Internet-konferensiya: Qanaghat Jýkeshev (Basy)
-Qazaq tiline reforma jasau kerek dep jýrsiz. Qanday reforma? Ony qalay jasaugha bolady?
- Men qazaq tiline reforma jasau iydeyasyn emes, ony resmy is jýrgizude qoldanugha dayyndau mәselesin kóterip jýrmin.
-Qazaq tiline reforma jasau kerek dep jýrsiz. Qanday reforma? Ony qalay jasaugha bolady?
- Men qazaq tiline reforma jasau iydeyasyn emes, ony resmy is jýrgizude qoldanugha dayyndau mәselesin kóterip jýrmin.
Ázirshe Qazaqstanda tilge qatysty mәselelerding bәri kýngirt, túmandy bolyp qalyp otyr. Reforma degende bizding oiymyzgha latyn әrpine auysu turaly oy keledi. Meninshe qazaq tilining resmy is jýrgizu praktikasynda tolyqqandy qoldanyluyn qamtamasyz etip almay, latynshagha auysa qoy orny tolmas ókinishke әkelip soqtyrady. Onsyz da orystildi jәne qazaqtildi ekidaylyqqa úshyrap jýrgen qazaq odan әrmen ruhany alshaqtyqqa úrynady. Qazir olar birin biri ýnemi týsine almay, shekisip qalyp jýrse, latynshagha kóshken qazaqtildiler men kirillisadan aiyrylghysy kelmeytin orystildiler (orystarmen qosylyp alyp) naghyz sheptesuge kóshedi. Qazaq tilinde jasalyp jatqan kontent olardy sýirep әkete almaydy. Últtyn ruhany eki jikke bólinui odan ary terendeydi. Onsyz da kirillisa negizindegi qazaqshagha ene almay jýrgen orystildiler latynsha negizdegi qazaq tilining manayyna da bara almaytyn bolady. Ázirbayjan men Ózbekstandaghydan bizdegi jaghday ózgeshe. Olardyng artyqshylyghy bir últ ókilderining ishinde bólinu joq, bizde bar. Eger latynshagha qazir auysa qoysaq, búl bizdi ruhany jikteluding eng terenine batyratyn bolady. Áriyne, týbinde biz latynshagha kóshuimiz kerek. Biraq oghan deyin biz aldymen últty qazaqshanyng ainalasyna toptastyryp aluymyz kerek.
Biyliktegiler, әkimshilik resursty paydalanyp mәseleni sheship ýirengendigimen, bәrin juan júdyryqpen aidap latynshagha biraq tyghamyz dep oilaytyn shyghar. Biraq, adamdardy latyn kenistigine auystyru - «Núr-Otangha» mýshelikke engizuden qiynyraq. Terende jatqan ruhany alshaqtyqty joy ýshin terennen qozghalghan jәne úzaghynan shalatyn әreketter kerek.
- Siz tili ghylymy turaly bir enbeginizdi orys tilinde shyghardynyz. «Qazaqsha jazyp edim, eshkim oqyp pikir aitpady», dep jýrdiniz. Oryssha jazghan til ghylymy turaly kitabynyzdy qazaq ziyalylary tiksine qabyldady, tipti soqqynyng astyna aldy. Nege?
- Mening «Memlekettik til: qazirgi kýii jәne damu filosofiyasy» degen kitabym qazaq tilinde shyqty. Orys tilindegi basylymdarda til turaly jekelegen maqalalarym basyldy. Olarda aitylghan iydeyalardy qazaqtildilerding «tiksine qabyldaghany» ras. Sebebi, kez kelgen әdettegiden tys oy әr qashan da «tiksine qabyldanady». A.Pushkinning әdebiyet әleminde payda bolghany turaly V.Belinskiy «Sovremennye zametki» atty maqalasynda «Pushkin ózining payda boluymen bizding әdebiyetimizding tereng úiqysyn búzyp jiberdi, eski tarlandar ony eretiyk, ónerdi býldirushi retinde qarsy aldy» dep jazghan tedi. Men ózimning iydeyalarymnyng qalay qabyldanuy mýmkin ekenin aldyn ala dolbarlagham. Sondyqtan psihologiyalyq týrde oghan dayyndyqpen keldim, soqqy mandaydan tiygende tenselgen joqpyn
- Kezinde Kommunistik partiyanyng mýshesi bolyp ant qabyldadynyz ba? Qazir qay partiyadasyz?
- Kezinde kompartiyanyng qataryna ótu qajettigin túshynghan kezim bolghany ras. Biraq, eki ret talpynsam da, sol úiymnyng qataryna iligu «baqyty» maghan búiyrmady. Qazir qay partiya liyberal-demokratizmdi berik ústansa, sonyng qoldaushysy bolamyn.
- Álem halyqtary tarihy jaghdaygha qaray, agrarlyq, industriyaly, postindustriyaly damudy әrqily bastan ótkeredi. Múny әsirese, Gellner jaqsy jazghan. Súraq: Qazaq halqy agrarly-industriyaly damu kezeninde túryp, onyng tili «industriyalyq nemese postindustriyalyq til» bola ala ma? Bizdinshe, industriyalyq nemese postindustriyalyq til «әleumettik synaqtan» ótu arqyly qalyptasatyn siyaqty. Sizding pikiriniz? B.M.
- Amerikalyq E.Toffler ózining keng taralghan «Shok budushego» degen enbeginde dýnie jýzi elderin tómendegishe ekige bólip qarastyrghan: «Jerdegi adamdar ómir sýrip jatqan uaqyty boyynsha jikteledi. Kóptegen jaghdaylarda olar búdan bir ghasyr búrynghy atalary siyaqty ómir sýredi. Búlar ótkenning adamdary, jer túrghyndarynyng 70 %-yn qúraydy. 25 %-dan astamy damyghan ónerkәsipti elderde túrady. Olar zamanauy ómir sýredi. Olar qazirgi kýnning adamdary». Búl saralau boyynsha qazaqtar negizinen damudyng agrarly basqyshynda, «ótkenmen» ómir sýrip jatyr. Al Qazaqstan qoghamyn tútastay alsaq, ol - industriyaly-agrarly el. Demek, qazaq tilin ózining tól qoghamy túrghan basqyshqa kóteru kerek. Qazaqtyng sanasyn auyl әbden mendep alghan, onyng industriyamen, aqparatty qoghammen, liyberalizmmen isi joq. Kerisinshe, olarmen sheptesuge dayyn. Qazaqtyng basyndaghy bar qyrsyghynyng substansiyalyq qaynary osydan bastau alady.
- Qalay aqsha tabugha bolady. Aylyq kiristi 200 000 tengege jetkizu ýshin qanday ispen ainalyssa dúrys dep esepteysiz? QR -da adal enbekpen aqsha tabugha bola ma, joq pa?
- Aldyna tek aqshany maqsat etip qoyghan adam eshqashan aqshagha jarymaydy, baydy kózdegen - bayymaydy. Osy mәselege qatysty tarihta aqtalghan tәjiriybe bar. AQSh-nyng búrynghy preziydenti B.Klinton ony bylay tújyrymdap bergen bolatyn: amerikalyq arman eki komponentten túrady: birinshisi - aldyna izgi maqsat qoy; ekinshisi - sol maqsatqa jetu ýshin bar jigerindi ayamay, zang ayasynda adal enbek et».
-Qazaq tilin qanshalyq dengeyde bilemin dep oilaysyz? Qazaqsha sózdik qorynyz qansha? Siz qazaq tilindegi әrbir sózding ishki maghynasyn qanshalyq tereng asha alsyz? Ózinizdi qazaq tilining jetik mamany dey alasyz ba? Sizding qazaq tili dengeyiniz M.Áuezovpen salystyrghanda qay dengeyde?
Qazaq tilin óz oiymdy әreng jetkize alatynday dengeyde bilemin. Sózdik qorym "Qazaq tilining týsindirme sózdigindegiden" kemirek.
Mening tildi mengeru jәne qoldanu dengeyimdi M.Áuezovtikimen salystyrugha bolmaydy. Áuezov - jazushy. Ol XX ghasyrdyng birinshi jarymyndaghy qazaq tilindegi әr sózding ishki maghynalyq iyirimderin tereng sezinetin jәne soghan oray oryndy qoldana biletin sóz sheberi. Al men XXI ghasyrdaghy qazaq tilin damytu mәselelerimen, ony industriyaly ómirge engizuding filosofiyalyq aspektilerimen ainalysatyn adammyn. Degenmen, qymbattym, Siz ekeumiz Áuezovting kóre almaghanyn kóruge mindettimiz. Óitkeni, biz әuezovterding iyghyna shyghyp alyp túrmyz.
-Oryssha oqyghan mәngýrtter qazaq tilin tek sózdik dengeyinde ghana týsinetini, tek bettik úqsastyqtarmen ghana aangharatyny belgili. Qazaq tilining ishine kirmegen, qazaqsha sózderding ishki maghynasyn ruhymen týisine almaytyn qortyq oqymystylardyng qazaq tili turaly pikirleri qanshalyq aqiqatqa jaqyn? Siz ynta degen sózben niyet degen sózding arasynda qanday aiyrmashylyq bar ekenin, osy eki sózding ishki maghynasyn taldap bere alsyz ba?
- Óziniz aitqanday, «tildi sózdik dengeyinde ghana týsinetin, qazaq tilining maghynasyn ruhymen týsine almaytyn, oryssha oqyghan qortyqtar» kóp ekeni ras. Al, tildegi auarayyn solar jasap otyr ma? Aytynyzshy, «qazaq tilining maghynasyn ruhymen týsinetin» súnghylalar qayda jýr? Men solardyng biri - Siz bolarsyz dep oilaymyn. Nege býkil eldi nәrli tilinizben auyzdarynyzgha qaratyp, sondarynyzdan ertip әketip, qazaq tilin zanghargha biraq shygharmaysyzdar?
Óz basym kópshilik aldynda emtihan úiymdastyrudy әbestik dep sanasam da, Sizge studentshe jauap bermesem, «mineki, Jýkeshevti túqyrtqan jerim osy edi» dep jar salatyn bolarsyz. «Ynta» sózi qazaq tilinde belgili bir bastama kóteriluin bildiredi, kóbinese qoghamdyq qyzmet babynda, kópshilikti ertuge baghyshtalghan әreketti beyneleytin sóz (orysshagha audarghanda - inisiativa). «Niyet» - adamnyng kóksegenin kórsetetin sóz (oryssha - namereniye).
-Qazaq tilindegi kem sózder kóbinese zat esimder. Ol bizding tilding orystyq bodandyq sebebinen kóptegen jana nәrselerge at qoyyp, ony jalpylastyryp ýlgirmeuinen bolghan. Al qazaq tilinde etistikter, shylaular, syn esimder, esimdikter kemshiligi joq dep oilaymyn. Óitkeni qazaq bir nәrseni myng qúbyltyp surettey alady, bir oidy san qyrynan aita alady, eger ol qazaq tilining naghyz tuma shesheni bolsa. Sizding qazaq tilin kem dep jýrgeniniz sol zat esimder ghana. Al zat esimdi jasau sonshalyq qiyn emes, iә basqadan qabyldaymyz (GREK; LATYN; ARAB; PARSY; TÝRKI halyqtary), iә óz tilimizding mýmkindiginen paydalanyp janadan jasaymyz. Nesi bar, zat esimi ózge tilden kirmegen halyq joq, tipti mynau qytaylarda da keybir sózder bizden kirgen, mysaly inju degen sóz! Olarda da solay aitylady eken. Endeshe, siz orystasugha ýles qosu niyetiniz bolmasa, bizding tilding búl jaghdayyna tap bir arsyz adamdardyng qaralauynday mәmilede til qatpas ediniz dep oilaymyn. Siz mening búl sózimdi ózinizdi baghalaugha paydalanasyz ba? Asau
- Qazaq tilining bar mәselesi zat esimderge tirelip túr degen tújyrymmen kelise almaymyn. Men aldymen qazaq tilining basty qiyndyghyn industriyaly qoghamda is jýrgizuge qoldanylatyn tirkesterdin, ekinshi sózben aitqanda resmy stiliderding ornyqpauynan kóremin. Resmy jinalystarda, óndiris ýderisinde, tabighat pen qoghamda bolyp jatatyn qúbylystardy sipattauda, ghylymy bayandamalar men týsindirulerde, týrli búiryqtar men jarlyqtarda, komandalarda qoldanylatyn eki nemese birneshe sózderden túratyn konstruksiyalarmen beriletin maghynany qazaq tilinde jetkizu qiyndyq keltirip otyr.
Til stiliderin jetildiru qazaq tilining is jýrgizu, ghylymy stiliderin ornyqtyru, sayasiy-publisistikalyq jәne kórkem әdebiyet stilderin odan ary jetildiru júmystaryn qamtidy. Ol ýshin aldymen ruhani, sayasiy-qúqyqtyq, әleumettik-ekonomikalyq ayalarda jii qoldanylatyn frazeologiyalyq tirkester men konstruksiyalar iriktelinip alynuy, sonan keyin semantikalyq óris shenberinde rettelui, birmәndi týsiniletindey maghynalyq jýkteme berilui, sonan keyin bekitilui jәne qabyldanuy, eng aqyrynda qoldanu praktikasyna berilui kerek.
Resmy is jýrgizu ýderisinde qoldanylatyn frazeologiyalyq tirkester men konstruksiyalardyng jalpy sany qansha bolady dep oilaysyz? Qazaq lingvisterining keltirui boyynsha qazaq tilinde 1 million frazeologiyalyq tirkes bar. Qazaq ghalymdary búl jerde mal sharuashylyghy men auyl túrmysy ayasynda qoldanylatyn tirkesterdi ghana sanap otyr. Múnymen qazaq tilinde memlekettik shenberde is jýrgizuge kóshe salu mýmkin emes. Salystyru ýshin aitayyn, aghylshyn tilindegi frazeologiyalyq tirkesterding sany 35 million. Qazaq tilinde is jýrgizuge kóshuding alghashqy kezeninde qoghamdyq-gumanitarlyq jәne әleumettik-ekonomikalyq ayalarda qoldanylatyn
propusknaya sposobnosti transportnoy razvyazki; kluchevoe vedomstvo; poimka s polichnym; pilotnaya programma; zona Eroviydeniya; peregruzka kompiutera, porogovye gosudarstva; persona non grata; mehanizm izderjek y protivovesov; prezumpsiya nevinovnosti; testirovanie na predmet legitimnosti; maksimalinaya vzletnaya massa; vyzov vremeni; opredelenie samoiydentifikasiiy; ishodnyy moment, naezd silovikov; latentnaya faza; ..
siyaqty ýsh million (3 000 000) tirkesting birmәndi týsiniletin, maghynalyq jәne formalyq útymdy audarmalaryn tauyp, ornyna qoyyp alu kerek.
Sózderdi, úghymdardy, tirkesterdi semantikalyq jýiede týrlendiru arqyly olardyng is jýrgizude qoldanylatyn qajetti núsqalaryn alu óte auqymdy әreketti jәne ghylymy dәiektilikti talap etedi. Búl aitylghandardy jýzege asyru ýshin arnayy qúrylghan ghylymiy-zertteu instituttary júmys jýrgizui kerek.
Búl - qazaq tilin resmy qoldanysqa engizuge dayyndaudyn bir ghana qyry.
-Haydeger til bolmystyng ýii dep ataghan. Demek, qazaq bolmysynyng ýii - qazaq tili. Al tehnikalasqan til ol ólgen til, terminderge arqandalghan tildi auru til dep ataghan jәne ony ne bir jintikti de, jinaqy tújyrym, payymdar arqyly jýieli taldap týsindirgen. Siz kerisinshe, Haydeggerding osysyna qarsy til damysa tehnikalyq bolady degendey birdeneni qoqsytqanday boldynyz! Endeshe sizding dengeyinizding ózi tym kýmәndi emes pe, sizge tek formaldi, qalypqa týsken, óli, mehanikalyq til ghana til, al jandy, tiri, ruhani, mәndi, maghynaly til óli til bolatyn kórinedi. Endeshe sizdi biz óresi tym tómen orysshyl itterding soyylyn soghushy bireu deuge osy arqyly da naqty dәlelmen aita alamyz desek, siz oghan kelisesiz be, әlde ózinizdi tap bir qazaq tilin shaghyp biletin adam sekildi (Mysaly Aljas sekildi) nadandargha taptauryn manghazdyqpen kýie jaghu kәsibin әlde bir qiytúrqy jasandy, óli logikalarynyzben aqtaugha tyrashtanasyz ba? Jalpy siz eng qarapayymy, qazaqtyng qara domalaq bir balasy, Men sekildi qazaq tilindegi әr sózdi erkin oinatyp óz oiynyzdy dóp aita alasyz ba? Óz ýlginizdi kórsetinizshi, sizding sheshendik dengeyinizdi kóreyik? Al olay bolmasa, ózinizding topastyghynyzdy qazaq tiline tanyp otyrghan joqsyz ba? Asau Tarpan
- Dýnie jýzindegi tilderding ishindegi eng «tehnikalasqany, terminderge arqandalghany» (Tarpannyng leksikonymen aitqanda) aghylshyn tili bolyp tabylady. Búl tilde bir ghana kosmos jәne aviasiya salasyna qatysty terminder men tirkesterding ózi 110 000-nan asyp ketken eken. Britandyqtar ózderining tilderining «formaldi qalypqa týsken, óli, mehanikalyq, auru til» bolyp bara jatqanyn sezgen boluy kerek, búl elding parlamenti tayauda aghylshyn tilinen bas tartyp, «әr sózdi erkin oinatyp óz oiynyzdy dóp aita alugha» mýmkindik beretin «jandy, tiri, ruhani, mәndi, maghynaly» qazaq tiline kóshu turaly sheshim qabyldapty. Qazaq tilimen qosa aghylshyndar qalalaryn tastap, industriyadan bas tartyp, dymqyl ormandaryna oralyp, «qoy baghyp, kóten jep», aitys, terme, jyr aitudyng bәrin mengerip alugha qúlshynyp otyrghan kórinedi.
Tәuelsizdik alghannan bergi jiyrma jyl ishinde qazaq tilining sharyqtap damyp ketkeni, dýnie jýzine ayan. Tilderi «tehnikalanyp ketken» fransuzdar, nemister, orystar, qytaylar da bilim beru jaghynan dýnie jýzinde birinshi oryngha shyghugha (ministr bolghan Týimebaevting esebi boynsha) mýmkindik beretin qazaq tiline auysudy dittep otyrsa kerek.
Preziydent saylauy qarsanyndaghy til damytudyng jetistigi retinde Mәsimov bastaghan ýkimet tolyq qúramymen aitysqa týspekshi eken. Birinshi oryndy iyelenem dep, keude soghatyn kórinedi. Sarapshylar «Núr-Otannan» bolghanda, oghan qol jetkizu týkke túrmaytynyn óziniz de bilesiz. Búdan artyq qanday «naqty dәlel» kerek? «Topastyghyn qazaq tiline tanyp jýrgen orysshyl itterding soyylyn soghushylardyn» auzyna qúm qúiylghany osy emes pe? Qúttyqtaymyn.
-Sizding ata babalarynyz Qúnanbay әuletining qúly bolghan degen sóz ras pa? Sondyqtanda shyndyqty sizden jaqsy biletin adam joq pa?
- Mening sheshem artyna sóz qaldyrghan, tildi kisi edi. Ol kisiden eki kitap múragha qaldy. Solardyng biri «Tughan jerim - Tarbaghatay» degen kitabynda Qúnanbay men mening naghashy atam Sasan biyding kezdeskeni turaly mәlimet keltirilgen.
Agha súltan Qúnanbay Tarbaghataydyng teristigindegi toghas auyldaryna bolys saylau kerek bolghanda ol oryngha ózine baghynyshty bir adamyn ertip kelipti. Halyq Qúnanbaydyng bolystyqqa óz adamyn otyrghyzyp ketpek bolghanyn kórip, «ne isteymiz» dep, Sasan biyge barypty. Sasan by sonda qonaqasyna eki qoshqar soyyp, olardyng basyn bir tabaqqa salyp, Qúnanbaydyng aldyna qoyyndar dep kenes beripti. Sonymen eki qoshqar soyylyp, eki bas Qúnanbaydyng aldyna tartylypty. Eki bas bir tabaqqa simaghandyqtan, ishekpen baylanyp tastalypty. Aldyna baylanghan eki bas qatar barghanda Qúnanbay múnyng syryn birden sezip, bir basty qolyna alyp, kesipti de ekinshisine qol tiygizbey qaytaryp beripti. Sodan bolys saylauy turaly auyz ashpay, qonaqasy bergenderge rizalyghyn bildirip, tez attanyp ketipti. Múnysy bir oryngha eki adamdy talastyrmay-aq qoyayyn, ózdering saylaghan adam bolys bola bersin degendi bildirgeni eken. Osylay Sasan by shiyelenisip ketui mýmkin daudy bir auyz til qatpay sheship beripti.
Sasan by - mening sheshemning tórtinshi atasy, Tarbaghatay ónirin biylep túrghan ataqty Mynbay biyding balasy, Qyzyl biyding nemeresi. Naryn ózenining boyynda ornalasqan Sasan babamyzdyng beyitine adamdar aghylyp kelip, basyna týnep, auyr kesirlerinen arylyp, shapaghatyn alyp ketip jatady. Shoqan Uәlihanov Sasan babamyzdy izdep kelip, súqbat qúrghan. Ol turaly úly ghalymnyng shygharmalar jinaghynyng IV tomynda derek bar.
Mening atalarym Qúlystaydy qalmaqtan qorghaugha qatysqan, Qabanbaymen ýzengiles Qaltay, Qalybay batyrlardan taralady. Qalmaq jenilgenen keyingi kezende de aldynan yrysy, auzynan sózi ketpegen tektiler túqymy. Qaltay batyrdyng esimi úrangha ainalghan. Jýkeshting Tarbaghataydan aghatyn Úlasty ózenining bastau alarynda, Oy jaylaudyng týstiginde ataqty atalarynan qalghan jaylauy, Emil boyyndaghy Aqsuda kýzeui men kókteui, Barlyqtyng týstigindegi Mayly, Jayyr degen jerlerde qystauy bolghan.
Jalpy tektilik turaly sóz qozghaudyng Qazaqstannyng taghdyryna tura qatysy bar. Óitkeni, halyqtyng basyndaghy bar qyrsyq teksizderding biylikke keluimen baylanysty. Olar halyqty azdyrdy. N.Makiavelly aitqanday, «azghan halyqty izgiligi bar, tekti adam ghana qútqara alady». Múny órkeniyet tarihy praktikasy ýnemi dәleldep keledi. Aldynghy qatarly damyghan elderding biyliginde aqsýiekter men әuletti ziyalylar otyr, al artta qalghan elderdi kedeyler men qúldan shyqqandar basqaryp otyr.
Órshil ruh, aghyngha qarsy jýzu, eshkimning batyly barmaytyn shyndyqta aita alu - tek aqsýiekterding ghana qolynan keledi. Óitkeni, olar ataq, mansap, aqsha ýshin ómir sýrmeydi, úrpaghynyn, Otanynyng mýddesine say, úly isterge úmtylady.
-Siz Khazakhstanda khazakh tilin damitiwding khanday joldaryn korsete alasiz? Khazakh tilindegi memeleket darejeli ghilmiy basilimdarding jarekh koriwine khalay kharaysiz? Khazakh Fizikasi,Khazakh matematiykasi, Khazakh Himiyasi,Khazakh Biologoyasi, Khazakh jertanimi, Khazakh astrologiyasi,Khazakh Optiykasi.... degendey ar sala ghilimi boyinsha Aylikh jornaldarding shighiwina khanday jolkorsete alasiz? Jokh ,Khazakh elinde tek adebiyet , Khoghamgha katisti basilimdar bolghanin khalaysizba? Ghilim tehniyka kazir ush juz jildik asire damewdan keyin tortinshi satisina kirdi deydi,bizding khazakhtar khazakh tilimen osi tortinshi dawer ghilim tiline keris keliwi mumkinbe?sizding pikiringiz?
- Qazirgi qazaq tilinde ghylymnyng әr salasyn qamtyghan basylymdar jaryq kóredi, zertteuler óz әlinshe jýrip jatyr. Tehnika men tehnologiya jaghynda narau bolghanymen, qoghamdyq-gumanitarlyq salalarda progress joq emes. Eger biz qazaq tilin órkeniyetti tilderding damu zandylyqtaryna say, memleketting resmy tili retinde ornyqtyra alsaq, onda til ghylymnyng barlyq salalarynda aqparat bere alatyn, zertteuler jýrgiletin tilge ainalady. Tilge qatysty sharalardy «mynau bolady» nemese «mynau bolmaydy» dep, ajyratyp tastaugha bolmaydy. Al aldymen tilding qoghamdyq-gumanitarlyq salalarda ýstemdigin qamtamasyz etu, olarda ornyqqan úghymdar men terminderdi negiz ete otyryp, kelesi kezekte tehnika men tehnologiya salalaryndaghy qazaq tilining funksiyasyn ornyqtyru jónindegi úsynystarda qisyn bar. Is tetigi tilding ózinde emes, ony damytushylarda, demek, qazaq ghalymdary men ýkimetting qolynda.
-Qanaghat, sizdi aldygha tartqannan góri artqa kegejektep túratyn qazaqy qoghamgha qyjyly bar kisi sezinemin jәne keyde sony qoldaymyn da. Sizge saulaghan súraqtardyn deni bizdin qazaqtildi qoghamnyn dengeyi men mәdeniyetin bayqatyp túr. Sizdi oqshau oylarynyz ýshin syilaymyn, tobyr oyly qazaqqa oy tastaghynyz keledi-aq, sodan kerisinshe tayaq jep jýrsiz ghoy. Sharshaghan joqsyz ba? Sizdin «Qazaqstan» gazetindegi sayasiy maqalanyzdy kórip qaldym. Nege sayasatty jaghalap jýrsiz? Álde qazaqtildi sayasattanushylargha kóniliniz tolmay ma? Kókserek
- Jyly lebizinizge rahmet. «Jaqsy sóz - jarym yrys» degen bar. Tayaq jep jýrgenime ókinbeymin. Óitkeni, óz elim, óz tilim ýshin jep jýrmin. Elim mening - enem menin. «Enesi tepken qúlynnyng eti auyrmaydy». Tobyr oily halqymdy órkeniyetting agrarly basqyshyndaghy batpaqtan suyryp algha shygharghym keledi. Búl baghyttaghy әreketterimning jemissiz bolmaytynyna da senimim mol.
Naghyz filosof әmbebap oilaugha qabiletti boluy, bәrin angharuy, bәrine aralasuy kerek. Sayasatqa qatysty mәseleler de meni enjar qaldyrmaydy, tipti ol taqyryptaghy mәselelerdi talqylaugha qúlshyna kirisuge әr qashan da әzirmin. Sayasatqa qatysty da aitylmay jýrgen «oqshau oilarym» az emes.
-Qaneke, sizding «Memlekettik til: qazirgi kýii jәne damu filosofiyasy» enbeginizdi juyrda ghana qolgha týsirip, shala qarap shyqtym. Oylarynyz ben úsynystarynyz kónilge qonymdy, iske orayly eken. Osyny iske asyrudyn jolyn oylastyrghan joqsyz ba?
- Oilastyryp jatyrmyn. Mening oiym, iydeyalarym - ol mening ómirimning mәni. Olardyng kәdege jarauy - baqyt, iske aspay qaluy - taghdyrgha soqqy. Sondyqtan atalghan kitaptaghy iydeyalardyng jýzege asyryluy menen arnayy, belsendi әreketti talap etedi.
-Qúzyrly oryndargha úsyndynyz ba? Qazirgi Til bilimi institutynyn missiyasy men qyzmetine bagha berip ketseniz. Onyn júmysyn qalay jandandyrugha bolar edi? Qazaq tilinin qazirgi zangha aynala bastaghan masqara qatesinen qalay qútylamyz? Oghan qarsy qanday shara men qúral kerek? Termiyn mәselesin qalay jandandyramyz? Terminkom degen alqa kerek pe? Onyn paydasy men ziyanyn atap ótseniz. Enbegnizdi eskergen ghalymdar men tiyisti mekemeler boldy ma? Aldaghy on jylgha arnalghan til jobasyn qalay baghalaysyz? Filosof retinde Azat Qazaqstannyn filosofiyasynyn damuyna qanday baghyt pen jaghday kerek? Qazaqtyn býgingi ahualyn qalay taldap berer ediniz? Belgili etnograf Núrbolat Masanov kezinde qazaqtyn bolmysy kóshpelilik jәne bar órkeniyeti men tarihyn da sodan izdeu kerek, әl- Farabiy araptyq ortanyn túlghasy, Attilanyn qazaqqa qatysy joq, odan basqasy da jetedi degendey pikir aytqan. Siz búghan qalay qaraysyz? Qazirgi biylik qazaqty kópúltty Qazaqstan deumen «janartylghan internasionalizm» iydeyasynyn qúrbany etip otyrghan joq pa? Siz óz qabyletinizdi asha alyp jýrsiz be? Bizdin qogham adam qabiletin ashugha, damytugha qanshalyqty iykemdi? Qazirgi qazaq Abay kezindegiden nesimen ilgeri? Kóp súraq qoydym, bәrine de jauap alghym keledi, bәri de jek emes, jalpy әri manyzdy dep oylaymyn. Sizge densaulyq tileymin jәne tobyryn sanasyna sanylau ashar túlgha bolyp jýre beriniz. Sapar.Astana qalasy
<!--pagebreak--><!--pagebreak-->
- Kóp nәrsening tolghandyruy kóp oy keshu ýderisinining bolghanyn aighaqtaydy. Oilaghan - qorytady, izdegen - tabady.
Súraqtarynyz óte auqymdy bolghandyqtan, búl joly olardyng keybireuleri turaly týiinderimdi keltireyin. Asyqpanyz, týbinde bәrining jauabyn tabamyz.
Til bilimderi institutynyng ghalymdarynyng baghytty oilary jәne qazaq tilining qazirgi mýshkil kýii turaly «Memlekettik til: qazirgi kýii jәne damu filosofiyasy» atty kitapta aitylghan. Búghan qosarym, búl ghylymy mekeme qazaq tilining qazirgi ózekti mәselelerining manayyna da bara almay, ózderining shekteuli týkpirine tyghylyp alyp, ildaldalap kýn kórip jatyr. Ýkimet ony jauyp tastaudan iymenedi de, qarjysyz qaldyrmaydy, al olar sony kemirip, әrqaysysy ózinshe, abstraktili birdenelerdi tauyp alyp, zerttegen bolyp, kýibeng tirligin jalghastyryp keledi. Mysaly, olar abbreviaturalargha jalghanatyn jalghau turaly bir erejeni eki erejege ainaldyryp, qiyndatyp qoydy. Al 2010-2020 jyldargha arnalghan til baghdarlamasynyng jobasyn jasaugha qatysqan joq.
(Aldaghy on jylgha arnalghan til baghdarlamasyna qatysty pikirimdi kelesi súraq qongshy Sәulege berilgen jauaptan qaranyz).
Filosoftyng ózi azat bolmay, ol azat oily filosofiya tudyra almaydy. Tayauda bir akademiyk-filosof ghylymiy-zertteu institutynyng biylikting bayandama dayyndaytyn kanselyariyasyna ainalyp otyrghanyn nalyp aitty. Ol biylik bizge qúbylystyng filosofiyalyq mәnin týsindirip berudi ótinbeydi, ózderining әreketterining «filosofiyalyq túrghydan dúrystyghyn» rastap berudi talap etedi dep múnayady.
-Til komiytetining qazirgi qyzmetine qaraghanda memlekettik tildi qoldanugha qanshalyqty qatysy bar dep oilaysyz? Jalpy, sonyng keregi bar ma? 2010-2020 jyldargha arnalghan til baghdarlamasy qanshalyqty qauqarly? Sәule.
- Birinshi mәsele Til komiytetining qyzmetine qatysty. Kez kelgen isting nәtiyjesi ony atqaru isine qosylghan organdar men mekemelerding burokratiyalyq kedergilerdi meyilinshe azaytyp, gorizontali jәne vertikali baylanystardy tiyimdi jýzege asyra otyryp, ózara qoltyqtan demesip júmys istey biluine tәueldi. Búl jerde sóz tiyimdi institusionaldyq qúrylym kerektigi jóninde bolyp otyr.
Qazir tildi damytugha qatysty júmystardy birlesip atqarugha tiyisti mekemeler týrli vedomstvolardyng qaramaghynda bolghandyqtan olardyng әreketterinde ýilesim bolmay, is algha jyljymay otyr. Mysaly, qazaq tilining materialyn taratatyn mәdeniyet bir ministrlikke, aqparat ekinshisine, al bilim jәne ghylym departamentteri ýshinshi ministrlikke qaraydy. Til mәselelerin sheshuge tura qatysy bar A.Baytúrsynov atyndaghy Til bilimder instituty men memlekettik mekeme Til komiyteti de ekeui eki ministrlikke baghynady.
Týptep kelgende, til taghdyryn anyqtau ministrding de, tanymal qayratkerlerden qúralghan komissiyanyng da qolynda emes. Óitkeni olar - formaly jaghynan alghanda tilge janama qatysty qúrylymdar. Til taghdyry oghan tura qatysy bar, songhy eki mekemening qolynda. Bәri osy eki mekemening intellektualdyq kýsh biriktiruimen - Til bilimderi institutynyng mәseleni sheshuding ghylymy jolyn tauyp beruimen, memlekettik mekemening júmystyng әkimshilik-qarajattyq jaghynan dúrys josparlanyp, úiymdastyryluyn qamtamasyz etuimen sheshilui kerek. Birlese әreket ete otyryp, jauapty júmystardy atqarudyng aldynghy leginde әrqashan atalghan eki mekeme jýrui kerek.
Til mәselelerimen ainalysatyn institusionaldyq qúrylym qayta qaraluy kerek. Qazaq tilinde is jýrgizetin ýlgilerdi dayyndau jәne praktikada paydalanu ýshin Til komiytetining ózge mýddeli organdarmen (salalyq ministrliktermen) tikeley baylanysqa shyghyp, mamandarmen birlese júmys jýrgizu mýmkindigi boluy kerek.
Ol ýshin:
1 Til komiyteti ózge ministrliktermen, mýddeli mekemelermen gorizontali baylanystargha shyghuy ýshin Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining tikeley baghynyshtylyghyna ótui kerek.
2 A.Baytúrsynov atyndaghy Til bilimderi instituty jәne tildi qarjylanratyn týrli Qorlar Til komiytetining tikeley qarauyna ótui kerek.
2010-2020 jyldargha arnalghan til baghdarlamasyna qatysty aitylar pikir mynau:
Kez kelgen keng auqymdy, manyzdy qoghamdyq mәsele eki aspktide qarastyrylyp sheshilui kerek. Olardyn
birinshisi - mәselening әdisnamalyq-teoriyalyq jaghy;
ekinshisi - úiymdastyru jaghy.
Baghdarlama jobasynda tilderding qazirgi kýiine, mengerilu dengeyine sipattama berilgen, halyqaralyq tәjiriybeni eskeru qajettigi, til ýiretudi úiymdastyru mәseleleri tәuir qarastyrylghan. Ádisnamalyq mәseleler de eskerilgen, biraq jetkilikti dengeyde dәiektendirilmegen.
IYerarhiyalyq-qarajattyq mәselelerdi ghana qozghap qoidyng týpkilikti nysanagha jetkize almaytyny jobany jasaushylardyng nazarynan taghy tys qalghan. Tek ynta men úrannyng jeteginde, tanymnyng emosiyalyq-sezimdik dengeyinde tyrashtana beruden esh nәtiyje shyqpaytynyn ómirlik praktika 20 jyl boyy algha tartyp kele jatsa da, joba avtorlarynyng sol tyghyryqqa taghy tirelip otyrghany kórinedi.
Kez kelgen qoghamdyq qúbylystyng syryn zertteu jәne damu zandylyqtaryn aiqyndau zamanauy ghylym jetistikterine sýienip jasalghanda ghana nәtiyje beretini beseneden belgili. Tildi damytudyng teoriyalyq negizderi jasalmasa, onyng eshqanday ózge mәseleleri sheshilmeydi.
Teoriyalyq negiz degende búl jerde bizding oiymyzgha aldymen qazaq tilining ishki ontologiyalyq mәseleleri keledi. Olardy sheshu últtyq әdeby tilding tújyrymdamasyn jasaudan bastalady. Qazaq lingvisteri әdeby til mәselelerin kóp talqylaghanymen, til qoldanu ýderisinde sýienetin ghylymy qújat retinde onyng tújyrymdamasyn jasaumen ainalysqan joq. Tiyisinshe, qazaq tilining leksikalyq qoryn tolyqtyru, til ornyqtylyghy, resmy stiliderdi jetildiru, semantika, til men búqara arasyndaghy baylanys mәseleleri ghylymy negizde sheshimin tapqan joq. Demek, qazirgi qazaq tilin industriyaly qoghamnyng әmbebap tiline ainaldyrugha әdisnamalyq-teoriyalyq dayyndyq jasalghan joq.
Qazaq tilining teoriyalyq dengeyde sheshiluge tiyisti ekinshi ýlken mәselesi - tilding syrtqy ómirmen baylanysy. Ol kóptegen arnalar arqyly jýzege asyrylady. Olardyng ishindegi negizgileri ýsheu:
a) mass-media qúraldary arqyly beriletin aqparattyng mazmúny;
ә) orta jәne joghary mekteptegi bilimning mazmúny;
b) kórkem ónerding mazmúny men iydeyalyq baghyttary.
Jobada mass-media qúraldary arqyly memlekettik tildi taratu jәne nәsihattau mәselesi sandyq sipattamalarmen bir shama keltirilgen. Al jariyalanyp jatqan materialdardyng mazmúndyq-sapalyq jaghyn jetildiru nazardan tys qalghan. Qazaq tilinde taralatyn búqaralyq aqparattyng ruhany qúndylyghy tómen. Olardyng oqylmaytyn sebebi osynda jatyr.
Onda kóbinese ózektiligin joghaltqan ótkenning jetistikteri, auyldyng súrghylt beynesi turaly, agrotropty materialdar jariyalanady. Oqyrmannyng oiyna kýngirttik týsiretin, janyn auyrtatyn, ýmitin ýzdiretin, otanshyldyq sezimin búldyrlatatyn, Qazaqstan qoghamynyng keleshegine senimsizdik tudyratyn, zarlauyq saryn basym. Jurnalist auyldyn, auyl jurnalisting sonynan ilese beretin ainalsoqtyq beleng alghan.
Jalpy, til tek BAQ arqyly ghana taralmaydy. Tilding memlekettik mәrtebesine say ornyghuy men damuyn qamtamasyz etudegi kórkem ónerding róli úshan teniz. Qazirgi qazaq tilindegi kórkem óner shygharmalarynyng basym bóligining taqyryby shekteuli, ózekti emes, tili orasholaq, kórkemdik oryndalu dengeyi tómen, bәsekege qabiletsiz. «Fransuz tilin ýirenuge adamdar ol tilde oqugha tatityn әdebiyet bolghan song qúmar» dep E.Sepir aitqanday, kópshilikting qazaq tilin ýirenuge yntalylyghyn arttyru ýshin qazaq tilinde tatymdy dýniyeler kóp boluy kerek.
Qazaq tilinde jasalyp jatqan kórkem әdebiyette eskini ansau, dәstýrshildik; tarihshyldyq (istorisizm); auyldy dәripteu, qazaqty sub-órkeniyettik aimaqta mәdeniy-әleumettik órleuden jyraqta qaldyrugha tyrysu elementteri basym.
Qazaqstan mektepterinde iygeruge úsynylatyn bilim mazmúny Kenestik kezennen kele jatqan bilimdi nysanalau (znaniyesentrizm) paradigmasyna qúrylghan. Búl paradigma boyynsha bilim alghan qogham (Resey, Qytay, Iran, Soltýstik Koreya t.b. elder) tehnika jәne tehnologiya salalarynda keybir efemerli jetistikterge jetkenimen, halqynyng basym bóligi sayasiy-qúqyqtyq jaghynan sauatsyz, mәdeniyeti tómen bolyp qala beredi.
Qazaqstandyq oqulyqtardyng mazmúny agrotroptylyghymen, ghylymy dәiektiligining kemshindigimen, patriottyq ruhynyng solghyndyghymen, oqushyny ózinen iyteretin psihologiyalyq jaghymsyz yqpalymen, stilidik orasholaqtyghymen, túnyp túrghan qatelerimen erekshelenedi. Búlar oqushynyng bilimge yntasyn tejeydi, ony ambivalenttik, jaghymsyz stress kýiine týsiredi.
Tarih oqulyqtarynda negativti qúbylystardy - jenilisti, toqyraudy, mәdeniyetsizdikti, kedeylikti, әleumettik aurulardy, despotizmdi, totalimtarizmdi, repressiyalardy zarlay sipattau basym.
Qoghamnyng ruhany tynysy qazaq tilinde oryndalyp, taralyp jatqan ruhany ónimderding - BAQ materialdarynyn, bilimnin, kórkem ónerding sapasymen jәne ruhymen aiqyndaluy kerek. Til ýirenuge súranys osylay tuady (keybireuler aityp jýrgendey, jogharydan kýshtep úiymdastyrumen emes).
Til - qoghamdyq qúbylys, sondyqtan ony qoghamnan bóle qarastyrugha bolmaydy. Tilding ghylymiy-teoriyalyq mәseleleri - onyng ishki qúrylymy, syrtqy ómirmen baylanysy arnayy qúrylghan akademiyalyq ortalyqtarda baghdarlama dengeyinde zerttelui kerek.
Osy aitylghandar baghdarlamagha enip, jýzege asyrylghanda ghana qazaq tili naghyzynda memlekettik mәrtebesine say qyzmetin jónimen atqaratyn dengeyge kóterile alady.
-Qanaghat agha, qazaq tildi jurnalisterding tili nege qasandanyp barady? Búl әlde býgingi aqparat zamanynda derekterdi dәl beruden tuyp jatqan "qasandyq" pa? Álde býgingi qazaqtildi jurnalister qazaq tilining uyzyna jarymay ósken be?
- Osy mәselege qatysty «Memlekettik til: qazirgi kýii jәne damu filosofiyasy» atty kitapta arnayy tarau bar. Ondaghy iydeyalardy tolyqtyryp, jetildirip qayta qaraghan maqalanyng nobaylaryn mýmkindik bolsa, tayaudaghy arada qayta qarap, osynda joldamaq oiym bar.
-Siz qazaq tilinde «beyneli» sózder óte kóp.»Beyneli» sózderdi qala jastarynyng úghuy qiyn, sondyqtan da qazaq tilin tez ýirenip kete almaydy. «Beyneli» sózder qala jastarynyng jadyna sinbeydi deysiz. Qazaq tilin qala jastaryna ýiretu ýshin sonda tilimizding bay qorynan bas tartuymyz kerek pe? Ádeby shygharmalar qazaqtyng astarly, kórkem, beyneli tilinsiz qalay jazylady?
- Búl men oilap shygharghan teoriya emes. Dýnie jýzine tanymal ghalymdardyng tújyrymdaryna jәne keng taralghan әdeby tilderding tәjiriybesine sýienip shygharylghan qorytyndy. Osy mәselege terenirek ýnilginiz kelse, mysaldarmen keltirilgen tolyq sipattamany «Memlekettik til: qazirgi kýii jәne damu filosofiyasynan» tabasyz (Últtyq kitaphanada, Ghylym akademiyasynyng kitaphanasynda).
- Siz enbeginizde «Qazaq tili qoghamdyq ýderisterden tys qaldy da sonyng saldarynan ol til damu ýderisin bastan keshpedi» degendey uәj aityp otyrsyz. Osyny júrtqa kenirek úqtyra ketseniz. Jalpy, enbeginiz jaqsy jәne tújyrymdy. Biraq ol halyqqa taralmay otyr. Nege osy sayt ózine tigip qoymaydy? Jәne shygharghan Altynbek qory eken. Aygýl.
- Kenes Odaghynyng túsynda, sosialistik industrializasiya nauqany bastalghannan keyingi kezende qazaq tili resmy is jýrgizuden aulaq qaldy. Qazaqstan industriyaly satygha ayaq artqanda qazaq tili sol auyldaghy túrmys dengeyinde qalyp qoydy. Ishinara bilim salasynda, BAQ-da qoldanyluy tilding qoghammen birdey ayaq alysuyn qamtamasyz ete almady. Týpkilikti qayshylyq osydan tuyndap otyr. Endi qazaq tilin industriyaly qoghamnyng resmy tiline qoyylatyn talaptargha say damytu kerek.
-Sizding «Memlekettik til: qazirgi kýii jәne damu filosofiyasy» kitabynyzdy qaydan tabugha bolady? Maqsot
- Altynbek Sәrsenbayúly qorynan súrap kóriniz (3410151). Áytpese, Últtyq kitaphanada, Ghylym akademiyasynyng kitaphanasynda bar.
-Qanaghat Jýkeshev deytin kókemiz әlgi «qazaqtyng tili ghylymgha, filosofiyagha, sayasat tiline» jaramaydy dep soghyp jýrgen «myqty» ghoy. Qazaqtyng tilinen qanday kemistik kórip jýrsiz, Qanaghat myrza? Taratyp aityp berinizshi.
- Búl mәseleler mening «Memlekettik til: qazirgi kýii jәne damu filosofiyasy» atty enbegimde taratylyp aitylghan.
- Búl kisi bir sózinde: «Batys filosoftaryn oqymaghan adam, oishyl bola almaydy», dep edi. Qytay Kunfusy kimdi oqyp oishyl boldy eken? Ál-Faraby men Abay she? Áyteuir, qiyalap sogha beretin siyaqtysyz ghoy. Kelsisesiz be?
- Eger «Batys filosoftaryn oqymaghan adam, oishyl bola almaydy» degen siltemening qaydan keltirilgenin naqty kórsetip berseniz, Sizding súraghynyzgha qopara jauap beruge bolar edi. Siz ataghan adamdar - óz zamanynyng oishyldary. Olardyng tabighat, qogham, adam, túrmys, morali jәne әleumettik ómirding keybir qyrlary turaly aitqandary әli de ózekti boluy mýmkin. Ál-Farabiyde qoghamdargha, onyng biyleushilerine bergen jaqsy minezdeme bar. Onyng Aristoteli shygharmalaryna sipattamasy men óz enbekterindegi materialistik iydeyalarynyng úshqyny averroizmning negizin qúraugha qosylghan qomaqty ýles boldy. Biraq, búl oishyldardan qazirgi zamannyng ózekti súraqtaryna jauap taba almaysyn.
Bizding zamanymyzdyng ózekti súraqtaryna - órkeniyetter men qoghamdardyng damuynyng qozghaushy kýshteri, damu dialektikasy, әrkelkiligi, algha ozyp ketuding nemese artta qaludyng sebepteri, liyberal-demokratizm, mentaliytet, adam ómiri, erkindigi, mindetteri, taptar, evolusiya, revolusiya, biylik, ashyq qogham, qúqyqtyq qogham siyaqty jәne búlardan basqa jýzdegen súraqtyng jauabyn Batystyng orta ghasyrlardaghy naturfilosofiyasynan qazirgi postmodernizmine deyingi aralyqta ómir sýrgen oishyldardyng enbekterinen ghana tabugha bolady.
-Aytpaqshy qazaq tiline, úly Abaygha qarsy jazylghan dissertasiyanyzdy qorghadynyz ba? Qalay úyalmay sonday taqyrypty tandap aldynyz? Asylhan Kókbóri!
- Ol dissertasiyanyng qoljazbasy Ghylym akademiyasynyng kitaphanasynda. Soghan baryp, tekserip, «Abaygha qarsy jazylghan» tústarynan silteme alyp, olardyng qay betten, qay taraudan alynghanyn naqty kórsetip, osy saytta jariyalanyz. Qalghan әngimeni sonan keyin jalghastyrayyq.
Súraqtardyng kóbi óte ózekti. Jastardy kóp mәsele tolghandyrady. Oishyl, izdengish azamattardyng kóptigi quantady. Keybir arandatushy súraqtargha da jauap bere otyryp, qanaghattanarlyq kýide boldym. Áli de súraqtar berinizder. Birge talqylayyq, oy bóliseyik. Týbinde sheshimi tabylmaytyn mәsele joq. Internette kelesi kezdeskenshe!
Sony