharmam bar, biraq negizgisi - osy zaman taqyryby. Maghan ynghaylysy, keregiregi, manyzdyraghy - osy zaman taqyryby bolsa kerek.
- «Elge jii baramyn» dediniz, sol eldin, әsirese, alys auyldaghy qarapayym halyqtyng qazirgi jaghdayy qalay eken?
- Mening bar qoregim - el, keyipkerlerim de týgeldey auylda túrady. Sol elding jaghdayyn, basqasyn bylay qoyghanda, ózimizding Syrdyng jaghdayyn әjepteuir bilemin. Osy joly da eldi biraz araladym.
Tәuelsizdikti alghanymyzgha 20 jyl boldy. Ýlken problemalar, sheshilmegen mәseleler bar. Onyng bәri aitylyp, jazylyp jatyr. Aleksandr Bloktyng jaqsy bir pikiri bar eken. «Qansha qiyndyq bolghanmen, qansha tauqymet týskenmen, optimizmnen, keleshekten jaqsy ýmitin ýzgen adamnyng ómir sýruining qajeti joq» depti. Osy retten qaraghanda, «tilimiz, dәstýrimiz, auylymyz, halqymyz, jastarymyz qúryp barady» degendi keyde týniluge úlastyryp jiberemiz. Bәri týniluge úlassa, onday halyqtyn, memleketting ómir sýrui qiyngha ainalady. Qanday qiyn jaghdayda da, shiyelenisken tragediyalyq ahualdyng ózinde de elimiz, júrtymyz osy zamangha aman-esen jetti ghoy. «Qazaq qúryp ketedi» dep edi, qúryghan joq, óz jerinde búrynghy 29 payyzdan 65 payyzgha deyin jetti. «Tilimiz qúryp barady» deu - dúrys ta shyghar, biraq kezinde Almatyda jalghyz qazaq mektebi bar edi, endi Almatyda da, elde de qazaq mektebine qazaq balasy syimay jatyr. Ózim ósken elding ensesi kóterilgen. Audan ortalyghy Shiyelide, mәselen, mәshiynening kóptiginen kәdimgidey keptelis payda bolghan. Osynday ilgerileudi kórmeu, bolashaqqa ýmit artpau - dúrys bolmaydy. Shyndyqty shyryldatyp aitu kerek, olqylyqty ortagha salu kerek, biraq sonymen qatar tym saryuayymgha týsuding qajeti joq. Qazaq halqynyng keleshegine ýlken ýmitpen qarau kerek. Qazaq últy - passionarlyq dәuiri әli toqtamaghan halyq. Blok әlgi sózin revolusiyanyng qaynap, birin-biri qyryp jatqan 1918 jyly jazghan eken. Ýlken oishyl, aqyn adam ghoy. Endeshe, sol Blok aqynnyng «bolashaqqa optimizmmen qarau kerek» degen pikirimen sózimdi qorytsam deymin.
- Ángimenizge raqmet!
Súhbattasqan
Tóreghaly TÁShENOV
«Ayqyn» gazeti