Senbi, 24 Shilde 2021
Alashorda 4385 0 pikir 29 Mamyr, 2018 saghat 12:19

Estay men Qayym

Suret Qayym Múhamedha­nov­tyng jeke múraghatynan alyndy

Búl suretti kórnekti abaytanushy Qayym Múhamedhanovtyng qyzy Dina Múhamedhan jaqynda ózining feysbuktegi paraqshasynda jariya etti. Jariyalanymnyng mandayyna «Qorlan» әnining tarihy» dep jazylypty. Biri kәrilikke ayaq basqan, biri jalyndaghan jas – surettegi qos túlghany shyramytyp otyrghan bolarsyzdar. IYә, sol jaqtaghy – kózinen ot shashqan, shoqsha saqaldy aqsaqal әigili «Qorlan» әnining avtory Estay Berkimbayúly, ong jaqtaghy – jiyrmadan endi ghana asqan jas ghalym Qayym Múhamedhanov. Suretting tarihyna sәl keyinirek toqtalamyz. Áueli sazger men zertteushining kezdesui jayynda az-kem әngime órbitsek.

Dina Qayymqyzy әkesining Estay Berkimbayúlyn eng alghash ret 1939 jyly mausymnyng 21-inde Almatyda ótken Qazaqstan jazushylarynyng ekinshi qúryl­tayynda kórgenin, kórip erekshe әser alghanyn, qos túlgha qaytarda bir poyyzda, bir vagonda bolyp, abaytanushy Pavlodargha bara jatqan sazgerdi Semeyde qalyp, ýiinde biraz uaqyt meyman bolugha shaqyrghanyn jazady. Eki aptada talay syr aitylyp, talay әngime shertilip, talay әn shyrqalsa kerek. Alash qalasyndaghy emen-jarqyn kezdesude jas ghalym «Qorlan» әnining tarihy jayynda da syr suyrtpaqtaydy. «Alghashqy әnimning aty – «Qorlan». 20 ja­symda shyghardym. Ol gha­shyq­tyq­tan tudy. Súnqar boly­syn­­daghy qypshaq-órik ruy súl­tannyng Qorlan degen qyzy bar eken. Men ony bir toyda bay­qap qaldym. Án shyrqap otyr­ghanmyn. Yntalana tyndaghan top­tan erek eki qyzgha kózim týsti. Kór­kemdeuining aty Qorlan eken. Toygha sinlisi ekeui kelipti. Men birden ghashyq bolyp qaldym. Sol keshte tanystyq, sóilestik. Ol da meni únatyp qalypty. Sói­tip ekeumiz tabystyq. Ayy­ryl­masqa serttestik. Kelesi jy­ly qyzdy alyp qashatyn bol­dym, sebebi mende aittyrar mal joq. Biraq alyp qasha almadym. Ákesi qalayda bilip qoyyp, basqa bireuge úzatyp jiberdi...»,  dep Estay Berkimbayúly әigi­li әnning tarihyn eng alghash­qy­lardyng qatarynda Qayym Múha­medhanúlyna aityp beredi.

Dina Qayymqyzy Estay aqyn eki apta qúrmet-qoshemet kórip, ýiine qaytqanyn, ekeui sodan keyin 1945 jyly Abaydyng 100 jyl­dyghyna arnalghan saltanatta jýzdeskenin tilge tiyek etedi. «Toydy ótkizu jónindegi komiys­siyanyng ghylymy hatshysy Qayym ony qúrmetti meyman retinde әdeyilep shaqyrghan. Estay sol joly Qayymmen qoshtasu ólenin jәne fotosuretin keyin Ahmet Júbanovqa tabystap, olar sazgerding «Zamana búlbúldary» kita­byna engizilipti. Qayym Es­taymen kezdesulerin, onyng «Qor­lan» әnining tarihyn dos-jol­dastaryna aityp berip jýrgen. Sol әngimeleri bir kýni gazette jariyalansyn. Basqa bireu ózining kórip-bilgeni etip qymsynbastan jazypty. Ony estigen Qayym agha ashu shaqyrmay, sәl jymiyp: «E, meyli. Ánning shyghu tarihy halyqqa taray berse boldy emes pe?» dey salypty», dep jazady asyldyng synyghy ózining feysbuktegi paraqshasynda. Jә­ne búl estelikter Alla Belya­kiy­nanyng 2005 jyly Semeyde ja­ryq kórgen «Chelovek-legenda» («Anyz adam-aqiqat túlgha», orys­sha núsqasynan erkin audar­ghan Ghabbas Qabyshúly) kita­bynan alynghanyn keltiredi.

Sonymen suret qay uaqyt­ta, qayda týsirilgen? Abay­tanu­shynyng qyzynyng aituynsha, tarihy suret 1939 jyly mausymnyng ayaghy men shildening basynda, Q.Múhamedhanovtyng ýiining aulasynda, sol kezdegi Krasnoarmeyskaya kóshesi 65 mekenjayynda týsirilgen.

Azamat Qasym, «Egemen Qazaqstan» gazeti

Abai.kz

0 pikir