Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2618 0 pikir 12 Aqpan, 2011 saghat 07:16

Myrzatay Joldasbekov: «Elbasynyng emtihan tapsyruy erekshe boldy»

-Assalaumaghaleykum, agha!

-Uaghaleykum.

-Abay.kz aqparattyq portalynan habarlasyp túrmyz ghoy.

-IYә, iyә.

-Búghan deyin memlekettik tilden synaq tapsyrghan preziydenttikten ýmitkerlerge qaraghanda, preziydent N.Nazarbaev synaqty qanday dәrejede tapsyryp ótti. Sony óz auzynyzdan bileyik dep edik.

-Assalaumaghaleykum, agha!

-Uaghaleykum.

-Abay.kz aqparattyq portalynan habarlasyp túrmyz ghoy.

-IYә, iyә.

-Búghan deyin memlekettik tilden synaq tapsyrghan preziydenttikten ýmitkerlerge qaraghanda, preziydent N.Nazarbaev synaqty qanday dәrejede tapsyryp ótti. Sony óz auzynyzdan bileyik dep edik.

-Eng birishiden, preziydent konstitusiyanyng aldynda da, til mәrtebesining aldynda da Qazaqstannyng basqa azamattary siyaqty, preziydenttikten ýmitkerler sekildi birdey ekenin taghy da dәleldedi. Konstitusiyany, zandy syilaytynyn aiqyn dәleldedi. Kelip emtihan tapsyrdy. Ózge tapsyrghandar sekildi ýsh súraqtan, ýsh týrli synaqtyng dengeyinen ótti. Birinshi, jazba júmysy. Jazba júmysynda ózi tandap alghan konverttegi súraghy «Álem jәne Qazaqstan» boldy. Al endi preziydent Nazarbaev Qazaqstandy әlemge tanytyp, tanghaldyryp, ony memleket qylyp qúryp, dәrejesin arttyryp, ekonomikasyn damytyp, әlemge tanytyp moyyndatyp otyrghan adam emes pe?! Sondyqtan bizge óte әdemi jazba júmysyn ótkizdi. Ekinshi súraq ol - Abaydyng ólenderi men qara sózderi boldy. Jaqsyny jaqsy deuimiz kerek qoy. Ayyzymyz qandy. Bayaghyda Abaydyng 150 jyldyghynda bayandama jasap, «Abay - qazaqtyng ruhany kósemi» degen edi ghoy. Abaydy tereng oqyghany, biletini kórinip túrdy. Abaydyng ólenderinen jatqa mysaldar keltirip otyrdy auyzsha. Abaydyng qara sózderinde jatqa aityp otyrdy. Ýshinshi búl jalpy sayasatqa baylanysty súraq boldy. Konverttegi súraghy: «Qogham jәne demokratiyanyng sypaty». Qogham, jalpy memleket qalyptastyrudaghy, adam sanasyn qalyptastyrudaghy róli turaly óte tereng aitty endi. Ayta alatyn adam ghoy.

Sodan keyin komissiya mýsheleri de kóp súraq qoyyp, kókeyde jýrgen keybir mәselelerdi de ortagha saldy. Mәselen, men ol kisige til mәselesinde keybir úghymdardyng jazyluyna mәn beruimiz kerek degendi aittym. Mәselen, orysshasy vybor preziydenta ghoy, qazaqshasy - qazaqsha dúrys oilaytyn kisige Qazaqstan preziydentin saylau ghoy. Al, bizde qazir Qazaqstan preziydentining saylau dep jazylady. Búl úghym tipten menshikke jaqyndap ketetin siyaqty. Múny oilanu kerek siyaqty dep aittym. Mәselen, 1991 jyly elbasynyng túnghysh preziydent saylauynda býkil shtabyn men basqardym ghoy. Sol saylaudy jer-jerde dúrys jýrgizdik. Sonda elbasy saylanghannan keyin inagurasiyasyn ótkizdik. Sol jyldyng jeltoqsan aiyndaghy gazetteri oqyp qarasanyzdar, «preziydent Nazarbaev halyq aldynda ant berdi», dep jazghanbyz. Qazir ant qabyldady deydi. Osyghan da mәn beruimiz kerektigin aittym. O kisi kópten aityp jýr, men osy sóziniz dúrys dedim. Kez kelgen sózdi qúlaghynan sýirep ústap alyp, moynynan qylqyndyryp, qazaqshalaugha әuestenbeuimiz kerek. Dýniyejýzining bәri internasionaldyq termindermen ózining tilin bayytyp otyr ghoy. O kisi aitty: «Men bayaghyda aitqan joqpyn ba, klasty synyp dep, sodan keyin jalpy ana adam týsinbeytin kóptegen sózder bar. Ótkende jyldyng ayaghynda Erkeghaly Rahmadiyevke «Enbek erin» berip, keudesine taghy jatqanymda: «Búryn kompozitor edim, qazir sazger boldym» dep aitty», deydi. Adam jany ashidy ghoy shynynda da. Álemde kompozitor demey me, solay emes pe?! Ózi aitty: «Úshaq, balmúzdaq degen siyaqty qazaq tilining tabighatyna say audarylghan jaqsy sózder bar. Solardy qabyldau beruimiz kerek. Al, janaghyday sózderdi oilanuymyz kerek eken», dedi. Men múnyng bәrin qaghazgha týsirip otyrdym. Kórding be, tilding óte bir nuanstaryna deyin ol kisi mәn berip otyrdy.

Sosyn komissiya mýshesi Fauziya Orazbaeva: «Mәselen, búryn biz dissertatsiya qorghaushy edik. Endi qazir Phd degen shyqty. Ol dúrys. Siz ony qoldap jatyrsyz. Biz de ony qoldaymyz. Biraq, Phd degen ataqty alu ýshin ol bir jetekshisi mindetti týrde sheteldik boluy kerek. Sonda qazaq tilinen, qazaq әdebiyetinen, qazaq tarihynan sheteldik jetekshini biz qaydan tabamyz?» degendi aitty. Seyit Qasqabasaov ta jaqsy bir úsynys berdi. «Núreke, mynau bizding eltanbamyzdy qaranyzshy. Qarap otyrsanyz, Qazaqstan degen sóz kózge kórinbeydi. Eki jaghyndaghy qanattyng altyn týsti boyauymen birdey boyalyp ketken. Kórinbeydi. Sondyqtan ony kógildirmen be bólip jazsa neghylady?», dep edi, o kisi bәrin tyndap otyrdy.  «Súraqtarynyzdyng ózinen ghibrat aldym, oilanatyn nәrseler aitynyzdar», dedi. Sosyn Dihan Qamzabekúly: « «Nazarbaev uniyversiyteti» degen nәrse aghylshyn tilining normatiyvine keletin shyghar bәlkim. Biraq, qazaqshagha kelmeydi ghoy. Sondyqtan, «Núrsúltan uniyversiyteti», «Núrsúltan jetilgen mektepteri» dep atasaq qalay bolady?», dep edi: «Jaqsy boldy ghoy, maghan óte dúrys oy saldyn. Anau aghylshynshanyng kalkisi, solay audara salghan ghoy», dedi. Demek, búl jerde tilding de ýlken mәseleleri kóterildi.

Al endi ol kisi erkin taqyrypqa kelgende, on bes minut erkin taqyrypta sóileui kerek qoy. Erkin taqyrypqa kelgende shyraghym, shynyn aitayyn aiyzymyz qandy. Qogham degen ne? Qogham degen adamnyng ómirimen baylanysty ghoy. Otbasy, bala tәrbiyesinen bastap, ýlken memlekettik mәselelerge deyin sosyn jalpy demokratiyanyng ne ekenin, demokratiyanyng prinsipterin, qay qoghamdy ómir sýrip jatyrmyz? Ne isteumizi kerek? Qanday qogham qúruymyz kerek? Úrpaqqa qanday memleketti qaldyruymyz kerek? Minekey, osynsha jerge jettik. Az uaqyttyng ishinde osynshama tabystargha qol jetkizdik. Endi biz orta jolda qarap qalmauymyz kerek. Balalardy oqytu, shet tilinde oqytu osy mәselelerding bәrin sonday keng talqylady. Súraq bergen kezde Fauziya Orazbaeva aitty: «Mәselen, sheteldi shet tilin tórtinshi klastan bastap oqytady. Bizding birinshi klastan bastap oqytqanymyz dúrys emes siyaqty. Aldymen balagha ózining ana tilin ýiretu kerek qoy», dep edi, ol kisi aitty: «Mynanyng da jany bar eken. Bayaghyda men mektepti qazaqsha bastap, jetinshi klasta oryssha ketip, sonan keyin qaytyp qazaqshagha keldim. Mektepti bitirip alyp, Temirtaugha kettim. Temirtaudan keyin Ukraina, odan keyin Qaraghandy. Ol kezde qazaq tili joq. Memlekettik tili - orys tili. Shynyn aitqanda óz tilimdi ózim úmytqanday bolyp, 1979 jyly ortalyq partiya komiytetine hatshy bolyp kelgen kezde ana tilimdi úmytpaghanmenen, qarayynqyrap qalghanymdy sezindim. Áriyne, auyz eki sóiledim, biraq, mәdeny orta, ziyalylar arasyna barghanda qarayynqyrap qalghanymdy anyghyraq sezdim. Keyinnen jetildik. Mening tez ýirenip ketkenim, qazaq tilimen auyzdandym ghoy», dedi. Kórding be, qanday jaqsy.

Bardy bar deuimiz kerek qoy. Bayaghyda Álkey Marghúlan ústazymyz, aghamyzgha: «Oypyrym-ay, osyny qalay aityp otyrsyz?», degen de: «Bilemiz ghoy. Bilgen song aitamyz», deytin. O kisi biledi ghoy, bilgen song aitady ghoy. Ózimiz sonday bir rahattandyq. Erkin sóilestik. Úzaq әngime boldy. Tilding taghdyry, tilding bolashaghy talqygha týsti.

Men bilmeymin endi, әrkim ózi biledi ghoy. Eshkimning auzyna eshkim qaqpaq bolghan joq. Áneukýni bizden emtihannan óte almay qalghan preziydenttikke ýmitker Qaysarov degen azamat «Meni sayasattan súrady», dep bizdi, myna, kәdimgidey lingivistikalyq komissiyany synaytyn kórinedi. Áy, ol ana taqyryby tariyhqa qatysty bolghannan keyin Dihan Qamzabekúly tariyhqa qatysty súraq qoyghan. Sonda biz tildi ne arqyly týsinemiz? Qazaq tili - memlekettik tildi erkin mengergenin qalay dәldeydi ol. Auyz eki әngime arqyly dәleldeydi emes pe! Solay emes pe?! Konstitusiyada jazylghan ghoy: Qazaq tilin erkin mengergen, jasy qyryqtan asqan, Qazaqstanda tughan, keyingi on bes jylda Qazaqstanda túratyn azamat saylaugha týse alady ghoy. Qazaq tilin erkin mengergen degende endeshe, biz tilding zandylyqtaryn: morfologiyany, sintaksisti, gramatikany súrauymyz kerek te. Ángime onda emes qoy. Ángime  - preziydent degen kim ol? Preziydent elding basshysy. Kóshin bastaytyn adam. Sondyqtan ol halyqtyng aldynda ózining ana tilinde erkin sóiley aluy kerek. Basqa últtyng ókili bolsa, memlekettik tilde sóileui kerek. Men endi oilaymyn shyraghym, tek adam әlin bilu kerek. Preziydenttik dege ermek, oiynshyq emes qoy. Preziydent degen sózding ar jaghynda halyqtyng taghdyry túr. Mәselen, osyghan bizding býgin taghy da kózimiz jetti. Men keshe opay-topay, alasapyran bolyp jatqanda sovet odaghy qirap, kýirep onyng qúramynda bolghan memleketter tas-talqan, jermen jeksen bolghan kezde osy kisining qasynda bolghan adammyn. Ony sender jaqsy bilesinder ghoy. Nesin jasyrayyn. Sonda tәuekelge bel baylap, elding taghdyryn, keleshegin ózining moynyna ilip shyqqan adam ghoy, azamat. Qúdaygha tәuba, sýringen joq qoy. 19 jylda qanshama dýnie jasaldy. Keshe itting kýshigi siyaqty kez kelgen elding esiginen syghalap jýr edik qoy. Bizdi eshkim kirgizbep edi ghoy. Endi sol dýniyening tórine shyqqan joqpyz ba?! Keshe sammit ótip, týkirigi jerge týspey túrghan kóptegen memleketterding basshylary kelip, kezekke túryp Qazaqstan preziydentining qolyn alghanda kóp adamdar kózine jas aldy ghoy. Qúdaygha tәuba, múny da kórdik desti. Sondyqtan әr nәrsening jóni bolady dep oilaymyn da. Býgin taghy da kózimiz jetti. Referendum jasayyq degende de halyqtyng әne-mine degenshe tez úiymdasyp, bes millionnan artyq adamnyng qol jinap, elbasyn  2020-nshy jylgha deyin qayta saylaugha dayyn ekeni nening belgisi ol? Búl -  elbasyna sengendikting belgisi. Nazarbaev dýniyagha kelmegende, onyng bala kezinde búghan balama joq dep eshkim aitqan joq qoy. Akademik Zeynolla Qabdolov Nazarbaevtyng qadyr-qasiyetin tanyghan song aitty. Nazarbaevtan keyin de shyghady ghoy, qúdaygha tәuba! Altyn qúrsaq aman bolsa, qazaq tuady perzentti. Biraq qazir, men oilaymyn, boyynda quaty bar da, aqyl, parasatynyng bәri ornynda túrghanda, kәdimgidey dýniyeni sholyp kórip otyrghanda, halyqtyng taghdyrynan eshqanday tartynbay ózining moynyna jýktep otyrghan kezde elding senimi óte dúrys nazargha aughan eken. Men býgingi әngimeden taghy da osyny týidim, shyraghym. Kontitusiyada qazaq tilin erkin mengergen degen sóz bolatyn bolsa, men aitar edim, Nazarbaev qazaq tilin minsiz mengergen adam. Tek mengerip qana qoymaghan, osy tilding de bolashaghyn arqalaghan adam. Keshegi halyqqa joldauynda da aityp otyr ghoy: "2020-nshy jyly Qúday qalasa, mektep bitirip shyghatyn balalardyng bәri qazaqsha sóileydi", dep. Qazirding ózinde qarasan, ózge últtyng balalarynyng bәri talpynyp tildi bilip jatyr. Men sol jay basyp, jayqalyp jýrgende bizding balalar dalada qalyp qoya ma dep qorqamyn.  Qalada ósken balalardyng kóbining sanasyna jetpey qala ma dep qorqam. Erteng preziydent bolatyn adam bәribir qazaq tilin bilui kerek qoy.

Qazaqstannyng bolashaghyn tanyp, Qúdaygha tәuba, osyndaghy tynyshtyqty, yntymaqty tanyp nede bolsa, salghan aqsham dalagha ketpeydi dep investorlar nege kelip jatyr? Olar aqymaq emes qoy. Olar kelip qana jatqan joq, olar qazaq tilin ýirene bastady. Kózim kórip jýr.

Emtihannyng da emtihany bar ghoy endi, mynau elbasynyng emtihan tapsyruy erekshe boldy. Ýlken basyn kishireytip kelip, ózining konstitusiyalyq mindetin oryndap, abyroymen qaytty.

-Rahmet, agha.

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5534