QR Parlament deputattarynyng nazaryna!

Astananyng 20 jyldyghyna qaray Elbasygha jaghympazdanushylar sanynyng da arta týsetini belgili. Jaghympazdargha kóz ýirenip ketti ghoy. Negizi bizge tez arada jaghympazdardyng is-əreketterin retteytin zang qabyldau kerek. Arnayy ministrlik qúrsaq ta artyqtyq etpes edi. Óitkeni, songhy kezderi jaghympazdar arasynda bir-birining iydeyasyn úrlau men plagiattyq kóptep oryn aluda. Jaghympazdar arasynda ədil bəsekelestik ornatu isi kezek kýttirmeytin mәselege ainalyp barady. Soghan oray jaghympazdyq iydeyalardy patentteu joldaryn qarastyru əri jenildetu kerek. Sonymen qatar jaghympazdyqtyng jaghdayyndy jaqsartudyng bir jolyna ainalyp ketkenin eskere otyryp, ony da shygharmashylyq kəsip retinde moyyndau qajettigi tuyp otyr. Sonda adamdar jaghympazdyq iydeyalaryn satugha, odan zandy týrde tabys tabugha mýmkinshilik alar edi.

Tipti, jaghympazdyq iydeyasyn jýzege asyrugha qarjy tappay otyrghandargha (məselen erekshe eskertkish jasaudy, keremet kitap shygharudy oilaghandargha) jenildetilgen nesie qarastyru qajet. Jaghympazdardy memleket tarapynan yntalandyru da artyq bolmas edi. Sonda biraz adam qosymsha tabys tauyp, túrmystaryn jaqsartady. Júmyssyzdyq ta azayady. Məselen, bastyghyna jaghympazdanudyng týrli joldaryn ýiretetin ortalyqtar kóptep ashyluy mýmkin. Jaghympazdanu ssenariylerin qúryp, tipti oryndap beretin mamandar, ərtister payda bolady. Osylay kəsipkerlik te damyp, el ekonomikasynyng kóteriluine yqpal etedi. Bir bastyghynyng kónilin tappaghan adam býkil halyqtyng kónilin qalay tappaq? Sol sebepti jaghympazdardy qyzmette kótermeleu, yaghny lauazymdaryn biyiktetu de ózekti məsele. Onyng ýstine býgingi tanda jaghympazdardy betaldy jerden alyp, jerge sala jamandaytyn, synaytyn adamdar toby payda boldy. Olargha da jauapkershilik qarastyru kerek. Jaghympazdyq iydeyalar da onayshylyqpen tuyndamaydy. Ol ýshin de shabyt, aqyl-ayla kerek-aq. Ərtistik qabilet te. Yaghni, jaghympaz bolu ýshin de talant bolu qajet qoy. Al onday talanttardyng enbegin baghalamau, kerisinshe olardy synap-mineu baryp túrghan ədiletsizdik emes pe? HHI ghasyrgha, demokratiyalyq qoghamgha tən nərse me osy, aitynyzdarshy? 

Mine, osynyng barlyghyn qolgha alu, retke keltiru ýshin arnayy zang qabyldanuy jəne ony qadaghalaytyn, iske asyratyn arnayy ministrlik qúryluy qajet-aq. Eger búl zandy bizding jaghympaz deputattar erterek qolgha alyp, jazghy demalystaryna deyin tez arada qabyldap ýlgerse jaqsy bolar edi. Sonda Astananyng 20 jyldyghy men Elbasynyng 78 jasy toyynda jaghympazdar da erekshe kósilip, erekshe merekege ainalar edi. Al, jaghympazdar ministrligi men oblystarda onyng ókilettilikteri ashylyp jatsa, oghan kadr tappaymyz dep uayymdaudyng qajeti joq. Arnayy «jaghympaz» degen diplomdary bolmasa da, búl jolda manday terin ayamay tókkender jeterlik bizde. Tipti, jaghympazdyq jolda jasaghan enbekterin jinasa doktorlyq dissertasiya qorghaugha jetip artylatyn túlghalarymyz qanshama. Sol kisiler dayyn kadr emes pe? Qazir Elbasy men onyng əulet mýshelerine arnap jyr-odalar arnap jýrgen Baltabay Núrghaliyev syndy aqyndar da jaghympaz ministr bolugha əbden layyq-aq. Al keyin jaghympazdardy kəsiby dayyndaytyn kurstar, bilim oshaqtary ashylghanda, kadrlardy olardyng bilim sertifikattaryna, diplomdaryna qarap tanday jatarmyz.

Aytpaqshy, jaghympazdyq talantynan júrday, sóite túra basqa jaghympazdardy kóre almay, olardy "tufly jalaghyshtar" dep synaytyn əri sanaytyn Múhtar Shahanov siyaqtylardy eger arnayy zang qabyldansa, əkimshilik jauapkershilikke tartyp, ornyna qonggha bolatyn edi. Búl ózgelerge de sabaq bolady.

Úzyn sózding qysqasy, osy kezek kýttirmeytin óte ózekti məselening tez arada sheshiluine barlyghynyz birauyzdan qoldau bildiredi dep senemin. Qazaqta «Jaqsy sóz — jarym yrys» degen naqyl bar. Bir-birimizdi asyra maqtap, tek jaqsy sózder aityp jatsaq, búl da elimizding yrysyn arttyryp, eldigimizdi tanytpay ma? Sondyqtan, Parlamentke jaghympazdar turaly arnayy zang qabyldaudy, jaghympazdardyng layyqty statusyn belgileudi birauyzdan úsynayyq.

Erbol Jalposhov

Abai.kz