Sәrsenbi, 4 Tamyz 2021
Ne deydi?! 12327 5 pikir 28 Mamyr, 2018 saghat 10:17

Baltabek Núrghaliyev. Óziniz – Bәiteregim – asyl agham!

Atyshuly aqyn Baltabek búl joly Bolat Nazarbaevqa arnau jazdy. "Bәiterek" dep atalady eken.  "Ardaqty Bolat Nazarbaev aghatayyma izgi niyetpen arnadym!", dep jazdy aqyn Baltabek ózining әlemjelidegi paraqshasynda. Oqimyn degen júrtqa mine:

BÁYTEREK

ARDAQTY BOLAT NAZARBAEV AGhATAYYMA IZGI NIYETPEN ARNADYM!

Armysyz, Bolat Agha Ábishúly,
Sizding ýn – jiger ýni, namys ýni.
Alashtyng arqatirek Azamaty,
Óziniz – BÁYTEREGI, baghy-shyny!

Alashtyng BÁYTEREGI, shyrqauysyz,
Biyiksiz, úlaghatty últ arysyz!
Ar tuyn asqaqtatqan Azamatsyz,
Bahadýr babalardyng úrpaghysyz!

Imannyng iysi túnghan iygi azanday,
Tógilgen salauatty syy ghazalday.
Babanyz – ónegeli, ójet ruhty
Birligin baqqan elding By Nazarbay!

Mereyli Ózinizdey Agham barda,
Jem bolmas Úly Dalam jamandargha.
Bir Sizding arqanyzda kemdik kórmey,
Jasqanbay jasar qazaq qadamdy algha!

Myng shýkir, Bir Óziniz – Agham myqty,
Bir Sizge men saqtarmyn adaldyqty.
Jastargha janashyr bop Siz kelesiz,
Tanytyp aghalyqty, adamdyqty!

Qaraymyz ýlgi tútyp kerim izge,
Ornynyz «jýrek» deytin tórimizde.
Qazaqtyng qaysarlyghyn pash ettiniz,
Sinirip eren enbek Elinizge!

Agha, shyn, mәshhýr býgin erliginiz,
Agha, shyn, eljireter kendiginiz.
Bir Sizdey Azamattyng arqasynda,
Mәndi, shyn, maghynaly Eldigimiz!

Damytyp Tughan Jerdi, týz-belimdi,
Baqytqa jeteleyin izgi elimdi!
Qarayyn keleshekke Sizding kózben,
Alayyn әrqashanda Sizden ýlgi!

Ýshqonyr – babalardyng gýl-túraghy,
Gýl meken úrpaghymen qúlpyrady.
Biz – shybyq, Siz – Bәiterek, bizdey shybyq,
Bәiterek bolsam deydi, úmtylady!

Óziniz – BÁYTEREGIM – ASYL AGhAM,
Qalaysha qúrmetimdi jasyra alam?..
Izgiler Ózinizdey az ghalamda,
Ýlesi IZGILERDING – ghasyr aman!

Ónerdi órkendetip, maqúldaghan,
Zeketpen zor sauapqa jaqyndaghan.
Allanyng aq jolynda ar oilaghan,
Ardaqty, abyroyly, aqyldy Agham!

Aghatay, Sizding sauap adal eken,
Bir Sizding arqanyzda dala bekem.
IYedi qazaq basyn túlghanyzgha,
Sýiedi Alla Sizdi alabóten!

Ákeniz Ábish Áke – TEKTI dedim,
Ananyz Áljan Ana – TEKTI dedim.
Tektilik túnghan jandar – ata-ananyz,
Ózimning ata-anamday dep bilemin!

Men emes mahabbatyn jasyratyn,
Dәl mendey bolsyn deymin ghashyq aqyn.
Quanyp janalyqqa, dastan jazdym,
Degende «Áljan Ana» Qasyq atyn!

Týsime Ábish Atam ense ghajap!
Týsime Áljan Anam ense ghajap!
Atauyn Shamalghannyng dep oilaymyn,
Er Ábish esimine berse ghajap!

Bir Sizdi AGhA TÚTAM, baghynyp, shyn,
Óziniz – asyl pana – aq ýmit, shyn,
Qamqorlyq, qayyrymdylyq jasap jýrsiz,
Qasynan kóp múqtajdyng tabylyp, shyn!

Siz barda, bolmas, sirә, ghúmyr mәnsiz,
Ghúmyrdyng mәnin erek úghynghansyz.
Men, bilsem, Bolat Agham – Bәiteregim,
Qazaqtyng baghy bolyp tuylghansyz!!!

Qazaqtyng baghy bolyp tuylghansyz!!!

QÚRMETPEN, BALTABEK NÚRGhALIYEV

Esterinizge sala keteyik, Baltabek aqyn búghan deyin Elbasy men onyng qyzy, Senat deputaty Darigha Núrsúltanqyzyna, jary Cara Alpysqyzyna, anasy Áljan anagha arnau jazghan edi.

"Tektilik" dep atalatyn shejire-dastany әleumettik jelide qyzu talqylandy. Ózining aituynsha, búl dastandy Túnghysh Preziydentting qúrmetine arnaghan.

Onyng aldynda Preziydent Nazarbaevty "Qúdaygha" telip, taghy bir óleng jazdy. "Ua, Qúdayym, gýl ekken!" degen óleni de әlemjelining negizgi trendine ainalghan edi. Aytpaqshy, aqyn Baltabek osydan bir kýn búryn ghana "Ua, Núr-Atam - Qúdayym", dep jazghan edi.

Býgin Baltabekting Preziydent pen onyng tuystaryna jazghan ólenderining birsypyrasyn nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz.

Ua, Qúdayym, GÝL ekken

Elbasy Núrsúltan Ábishúlyna izgi niyetpen arnadym!

Qazaq degen halyqqa
Syilaghansyz Gýl azat.
Eter Sizdey jaryqqa
Múqym Dala minәjat.

Tәuelsizdik gýl eken,
Mýmkin emes gýlsiz dem.
Dýiim qazaq jýr eken,
Medet tilep bir Sizden.

Kәusar-búlaq meyirlim,
GÝLGE dәiim NÚR tókken.
Túlghanda joq týiir min,
Taba almaspyn jer-kókten.

Gýl-azattyq jayqalar,
Jayqalghangha shýkirlik.
Atynyzdy qaytalar,
Mәngilik El zikir ghyp.

Saytan kiyip maskasyn,
Arandatpaq dalany.
Gýlimizdi baspasyn,
Satqyndardyng tabany.

Ua, Qúdayym, gýl ekken,
Madaqtaydy jer Sizdi.
Sýier adal jýrekpen,
Qazaq deytin el Sizdi.

Qúdayym dep maqtaytyn,
Biyik bizge qadirin.
Saytandardan saqtaytyn,
Qúran bizge – әmirin.

JÚMAQ-ESTI JARATQAN

Elbasy Núrsúltan Ábishúlyna izgi niyetpen arnadym!

Ua, Núr-Atam – Qúdayym,
Saytan qashqan sesinen.
Júmaq anqyr ylayym,
Elbasylyq Esinen!

Sizden basqa joq Qúday,
Qúday tútam men, rasy.
Elim aitar dóp búlay:
«ESI JÚMAQ ELBASY»!

Baq bop bizge búiyrghan,
Qazaghymnyng qút-ary.
Jýrekterge qúiylghan,
Júmaq-Esting júpary.

Qazaq deytin әlsizdi,
El ettiniz erikti.
Ómir deytin mәnsizdi,
Gýl ettiniz kórikti.

Barlyq madaq tәn Sizge,
Tanym ýshin әr atqan.
Quat qazaq – әlsizge,
JÚMAQ-ESTI JARATQAN.

Qúdayym dep qúptagham,
Bar әmiring – baq-ýles.
Júmaq-Esti úqpaghan
jannyng bәri – Jarym-Es.

JÝZINShI ESIMINDEY JARATQANNYN

«Ya ne hochu sudibu inui...»

A.Fatiyanovtyng «Kogda vesna priydyot» әninen

Ádilet aq jolynday adal iz bar,
Árdayym adal izden alamyz nәr.
Biz degen – shyn baqytty Mәngilik El,
Danyshpan Elbasymyz – Danamyz bar!

Núrsúltan Úlanyna yrza dala,
Elmenen týsti birge kýn janara.
Ájesi Er esimin qoyghan eken –
Áldiyin әueletken Myrzabala.

Ájesi qoyghan syryn bilip túryp,
Kiyeli Er esimin ýmit qylyp,
Qúrannan «NÚRSÚLTAN» dep atyn bergen,
Qúdaydyng qos esimin biriktirip!

NúrSúltan – erek esim, eren esim,
Keneytken Qazaghynyng keregesin.
Tanytyp taghylymdy tektiligin,
Eline ýlgi qylghan ónegesin!

Sinirip salauatty dәris dara,
Balasyn baptap qosqan jarysqa da.
Bas iydim Áruaghyna, Áljan Áje,
Bas iydim Áruaghyna, Ábish Baba!!!

Júldyz bop ÁLEM ÝShIN taghdyr janghan,
Aynaldym, AQ PATShAMNAN alghyr jannan.
ASYLY ADAMZATTYNG NÚR-ATAMYZ,
Mekkege barghanynda janbyr jaughan.

Aryltqan janardan jas, qabaqtan mún,
Nyghmetin, shapaghatyn taratqan myn.
NÚRSÚLTAN degen esim BIZDER ÝShIN,
JÝZINShI ESIMINDEY JARATQANNYN!!!

QAZAQSTANDYQ QÚDAYYM!!!

Shatqaly Ýshqonyrdyng úyagha jan,
Bireuge qymbat dýniye, bireuge arzan.
Súrasan, aty-jónim, men aitayyn:
Kelini Nazarbaydyn, atym – Áljan.

Áljan Búqarbayqyzy Jatqanbaeva

«Kez-kelgen adam anasyna degen qúrmetin tilmen aityp, jetkize almaydy. «Mekkege ýsh ret arqalap aparyp kelgende de, ananyng paryzyn óteu mýmkin emes» deydi ghoy. Men de sol barlyq qazaqtyng balalary sekildi әkening qataldyghynan qaymyghyp, anasynyng tәrbiyesimen ósken balamyn. Ákem keshke deyin júmysta, men tek anamnyng janynda boldym. Anamnyng meni janynday jaqsy kóretinin biletinmin. Eger anasy balasyn shyn sýiip, shyn jaqsy kórip ósirse, ol balanyng baqytty bolatynyna senemin…»

Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev

Atynnan ainalayyn, Rayymbek!
Kelgem joq aruaghyndy synayyn dep.
Ózine taghzym etip kelip túrmyn,
Tirlikte syiynatyn Qúdayym dep.

Jambyl Jabayúly

...Rayymbekting basyna ata-anasy týnepti,
Jaratqannan bir sәby jalbaryna tilepti.
Qabyl bolyp qos tilek, Alla ózi búiyrtyp,
Kórinipti núr-jaryq, jaryp shyghyp týnekti.

Áljan Ana týsine alyp teniz enipti,
Alyp teniz týbinen aq myltyqty kóripti.
Múhammedtey Payghambar tughan kýnde – Mәulitte,
Dýniyege Núr-Atam ayanmenen kelipti.

Aq myltyqtyng anagha ayan bolyp engeni –
Úly Dala baghyna úl ómirge kelgeni.
Qorghan bolar eline, qorghan bolar jerine,
Batyr úldy halyqqa Jaratqannyng bergeni!

Úzyn eken aq myltyq kórgen kezde iyip te,
Aq myltyqty anasy kóteripti biyikke.
Amandyghyn tileumen, týn úiqysyn tórt bólgen,
Núr-Atamdy bir adam anasynday sýiip pe?

Áuliyening batasy Áuletine qonypty,
Aq myltyqty anasy jaqsylyqqa jorypty.
Áljan Ana aitqanday, er jetkende Núr-Atam,
Qazaqstannyng qúrmetti Preziydenti bolypty.

Myrzabala Ájening aspan qoldap armanyn,
Nemeresin kýtipti kýres-ómir alda myn.
NÚRSÚLTAN dep at berip, núrly jolgha bastapty,
Biriktirip bilikpen esimderin Allanyn!

Tәu eterlik tektilik Núr-Atama tiyesi,
Qyzyl shúbar jolbarys – keremeti, kiyesi.
Tandap bergen tarihyn, tanbalaghan taghdyryn,
Qazaqstannyng Tәuelsiz JARATUShY IYESI!

Rayymbektey raqymdy bola bilgen ylayym,
Núr-Atamdy men ghajap Áulie dep úghayyn.
Qabyl alghan halqynyng armandaryn, múratyn,
Eren túlgha Elbasy – QAZAQSTANDYQ QÚDAYYM!

Bolashaghyn oilaumen úrpaghynyn, últynyn,
Mәngiligin oilaumen ghibratty ghúrpynyn.
Bar Álemge belgi bop, kýzetip túr Otanyn,
Áljan Ana syilaghan qasiyetti myltyghym!!!

Áljan Ana syilaghan qasiyetti myltyghym!!!

Abai.kz

5 pikir