Sonymen, Preziydent saylauy merziminen búryn ótetin boldy. Konstitusiyalyq kenes sheshiminen keyin Preziydent referendum ótkizuden bas tartyp, Qazaqstan Respublikasy Preziydentining kezekten tys saylauyn taghayyndau turaly  jarlyqqa qol qoydy. Ol kýn 3 sәuir dep belgilendi.

Preziydenttikke kimderding týsetindigin halyq ta, sayasatkerler de jobalap biledi. Áriyne, ol ýmitkerler arasynda qazirgi Preziydentting shoqtyghy biyik túratyndyghyn eshkim de joqqa shygharmaydy. Sondyqtan preziydenttikke N.Nazarbaevqa shyn mәninde bәsekeles bola alatynday adam týsui kerek. Ol adam - Múhtar Shahanov. Halyq qalauynyng da M.Shahanovqa týsetindigi sózsiz. Óitkeni ol ómir boyy halyqtyng múnyn múndap, joghyn joqtaumen keledi. Onyng Aral mәselesin әlemdik dengeyde kóterui, Nauryz merekesin 62 jyldan keyin Kolbinmen jaghalasyp jýrip qaytadan alyp kelui, sonday-aq Jeltoqsan kóterilisining shyndyghyn ashudaghy qajyrlylyghy, qazaq tilining memlekettik til mәrtebesin aludaghy jәne onyng qoldanys ayasyn keneytu túrghysyndaghy kýni býginge deyin jýrgizip kele jatqan damylsyz kýresi kimge de bolsyn belgili. Jalpy M.Shahanovtyng últ mýddesi ýshin bolghan kýreste bas tartqan kezi joq. Últ baylyghy býgingidey «ústaghannyng qolynda, tistegenning auzynda» ketken tústa solardy halyqqa qayta qaytaru ýshin de M.Shahanov kerek.

Sonymen, Preziydent saylauy merziminen búryn ótetin boldy. Konstitusiyalyq kenes sheshiminen keyin Preziydent referendum ótkizuden bas tartyp, Qazaqstan Respublikasy Preziydentining kezekten tys saylauyn taghayyndau turaly  jarlyqqa qol qoydy. Ol kýn 3 sәuir dep belgilendi.

Preziydenttikke kimderding týsetindigin halyq ta, sayasatkerler de jobalap biledi. Áriyne, ol ýmitkerler arasynda qazirgi Preziydentting shoqtyghy biyik túratyndyghyn eshkim de joqqa shygharmaydy. Sondyqtan preziydenttikke N.Nazarbaevqa shyn mәninde bәsekeles bola alatynday adam týsui kerek. Ol adam - Múhtar Shahanov. Halyq qalauynyng da M.Shahanovqa týsetindigi sózsiz. Óitkeni ol ómir boyy halyqtyng múnyn múndap, joghyn joqtaumen keledi. Onyng Aral mәselesin әlemdik dengeyde kóterui, Nauryz merekesin 62 jyldan keyin Kolbinmen jaghalasyp jýrip qaytadan alyp kelui, sonday-aq Jeltoqsan kóterilisining shyndyghyn ashudaghy qajyrlylyghy, qazaq tilining memlekettik til mәrtebesin aludaghy jәne onyng qoldanys ayasyn keneytu túrghysyndaghy kýni býginge deyin jýrgizip kele jatqan damylsyz kýresi kimge de bolsyn belgili. Jalpy M.Shahanovtyng últ mýddesi ýshin bolghan kýreste bas tartqan kezi joq. Últ baylyghy býgingidey «ústaghannyng qolynda, tistegenning auzynda» ketken tústa solardy halyqqa qayta qaytaru ýshin de M.Shahanov kerek.

Búl úsynysty qalyng kópshilikting qoldaytyndyghy kýmәnsiz. Halyq qalasa M.Shahanov ta Preziydenttik saylaugha týsuden bas tarta qoymas dep senemiz.

J.Omarov,

Jeltoqsan kóterilisine qatysushy

«Abay-aqparat»