Qazirgi tanda kóptegen ata-analar balalaryn mektep jasynan  bastap týrli aghylshyn tilining kurstaryna berip, zaman talabynan qalmaugha tyrysuda. Bәseke artqan sayyn, tildi mengerip jatqan jastardyng qatary artuda. Alayda, kurstargha barugha jaghdayy kele bermeytin, auyldyq eldi-mekenderde kóptegen mýmkindikterden tys qalatyn jas talapkerler ýshin aghylshyn tilin óz betterinshe ýirenuden basqa amal da qalmaydy. Endeshe, aghylshyn tilin mengeruding joldaryn birge qarastyrayyq. Áriyne, búl aqyl-kenes mening til ýirenu barysynda 2 jylday jýzege asyrghan is-әreketterim jәne kóbining paydasy nemese esh nәtiyjesi bolmay da qaluy mýmkin.

Birinshiden, sizding sol tildi mengeruge degen erekshe qúshtarlyghynyz bolu kerek. Óz-ózinidi mәjbýrlep nemese bagha ýshin dep eshtene ýirene almasynyz anyq. Eger, uaqytsha jattap ghana jýrseniz, onyng eshqaysysy úzaqqa barmaytyn bolady. Demek, adamnyng maqsaty aiqyn bolghan sayyn, oghan jasaytyn qadamdary da nәtiyje bere bastaytyn bolady. Sondyqtan, maqsatynyzdy aiqynday otyryp, erekshe talpynys bildiru kereksiz.

Ekinshiden, bәrin birden tez ýirenip alugha asyqpau kerek. Bir uaqytta erejeni, sózderdi qatar alyp jattaugha da bolmaydy. Jýiel keste qúru arqyly, barlyghyna arnayy uaqyt qarastyryp daghdylanynyz. Nәtiyje tez bola qalsa eken dep asyghystyq tanytatyn jaghdaylar da bolady. Alayda, til ýirenu barysynda sabyrlyq tanytudyng ýlken mәnisi bar.

Ýshinshiden, kýndelikti dayyndyq qajet. Uaqytynyz mýlde bolmay jatqannyng ózinde, keminde 20 minutynyzdy bólip, eske týsirip otyru kerek. Kýn sayyn 1 sóz jattap alsanyzda nemese 1 bet ertegi oqyp shyqsanyzda ýlken paydasyn beretin bolady.

Tórtinshiden, sóz jattau barysynda sózderdi jeke-jeke jattaugha tyryspanyz. Ár sózben birge sóilem qúrastyru arqyly este saqtaytyn bolasyz. Áriyne, qanshalyqty kóp sóz bilesiz, til mengeru mýmkindigi sol dәrejede arta týsedi. Biraq, sózderdi jattaudyng óz әdisteri bolatynyn úmytpanyz.

Besinshiden, shaghyn kitapshalar jәne filimderding kómegi zor. Alayda, kóretin filiminiz sizge qyzyghushylyq tudyru kerek. Alghashqy da eshnәrse týsinbeuiniz mýmkin. Biraq, kóp kórgen sayyn qúlaghynyzda ýirene bastau arqyly sol tildi ýirenuge kenirek jol ashasyz. Este saqtaytyn nәrse, ne kórsenizde astynda audarmasymen qaramanyz. Búl sizding uaqytynyzdy óltiredi jәne eshqanday nәtiyje bermeydi.

Qay jerde jýrseniz de aghylshyn tilinde radiosy tyndap, óziniz jaqsy kóretin әnderdi audarmasymen jattap jýriniz. Radio tyndau arqyly belgili bir daghdygha týsesiz.

Qazir internetti ashyp qalsanyz boldy, aghylshyn tilin ýiretuge arnalghan týrli kurstardan kóz sýrinedi. Áriyne, olardyng kóp bolghany dúrys-au, eger sol sizge naqty nәtiyje bere biletin bolsa. Biraq, barlyghy sizding ózinizge baylanysty. Qanshama aqshanyng basyna su qúiyp, jyldap kurstargha barghanmen әli kýnge nәtiyje ala almay jýrgen tanystarymdy bilemin. Sol ýshin de jogharydaghy shaghyn kenesterdi aityp  otyrmyn. Áriyne, aghylshyn tilin oqudyng basty joly – tәjirbiye. Eshqashan da grammatika jattap, bar uaqytynyzdy soghan óltirmeniz. Ony týsinbegendikten de ózinizdi til ýirene almaytynday sezinetin bolasyz. Búl sizdegi qúlshynysty óshiredi.

Kógershin Tilegen

Abai.kz