Beysenbi, 29 Aqpan 2024
Arylu 5458 15 pikir 4 Mausym, 2018 saghat 09:15

Qos tildilikke qatysty qos organnyng jauaby qanday?

Qazaq elinde azamattyq qogham qúru isine túsau bolyp, 29 jyl boyy shúbatylyp kele jatqan bir zansyzdyq bar. Ol – memlekettik mekemeler men memlekettik  qyzmetkerlerding tarapynan orys tilindegi qújatty, orys tilindegi mәtindi qazaq tilimen qatar berudi talap etu. Búl zansyzdyq pen bassyzdyqtyng shekten shyqqany sonshalyqty, Ádilet ministrligi (!) zandy túlgha bolyp tirkelu ýshin ótkiziletin qújattardyng eki tilde (qazaq jәne orys tilderinde) beriluin úyalmay-aq talap etedi. Ótken jyly Din isteri jәne Azamattyq qogham ministrligi jaqsy júmys istegen ýkimettik emes úiymdargha syiaqy taghayyndady. Bizding qoghamdyq birlestik te ózining qújattaryn dayynday bastap edi, syiaqy taghayyndau Erejesining sonyndaghy «beriletin qújattar qazaq jәne orys tilinde boluy kerek» degen sóilemdi kórip, quanyshymyz su sepkendey basyldy da, ministrlikting orys tilindegi qújattardy talap etuge qúqy joq dep tauyp, konkursqa qatysudan bas tarttyq... Osydan song búl mәselening zandyq negizin anqtau ýshin Qazaqstannyng Bas Prokuroryna, Mәdeniyet jәne sport ministrligine arnayy saual joldadyq. Bas Prokuror, respublikalyq dengeydegi qozghalystyng saualyna jauap berudi ózining dәrejesine say kelmeydi dep sanaghan boluy kerek, bizding saualymyzdy Almaty qalasynyng prokuroryna jiberipti. Al Almaty qalasynyng prokurory, burokratiyanyng altyn zanyn búljytpay saqtay otyryp, bizding hatymyzdy Almaty qalalyq til basqarmasyna baghyttapty. Qysqasy, Bas Prokuror myrza jauap bere almaghan mәselege qalalyq til basqarmasy jauap beripti. Meninshe, eger olar ózderining jauap beru qúziretin birine biri joldasa, songhy jauapty Qazaqstannyng Bas Prokurorynyng jauaby dap qabyldaugha әbden bolady.

Sol jauaptyng qysqasha mәtinin úsynamyz:

«...Qoyghan saualynyz boyynsha tómendegini habarlaymyz:

1.Qazaqstan Respublikasynda memlekettik organdary men menshik nysanyna qaramastan basqa da úiymdardyng (olardyng qyzmetkerlerinin) jeke azamattar men úiymdardan qújattardy orys tilinde jazu men toltyrudy jәne oryssha sóileudi talap etuge qúqyghy joq.

2.Qújattardy orys tilinde toltyrudy talap etken jaghdayda Qazaqstan Respublikasy Konstitusiyasy 7-babynyng 1-tarmaghy, «Qazaqstan Respublikasyndaghy til turaly» zanynyng 4 jәne 8 baptary búzyldy dep esepteledi.

3.Qazaqstan Respublikasynda memlekettik organdar men menshik nysanyna qaramastan basqa da úiymdar (olardyng qyzmetkerleri) eshqanday zangha sýienip azamattardan qújattardy orys tilinde jazu men toltyrudy jәne orssha sóileudi talap ete almaydy

Basqarma basshysy:  R.Shimasheva»

Endi QR Mәdeniyet jәne sport ministrligining (Til komiyteti osy ministrlik qaraydy) jauabynan ýzindi:

«...Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik mekemeleri nemese zandy túlghalary azamattardan tek orys tilinde qújat toltyrudy talap etui, Konstitusiyanyn, QR «Jeke jәne zandy túlghalardyng ótinishterin qarau tәrtibi turaly» Zanynyng 10-baby jәne QR «Qazaqstan Respublikasyndaghy til turaly» zanynyng 11-baby óz dengeyinde oryndalmauyna әkep soghady.

Jogharydaghy atalghan til turaly zannamanyng talaptary búzylghan jaghdayda, Qazaqstan Respublikasynyng әkimshilik qúqyq búzushylyq turaly Kodeksining 75-tarmaghynyng 1) tarmaqshasyna sәikes lauzymdy adamnyng til bilmeuin uәj etip jeke jәne zandy túlghalardyng qújattaryn, ótinishterin qabyldaudan bas tartuy, sonday-aq olardy mәni boyynsha qaramauy – eskertu jasau nemese on ailyq eseptik kórsetkish mólsherinde... aiyppúl salu jolymen әkimshilik jauapkershilikke tartugha әkep soqtyrady.

Viyse-ministr:   E. Qojaghapanov»

Qazaq elinde әli de memlekettik tildi mengere almay jýrgen azamattargha berilgen jenildik bar. Ol – memlekettik organdargha ótinish, aryzdaryn, saualdaryn orys tilinde beruge bolatyn  mýmkindik. Orys tilinde nemese qazaq tilinde joldanghan saualdargha beriletin jauap ta sol tilde boluy shart. Alayda búl barlyq azamattardan memlekettik tilde jazylatyn qújattardyng janyna orys tilindegi mәtinning boluyn talap etuge bolady degen sóz emes. Osy uaqytqa deyin kóptegen memlekettik organdar ózderining qazaq tilin bilmeytinderin jasyru maqsatynda ózimizdi audarmashy etip keldi. Oghan mýmkindik berip otyrghan da – ózderimiz. Al orys tilindegi qújattardyng kóshirmesin súraudyng ne eki tilde beriluin talap etuding eshqanday qúpiyasy joq – sol jerde otyrghan qyzmetkerler memlekettik tilden maqrúm, sondyqtan audarmany ózderining júmystaryn jenildetu ýshin bizderden súraydy (qazaq tilindegi núsqasy qoqys salynatyn jәshikke laqyrylady). Ol – zansyz talap, sondyqtan búl zansyzdyqpen bar kýsh-jigerimizdi salyp, elimizdegi azamattyq qogham qúru ýshin kýresuimiz kerek!

Dos Kóshim

Abai.kz

15 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1634
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1707
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1416