Dýisenbi, 20 Qyrkýiek 2021
Betbúrys 4334 46 pikir 25 Mamyr, 2018 saghat 17:40

Jana qazaq últtyq qozghalysynyng prinsipteri

 

Býginde qazaq últshyldary qaytadan bir-birimen qyrqysyp, ishki jәne syrtqy jaudyng barlyghyn jayratyp tastap, óz-ózimen esep aiyrysqysy keletindey.Mayda-shýide әngimelerdi sóz etip, bir-birine min taghyp, «meniki dúrys, meni tyndamaghannyng barlyghy qazaq emes, qazaq jauy» degen synaydaghy әngimeler kóbende. «Men ghana oppozisiyamyn, qalghandary biylikting jansyzy» degen dýniyeler kóbeyip ketti. Últshyldar arasynda «men ghana qazaq mýddesin qoldap-qorghap jýrmin, meni moyyndamaghandar «bandalyndar» degen napoleonshyldyq kózqarastar kóbeyip kele jatqanday. Múnday jaghdaydyng jaqsylyqqa aparmaytyny belgili. Jaqsylyqqa aparmaq týgil, múnday jaghday osy kezge deyin qazaq últshyldyghy, qazaq últshyldary moyyndatqan aqiqattardan, basyp alghan biyiktikterden, aita-ayta kóndirgen kompromisterden, qasarysa-qasarysa jasasqan sharttardan aiyrylyp, keyin sheginu, tayshaqtau, kesheuildeu qaupi aldynda túr. Eger býgingi keybir aghayyndarymyzdyng boyyndaghy kósemsymaqtyq, úshy-qiyry joq mansapqúmarlyq, ataqqúmarlyq jalghasa beretin bolsa, onda taghy da útylamyz, taghy onsyz da  tarihy az uaqytymyzdy joghaltyp alamyz. Qazaqqa jau kóp, sol jaudyng júmysy men jýgin jenildetuding esh qisyny joq. Biylikke jetpey, parlamentke kirmey, partiya qúra almay jatyp jasap jatqanymyz osy bolsa, jetisken ekenbiz…

Eger jogharyda aitylghan mәseleler oryndy, qazaq ishinde osynday trendter men tendensiyalar jýrip jatyr degendi moyyndaghan bolsanyz, onda myqtap oilanu, jaghdaydy týsinip-týisinu, mәmilege kelip, tirlikteu-tirshilikteu, әreket etu jaghyna kóshkenimiz dúrys siyaqty. Óz basym oilana kele, qazaq últshyldyghyna qatysty tómendegidey tezister men oilardy ortagha salyp, shynayy, ashyq talqy ótkizu qajet dep tauyp otyrmyn. Últ isinde mayda-shýide degen bolmaydy desek te, bizge qajettisi prinsipter, strategiya men taktika turasynda iri-iri, kesek-kesek dýniyeler boyynsha kelisimge kelu kerek dep sanaymyn.

  1. Qazaq últshyldary kimder?

Bәrimizding janymyz qazaq, jýregimiz qazaq, qazaq bolyp tudyq, qazaq bolyp óluimiz shart. Bәrimizding qazaqqa janymyz ashidy, bәrimiz de qazaqqa bolsyn deymiz. Bәrimizding de iylep jýrgenimiz bir terining púshpaghy.

Qazaq últshyly dep qazaq iygiligine qolynan kelgenshe qyzmet etip, últ ýshin ter tógip jýrgenning barlyghy da últshyl. Últshyldyq partiyagha, qyzmetke, mansapqa, oryntaqqa baylanysty emes. Últshyldyq qazaqy oigha, sanagha, minezge, bilimge, sózge, iske, әreketke baylanysty. Biylikte jýrip te últshyl bolugha bolady, ol ýshin júmysty adal jasap, últtyng nәpaqasyn úrlap, últtyng namysyn ayaqqa jyqpasang jetip jatyr. Al istep jatqan ising qazaq mýddesine qyzmet etse, payda alyp kelse, últ úpayyn týgendese tipti keremet.

Qazaq últshyly – saylanbaly qyzmet, taghayyndalmaly júmys, atadan balagha qalghan kәsip, ghylymy ataq nemese salpynshaq emes. Qazaq últshyldyghy – prinsipti pozisiya, ústanym, oilau jýiesi, ómirlik kredo, adami, azamattyq tandau, túlghalyq bolmys. Mynau «naghyz qazaq últshyly», «al mynau toqaldan tughan mәngýrt» dep ataq taratatyn komiytet pen komissiya joq. Onyng boluy mýmkin de emes.

Ár adam ózine-ózi bi, ózi tóre, әr adam óz sózi men isi ýshin eng aldymen ózining ary aldynda jauap beredi, qylmys jasasa – zang aldynda, qiyanat jasasa  Jaratushy aldyna barghanda jauabyn beredi. Eshkim de payghambar emes, payghambardyng ýmbeti emes. Qazaq arasyndaghy shyn saylauda jenip, «qazaqtyng naghyz kósemi» degen ataqty eshkim jaulap alghan emes.

Mynau «qazaqtyng dosy», al anau «qazaqtyng jauy» degendi anyqtaytyn adam emes – uaqyt pen tariyh. Eshkimning de «qazaq bolu», «últshyl atau» túrghysynan monopoliyasy joq, boluy mýmkin de emes. Shyndyq pen aqiqatqa da eshkim monopoliya ornata almaydy. Qansha adam bolsa, sonshama pikir boluy yqtimal. Sening sózing men isinning «dúrys» nemese «búrys» boluy bәsekege qabilettigine qatysty. Seni eki adam qoldasa da últshyl boluyng mýmkin, milliondar auzyna telmirip qarap, әrbir sózine tabynyp otyrsa da últshyl boluyng mýmkin. Sayasatpen ainalysqandar kópshilikting sonynan erui zandy, biraq kópshilik te qatelesip jatatynyn úmytpaghany abzal. Biraq «júrt býginshil, meniki ertengi ýshin» dep, jalghyz ózi qalyp, qasarysyp túratyndardy da qazaq arasyna syighyza alatyn mәdeniyet qalyptastyruymyz kerek. Sebebi últ kósemi, qazaqshyldyqtyng abyzy atanghan Shәkәrim qajy ózin «Mútylghan» atap, japan dalada jalghyz qalghanyn da úmytpalyq.

  1. Últshyldar men biylik, býgingi sayasy rejiym.

Últshyl atanu ýshin, últshyl bolu ýshin mindetti týrde preziydent Nazarbaevqa qarsy shyghyp, ony qaralap, taqtan qúlatu paryz emes. Qazaq, qazaq últy preziydent Nazarbaevqa deyin de boldy, keyin de bolady. Mәngilik bolmasa da, myndaghan jyl bolghanyn qalaymyz. Últ isin, últ múratyn bir adamgha baylap qoyatyn sheksiz uaqytymyz joq. Qoldan kelgen, ar-namysymyz, aqyl-oyymyz, payym-parasatymyz, minez-qúlqymyz jetken nәrseni biylikten tys ta, biylikpen birigip te jasay beruge bolady. Últshyldyq sayasy biylik mәselesi ghana emes.

Jaqsy bolsyn, jaman bolsyn býgingi biylik – qazaq biyligi, bәlkim, postsovettik qazaq biyligi, ótpeli kezendegi postkommunistik qazaq biyligi. Keremet desek te qazaq biyligi, jauyz-satqyn dep synap-shenesek te qazaq biyligi. Ázirge basqa biylik joq. Býgingi biylik Marstan kelip qonjighan nemese okkupasiyalyq rejim saylaghan biylik emes. Dәl erteng shynayy, әdil saylau jariyalana qalsa, preziydent Nazarbaevtyng 97 payyz emes shyghar, biraq emin-erkin 55-60 payyz dauysqa ie bola alatynyna senemin. Ony tónkerip tastap, ornyna qonjiya qalatyn últshyldardyng qauqary, pәrmeni, qatary men partiyasy әzirge joq. Bolsa, eshkim daulasyp, birin-biri jau dep otyrmas edi. Ýndemey-aq alatyn biyligin alar edi.

Eger biylik shekten shyghyp jatsa, qiyanat jasap jatsa ony aitu paryz, aqty – aq, qarany – qara deu  borysh. Jazyqsyz aiyptalyp, qughyndalyp jatqan barsha azamatqa arasha bolu – mindet. Alayda aiqaylap, qarghap-silegendiki, talaq aitqandyki ghana dúrys degen sóz emes. Barlyq mәsele týbegeyli maqsatqa baylanysty. Eger maqsat aiqyn bolsa, oghan jetetin joldardyng sany sheksiz boluy yqtimal. Eger maqsatqa jetu ýshin biylikpen kelissóz jasau kerek bolsa, oghan da baru kerek. Eger kýshing bolsa, biylik ózi-aq keler edi. Biraq kýshing men pәrmening joq bolsa, biylik saghan jolay ma? Biylikke kýning qarady ma, onymen de júmys istey bilu kerek. Kompromiss, mәmile degenimiz «maghan tórt ayaqtap kelip, tilinmen edenimdi jalap ket» degen sóz emes.

Biylikke talap qoysan, shart qoysan, ony istetuding eki joly bar: a) talap etip, kýshtep istetkizu; b) talap etip, aqyl-oymen dәleldep, kóndiru. Dәl qazir kýshtep kóndiruding lajy men reti shamaly. Kýttirmeytin mәselelerdi sheshu ýshin amalsyz ekinshi joldy tandau kerek bolyp jatady. Onda tiyisti mәdeniyet pen әdepti saqtau qajet. Biylikke kýni-týni laghynet aityp, qarghap-silep jatsan, júrt kózinshe kýshenip-tyshanyp «úry-qary», «satqyn iyt» dep, jeme-jemge kelgende esik tyrnalap, mysyqsha miyaulap jýrgeninnen ne payda, ne qayyr? Búl únamay ma, onda tiresip-siresip túra ber! Biraq últ júmysyn istep jýrgenge, qazaq dep tyrysyp-tyrmysyp jýrgenderge de kedergi jasama! Kózine, betine ait, biraq júrt kózinshe bet jyrtyspa! Ózgeni týsinip kór, týsinisip kór, ózindi sonyng ornyna qoyyp kór, al qarghap-silep, laghynet aitu, bitispes jihad jariyalau ýshin asqan aqyldyng keregi joq.

  1. Últshyldar men «oppozisiya».

Shynyn aitu kerek, qazaq ishinde eng kóp qorlyq pen qiyanat kórgen, kóringenning tepkisi men zorlyq-zombylyghyn kótergen bir úghym bolsa, ol – «oppozisiya» degen úghym. Soghan qaramastan, bireuler bastyq bolam, biylik bolam, tenderge týsem dep talasyp jatsa, endi bireuler «men oppozisiya bolam», «jay, anau-mynau oppozisiya emes, naghyz oppozisiya bolam» dep talasyp jatyr. Bir qyzyghy, songhylardyng talasy biylik pen baq ýshin talasqandardyng talasy men aitysynan asyp týsip jatyr.  «Pishtu!» deytin be edi apa-jengelerimiz?

Eger, shynymdy aitayyn, «naghyz oppozisiya» degenderi býgingi  Áblyazov degen úrynyng artynda jýrgender ghana bolsa, onda meni «oppozisiya» qataryna qospay-aq qoyynyzdarshy! Olay bolsa men «oppozisiya» emespin, kórmegenim osy «oppozisiya» bolsyn. Men ózimdi qazaq últshyly sanaymyn. Biylikti synasam da qazaq últshylymyn, biylikpen qoyan-qoltyq júmys istesem de qazaq últshylymyn.

Degenmen «oppozisiya» degen úghym devalivasiyalanyp ketse de, úsaqtalyp-maydalanyp ketse de, elge tyrnaqshasyz oppozisiya auaday qajet. Eger eshkim basqa bir sóz nemese úghym oilap tapsa, sony qoldanayyq bolmasa oppozisiya bolyp qala bersin. Biraq bizge qanday oppozisiya kerek? Mәsele osynda! «Oppozisiya» úghymy, birdene týsinsem, «pozisiya» degen sózden bastau alady. Yaghny ústanym. Bizdegi oppozisiya kóbine-kóp «dop-pozisiya», «top-pozisiya» nemese sayqymazaq «qúp-pozisiya» bolyp ketip jatyr.

Oy izdeuding ornyna jesir qatynsha er izdep jatamyz. Bizdegi oppozisiya kóbinese bir adam kólenkesine birikken oppozisiya. Adamdy aldymen Qúday dәrejesine kóterip, sonynan qúl ekesh qúl dep sanamaytyn, qúrmettemeytin oppozisiya bolyp keldi. Al bizge keregi – oi, sana, parasat, ústanym, iydeya ainalasyna, tóniregine birikken oppozisiya. Adam aldauy, aldanuy, shatasuy, shatastyruy mýmkin, ering ez bolyp, kóseming kójek bolyp ketui mýmkin. Shynayy iydeya, shynayy iydeologiya, ruhi, ruhany negizi bar, tarihpen tamyrlasqan, zamanyna say iydeya adastyrmaydy. Sondyqtan da adamdy emes, iydeyany tandaghan dúrys dep sanaymyn.

  1. Últshyldardyng eng ýlken kemshiligi men qateligi.

Qazaqty, onyng ishinde qazaq oppozisiyasyn qúrtqan bir nәrse bolsa, ol – kósemshildik, jeke basqa tabynu. Aytys pen tartysqa kelgenning bәri, sayasatqa aralasqannyng barlyghy derlik ózin «kósemmin» dep sanap, ózgeni moyyndamauynan bastau alghan tirlik talay partiyanyn, qozghalystyn, jaqsy ýrdistin, tyng sharuanyn, izgilikti isting basyn jútty, ayaqsyz qaldyrdy. Ózining jýregindegi últshyldyqty emes, últshyldyq ishindegi ózin ghana jaqsy kóretin, ózinen kólenkesi ýlken, qazaq isine emes, ózine-ózi tabynghandardan kórgen qorlyq pen qiyanatty qazaqqa jonghar atauly da jasay almaghan.

Qazaqtyng eki kemshiligi bar: qinalsa ózi tirliktemeydi, әreket jasamaydy, qiyal-ghajayyp ertegidegidey batyr izdeydi, biraq qalaghan batyry kónilinen shyqpasa qarghap-silep, kelesi bir batyrdy izdep ketedi; sonymen qoymay, qazaqtyng barlyghy derlik – jeke batyr. Boks pen kýresten jene alarmyz, shahmat pen doybyny qatyrarmyz, kәrti men lәngini jayratamyz, biraq komandalyq oiyngha joqpyz.

Al býgingining basty talaby – komandalyq oiyn, komanda ishinde oinay bilu. Al komanda boludyng sharty: ózgeni syilau-qúrmetteu, shynayylyq-shynshyldyq, ózara senim men ózara jauapkershilik, kompromiske kele bilu, óz ambisiyandy ortaq is ýshin tyya, shegere bilu, qabyldanghan oiyn erejesin saqtap, jenilis pen qatelikti moyynday bilu. Jana dәuirdegi qazaq últshyldary qashanda osydan sýringen. Osy sebepti de mýddesi men múratyn týsine bilgen biylikten 10-0 bolyp útyla bergen. Endigide jeniske jetkisi kelse, komanda bolyp oinaudy ýirenui kerek. Komandada jýrgen adam ýshin keregi – arqadaghy nómir emes, keudedegi emblema. Bizge keregi – atymyzdyng shyqqany emes, Kók tudyng jelbiregeni. Bilekti batyr birdi jyghady, ondy jyghar, al bilimdi, birligi jarasqan bilekti batyrlar komandasy zamanyn ózgertedi.

Búl ortaq is ýshin qajetti alghyshart, prinsipter jóninde. Gazetting kelesi sanynda strategiya men taktika jóninde әngime qozghaymyz.

Aydos Sarym, sayasattanushy

Derekkózi:  zhasalash.kz

46 pikir