Tórejan Mәndibay. Ghalym taqsyr, mәrtebendi dúrys jaz!
Múrtaza Búlutay, filosofiya ghylymynyng kandidaty. Seydin Bayzaqov, filologiya ghylymdarynyng doktory. Kim qate jazyp jýr? Filosof pa, filolog pa? Ókinishtisi, filolog myrza qate jazyp jýr. Dúrysy - «fiylologiya ghylymdarynyn» emes, «filologiya ghylymynyn» bolugha tiyis.
Orysqa ózimiz ýsh jýz jyl baghyndyq. Jaraydy delik. Al qazaq tilining erejesin orys tiline baghyndyru dúrys bola ma? Qazaq tilinde kóptik jalghauy nәrsening sanyna baylanysty emes. Mine, bir kitap, eki kitap, on kitap... Orysshasy: odna kniga, dve knigi, desyati kniyg. Soghan qarap, eki kitaptar, on kitaptar desek jarasa ma? Demek, eki tilding tabighaty eki bólek.
1946 jyly Qazaqstan ghylym akademiyasy ashyldy. Sol kezde qazaq tilining bilgirleri M.Áuezov, S.Múqanov, Q.Sәtbaev, t.b. bar edi. Solar akademiyany Qazaq SSR ghylym akademiyasy dep atady. Nege olar «akademiya nauk»-ty «ghylymdar akademiyasy» dep atamady. «Doslovno» audarsaq, solay bolar edi ghoy.
Orys tilin qazaq tilimen qatar oqityn qazirgi jastar qate sóileydi. Búrynghy qazaq «kózining qiyghymen» qarasa, qazir jastar «kózderining qiyqtarymen» qaraydy. «Mening qoldarym, ayaqtarym» dep sóileydi. Dúrysy - «mening qolym, ayaghym» ghoy.
Abay nege «kózimning qarasy» degen. Nege «kózderimning qarasy» demegen? Álde, Abay san bilmeushi me edi?
Múrtaza Búlutay, filosofiya ghylymynyng kandidaty. Seydin Bayzaqov, filologiya ghylymdarynyng doktory. Kim qate jazyp jýr? Filosof pa, filolog pa? Ókinishtisi, filolog myrza qate jazyp jýr. Dúrysy - «fiylologiya ghylymdarynyn» emes, «filologiya ghylymynyn» bolugha tiyis.
Orysqa ózimiz ýsh jýz jyl baghyndyq. Jaraydy delik. Al qazaq tilining erejesin orys tiline baghyndyru dúrys bola ma? Qazaq tilinde kóptik jalghauy nәrsening sanyna baylanysty emes. Mine, bir kitap, eki kitap, on kitap... Orysshasy: odna kniga, dve knigi, desyati kniyg. Soghan qarap, eki kitaptar, on kitaptar desek jarasa ma? Demek, eki tilding tabighaty eki bólek.
1946 jyly Qazaqstan ghylym akademiyasy ashyldy. Sol kezde qazaq tilining bilgirleri M.Áuezov, S.Múqanov, Q.Sәtbaev, t.b. bar edi. Solar akademiyany Qazaq SSR ghylym akademiyasy dep atady. Nege olar «akademiya nauk»-ty «ghylymdar akademiyasy» dep atamady. «Doslovno» audarsaq, solay bolar edi ghoy.
Orys tilin qazaq tilimen qatar oqityn qazirgi jastar qate sóileydi. Búrynghy qazaq «kózining qiyghymen» qarasa, qazir jastar «kózderining qiyqtarymen» qaraydy. «Mening qoldarym, ayaqtarym» dep sóileydi. Dúrysy - «mening qolym, ayaghym» ghoy.
Abay nege «kózimning qarasy» degen. Nege «kózderimning qarasy» demegen? Álde, Abay san bilmeushi me edi?
«Kózimning qarasy» - poeziya, «kózderimning qarasy» - baldyr-batpaq. Kóptik jalghau qazaq sózining dәmin ketiredi.
2009 jyly 2 sәuirde «Ana tili» gazetine «Kórshiden júqqan kóptik jalghauy» atty maqalamda «fiylolog, lingvist ghalymdar, mәrtebelerindi dúrys jazyndar» dep, Sh.Eleukenovtyn, Ó.Aytbayúlynyn, B.Sarbalaúlynyng attaryn ataghanmyn. Olar eki jyldan beri ýnsiz.
2010 jyldyng 10 shildesinde «Qazaqstan» gazetine «Filologiya ghylymy ma, ghylymdary ma?» dep býkil Respublika ghalymdaryna súraq qoyghanmyn. Taghy jauap joq.
Sodan «Mening jazghan hatyma jauap qayda, Marjan-ay!» dep «Qazaqstan» gazetine taghy bir әzil jazdym. Lәm-miym. Nesin jazsyn? Ghalymdar ózderining ómir boyy qate jazyp kelgenin bilip, úyalghannan ýnsiz otyr. Biraq ýnsizdik filologtar men lingvisterdi qateden qorghap qala almaydy.
Aqtóbede orys tilinde jazatyn belgili aqyn bar. Sonyng sózine qúlaq týrelik: «Filologicheskie nauki» dep orystar qate jazyp jýr. Óitkeni «nauka» degen sóz - jenskiy rod, edinstvennoe chislo. «Filologiya» da solay, jenskiy rod, edinstvennoe chislo. Demek, «filologicheskaya nauka» boluy kerek qoy. Qaydaghy «filologicheskie naukiy»? Eger «filologicheskaya y istoricheskaya nauki» dese, oryndy. Filologiya ekeu emes, bir sala ghoy. Orys qate jazghasyn, qazaq ony týzey me?
Mine, búl - orys tilining mamany, aqynnyng sózi. Men nege filologtardyng sonynan qalmay jýrmin?! Qazaq sózining qate jazyluy janyma batady. Filologtar qate jazsa, basqalar qaytpek?! Biz úrpaghymyzgha qazaq tilining dúrys jazyluyn ýiretip ketuge mindettimiz.
Tórejan MÁNDIBAY,
Jazushy.
«Ýsh qonyr» gazeti
