Ángime

Ayaday dýngirshikting temir edenin taghaly ókshelerimen sartyldata soghyp ishke sambyrlap sóiley kirgen ýsh qatyn búnyng til úshyna kep qalghan sózin aitugha da ýlgirtpey, kiyip ala jónelgeni. Ishi kýiip, tysqa atyp shyqqany sodan.

Tysta ayaghyn ayaghyna soqqylaghan kempiri lyqa toly sómkesinen alysqa úzap kete almay, ainalshyqtap jýr eken. Eki qolyn eki jenine aiqastyra súghyp jiberipti, tonghan, sirә.

– Ne boldy? Týring búzylyp ketipti ghoy, – dedi ayaldama irgesindegi dýngirshikten dedektep, jýgire shyqqan oghan kýdiktene qarap. – Ilinisip qalghannan sausyng ba taghy?

Jasy jetpiske shamalasqan qyrma saqal kisi kýigelektenip, kempirining janyna jetip keldi.

– Ó-ósh... she... she...

– Tәit, aitpa jaman sózdi. – Kempiri betin qaytaryp, keyip tastady. – Jaurap kettim. Jýrin, taksy ústayyq.

Basyna toqyma beret, ýstine qonyr pәlte kiyip domalana qalghan kempiri ayaldamadan shygha sala, qolyn sermep, taksy toqtatty. Keng kóshede iyin tiresip jyljyp bara jatqan kóp kólikting shetki bireui jyrylyp, beri búryldy.

– Áuezov-Sәtbaev, – dedi kempirinen búryn jetken qyrma saqal syrma shapanynyng etegin qayyryp, aqsha izdegendey ishki qaltasyna qolyp súghyp jatyp.

– Myng tenge!

– Ne deyt!? – Qaltasyna súqqan qolyn tez suyryp aldy. – Sidik shaptyrym jerge de me?

– Myng tenge, – dedi taksiyshi jigit aitqanynan qaytpay.

– Qansha deydi? – dep kempiri kiylikti.

– Myng dep túr.   

– Meylin! Myng bolsa, myng bolsyn. Tezirek keteyik búl aradan.

– Ó-ósh... she... she... qúryp qap pa taksi, basqasyn toqtatyn.

Kelise almasyn sezgen taksiyshi әinegin kóterip, jyljugha ainaldy.

Ayaldamadan aulaghyraqqa kóligin qantaryp qoyghan basqa bir taksiyshi búlargha alqynyp jetti.

– Taksi, taksy alamyz!

– Áuezov-Sәtbaev.

– Auezova-Satbaeva ma?

– Joq! Áuezop-Sәtbayop dep túrmyn men saghan.

– Myng tenge.

– Mynda basyng qalsyn! Bez jýz dep ait.

– Meyli, bolsa, bolsyn. Otyrynyzdar.

– Astapyralla, – dedi qyrma saqal kólik jýrip ketken son. – Ne kórindi senderge, mynnan basqa sandy úmytyp qalghansyndar ma? A-a!

– Benzin qymbattap ketti, agha, – dedi taksiyshi aqtalyp. – Onyng ýstine kóp jerde aqshagha benzin bermey  jatyr, talon súraydy.

– Ádeyi qat qyp otyr onbaghandar. Kýmpip shyghyp jatqan joq pa múnay degen. Keshe bar benzindi býgin jer jútyp pa eken? Qymbattata týspek qoy, kәzzaptar, jebirler, jәlepter! Ó-ó, she... she...

– Qoy әri! Janaghy dýkennin ashyghan airanday shapshyp shyqtyng ghoy týge. Bazarda da tynysh jýre almaysyn. «Badynaq dep nege jazbaysyn? Nege pópkórim dep jazasyn?» dep jýgeri satqan qyzgha tiyisip... bazar ishin u-shu qyldyn. Úyat emes pe? Sabana týs. – Artta otyrghan kempiri basu aitty.

– Qalay týsesing sabana? Qalay? – dep eki qolyn birdey sermep, ekilenip shapshandata sóiledi qyrma saqal. Auzynan týkirigi shashyrap ketti. – Qazaqtyng bayaghydan bar әdemi sózi túrghanda, qaydaghy bir pópkórim degen shetelding sózine jabysyp... Jaraydy ony qoyalyq, anau kózi túzday mәgәzinshi qatyndy aitsay, berip túrghan aqshany almay. «Vozmy sebe svoy medyaki» dep bir tengelikterimdi keri laqtyryp. Áh, zәntalaq! Medyak bolsa da aqsha emes pe ol? Tәuelsiz memleketimizding aqshasy. Últty mensinbeu ghoy baryp túrghan. Kerek desen, arnayy bap bar búghan. Ákimshilik kódekiste. Kózi kókshireygen pәleket! Kýn jylynsyn, sosyn kóreyin әuselesin. Bir uys bir tengelik әkep... sony almasa polisagha aryz jazyp, kózine kók shybyn ýimeleteyin. Nu, pәgәdi, bәlem!

Qyrma saqal súq sausaghyn bezep, qalshyldap ketti.

– «Nu, pogodi» degen mulifilim bar ghoy, – dep taksiyshi myrs-myrs etip sózge aralasty. – Qoyan men qasqyr turaly. Qashqan qoyandy qualaytyn aqymaq qasqyr turaly she...

Qyrma saqal astynan shapshyp su shyqqanday qopang etip, ornynan týregep kete jazdap, taksiyshige tónip baryp qaytty.

– Áy, ne dep túrsyng ózin!? Qasqyr – bizding totemimiz! Myna men tarihshy adammyn, bilmeseng aitayyn, bizding totemimiz kók bóri. Onbaghandar... on shoshqagha toymaghandar... sonda oilaghandary bizding qasiyetti totemimizdi qasaqana sayqymazaq qyp, qasaqana mazaq qyp, keleke ghyp... әi, әi, últty bórilik minezden aiyru ghoy ol! Aqyry jetti maqsattaryna. Baldardyng sanasyna qasqyrdy aqymaq, danghoy etip sinirip tyndy. Bizding bastyqsymaqtar... әi, qúl ghoy olar, qúl... sol «Nu, pәgәdiyden» úyalyp, qymsynyp, eki myng otyzda kók bóri bolamyz deuding ornyna, eki myng otyzda barys bolamyz degendi shygharypty auzy qisandap. Mә, saghan barys! Qalay búghan ashulanbaysyn! Qalay búghan jyndanbaysyn! Ó-ósh... she... she...

Ashugha jaydaq mingen onyng jelkesinen kempiri súq sausaghyn batyra núqyp qalyp, tynyshtandyra qoydy.

– Qaraghym-ay, mәn berme shaldyng sózine. Ózinshe pәtirót búl. Ómir boyy alysyp kelem. Orys dese qútyrghan buraday jyny ústap ketet. Anau on jetinshi jyldan beri qaray qaqsap bastaghanda.... iship otqan shәiindi tastap qashasyn... Tarih pakýltetinde beker oqyghan ghoy. Ashulansa kil osylay, shymkentshiley jóneledi. Auru  ghoy.

Kempirining sózine yrza bolghany ma, bir ezulep kenkildep kýlip qoydy da:

– IYә, aiyp etpe qaraghym, – dedi janaghy órekpigen ekpininen ilezde aiyrylyp. – Kempirim qayta beriden qayyryp otyr. On jetinshi jylyng ne, patsha ókimeti bir myng da segiz jýz alpys altynshy jyldan bastap jalanayaq, jalanbút batraqtaryn bizding jerge qaptatqan ghoy. «Qarsy kelse, sózge kelmey at ta tasta, sot joq» dep qot-qottap qoyghan. Onysyn keyin Stolypin degeni órshitip jiberipti. Sodan qalghan silimtikter... tәuelsizdik alghanymyzgha pәlen jyl bolsa da bizdi mensinbey, adam qataryna sanamay, shetqaqpay qyla beredi. Al, qazaq beyshara qaytti? Basyn qorghalap, el asyp ketti. Misaly, bizding atalarymyz Qaraqalpaq ketken. Jolda ólgeni ólgen, qyrylghany qyrylghan. At tóbelindey azghantay top jetken, ilinip-salynyp, aryp-ashyp. Sodan taraghan úrpaqpyz biz. Kýiem ghoy, kýigen song aitam ghoy. Áy, búlar ma, búlar...

Ol juyq arada sabasyna týse almay, sheke tamyry solqyldap, audarylyp-tónkerilip mashina ishine syimay ketti.

Keng kóshede syghylysqan kólikter bir-birine taqala bayau jyljyp bara jatty. Syrtta ayaz. Keshe jaughan qardyng ayazy. Anadaydan súq sausaghyn shoshaytyp, taksy toqtatqan jalanbas kelinshek kórindi. Janynda on-on bir jasar shamasyndaghy kishkentay qyz bala býrisip túr. Kólikter janyna janap baryp, toqtamay ótip ketken sayyn, kolgotky kiygen siraghyn tonghan tauyqtay sidityp bir kóterip qoyady.

– Mynalardy ala keteyik, agha, – dedi taksiyshi elendep.

– Alsang al. Bayghústar dirdektep túr eken, – dep boyy jylynghan qyrma saqal kenshilik jasady. – Kempir ekeumizden ala almaghan bes jýz tengeni osylardan al.

Jalanbas kelinshekting baratyn jeri búlarmen bir bop shyqty. Olar qantardyng bir qúshaq ayazyn ózderimen birge ilestirip ishke endi. Ysyrylyp otyrghan kempirding janyna jayghasyp jatyr. Aytsa aitqanday, jaurap qalghan. Kelinshekting bauyryna tyghyla týsken tyrnaqtay qyzdyng eki beti bop-boz. Qyrma saqal olargha jýzin búryp, әldene degisi keldi me, oqtala bere, rayynan tez qaytyp, týzelip otyrdy. «Tonatyn da dәnemesi qalmaghan, sirә» dep kýbir etti.

Taksy sәlden song ongha búrylyp, qosalqy tar jolgha týsti. Kólikten ada kóshemen júlqyna zymyrap biraz jer útty.

– Anashym, jaurap kettim, qolymdy ústanyzshy, – degen kishkentay qyzdyng nәzik dauysy estildi art jaqtan.

Qyrma saqaldyng qúlaghy eleng etip, kýlip jiberdi.

– Anashym dey me, myna balapan? A-a? Qaydan ýirenip jýr, anashym degendi? – Kishkentay qyzgha jýzinen meyrim tóge, sýisine qarady. – Ájesi, kәmpit bershi. Tilining tәttisin qara. Tipә-tipә, til-auzym tasqa. Anashym deydi-ә! Anashym!

– Ákesi ghoy ýiretip jýrgen. Ákesi múghalim mektepte. – Kelinshekting minezi ashyq siyaqty, jatyrqamay ile jauap qatty. – Dúrys qoy onysy, – dep kýieuin syrtynan qoshtap qoidy da úmytpady. – Mama, papa degen orystyng sózin tastauymyz kerek qoy.

Kýlimsirep otyrghan qyrma saqal myna sózdi estigende ezuindegi jymiysty jyldam jiya salyp:

– Qaraghym, ainalyp keteyin, kim aitty saghan mamany orys sózi dep. Mama degen orys sózi emes. Mama degen týrkining sózi. Týrkiden taraghan jer jýzine – dedi.

– Týrikti qoyynyzshy, – dep kirjiydi kelinshek, – bir turchanka kórshim bar. Súghanaq. Úry. Kýieui de týrik. Áyelinen ótken. Týrikterdi jaqtyrmaymyn óz basym.

– Ne deydi, myna qaraghym! – Qyrma saqal jekpe-jek tóbeleske dayyndalghan adamsha bar denesimen enserile búrylyp, shýilige qaldy. – Bile bilsen, ainalayyn qaraghym, týrik degen qazaqtyng bauyry. Oibay-au, Qazaqstan tәuelsizdik alghanda birinshi bop solar emes pe alaqaylap quanghan. Solar birinshi moyyndaghan bizding tәuelsizdikti. Olay dey kórme týrikti. Bar shyghar birli-jarym jamany. Áytpese... men saghan tarihshy retinde aitayyn, bir myng da jeti jýz...

Qyrma saqal úzaq bir tarihy hikayany tolghap jibermek bop, әngimesin bastay bergende, jalanbas kelinshek taksiydi toqtatyp, aqshasyn tólep, týsip qaldy. Hikaya bastalmay jatyp ýzildi.

– Qap, – dep kýiindi qyrma saqal júdyryghymen tizesin týigishtep.

– Bastaldy. Myng ret aitqan әngimesi. – Kempiri kekete kýlip jiberdi.

– Myng ret, million ret aitam búny. Qashan sanalaryna jetkenshe aita berem, aita berem. – Shala býlingen qyrma saqal qoyan qúlaqshynyn basynan júlyp alyp, júmyrlap-júmyrlap qaytadan basyp kiyip aldy. – Miy ashyghan qazaq mama degen әibat sózdi orystyki dep laghyp, adasyp jýr. Orystyng sózin aitpay, óz sózimizdi aitqanymyz, jýdә, dúrys. Au, ainalyp keteyin mama degen sózdi atam qazaq ejelden aityp kele jatyr ghoy. Áy, inishek, toqtashy osy aragha. Toqtashy deymin. Bes jýzding ýstine taghy bir bes jýz qosayyn. Myng qylayyn. Toqtay górshi.

Kóligin jol jiyegine irikken taksiyshi an-tan.

– Al endi tynda. – Qyrma saqaldyng jýzi kýp-kýreng bop qyzynyp alghan. – Sen, inishek, balam, ómirinde mama biye, mama qaz degendi estip pe en?

– Estigem. Mama aghash degen de bar.

– Ánekey, ainalayyn-au, sen ózi aitqan sózdi týsineyin dep túrghan adamsyng ghoy. Estip otsyng ba, kempirim-au, mama aghashty bilip túr myna bala.

Qyrma saqal masattanyp, saq-saq kýldi.

– Al, endi bylay...

– Agha, jýre bersek qaytedi. Túrugha bolmaydy bú jerge.

– Jýrsen, jýrin. Al, endi bylay. Esine myqtap saqtap alyn. Mama orys sózi emes. Týrkining sózi. Aytayyn. Jolgha týsip alyng әueli. Jaylap, asyqpay jýre berin. Pәlen ghasyr búryn, naqty qay ghasyr ekeni blaknotymda jazuly, Shumer degen el bolghan. Qosózen degen jerde. Ozyq mәdeniyeti bolghan onyn. Ózining jazuy, ózining ozyq ghylymy bolghan. Sol Shumerden kók týrik kelip shyghady. Sol Shumerding ama degen sózi bolghan. Maghynasy – ana, sheshe. Shumerding balasy ózin tughan әieldi ama degen. Qazirgi qazaq ta sheshesin ana deydi ghoy. Áy, әi, oghan talas joq. Ghylymda dәleldengen.

– IYә, iyә, – dep osy arada taksiyshi qoshtay ketti. – Mening negizi oqyghanym – qazaq tili men әdebiyeti. Múghalimdik. Qazaq tilinde my degen dybys ny-gha ainalyp kete beredi. Sonda ama degen sózdegi my nygha ózgerip, ana bop ketken deysiz ghoy.

– Mine, mine... Qazir ýige barghan song ketpeshi ainalayyn, shay iship otyryp әngimeleseyik ekeumiz. Mәseleni bilip túrsyn. Jetik ekensin. – Qyrma saqal quanghany ma, qylghyna sóiledi. Eki beti qyp-qyzyl bop ketti. – Sol ama jer jýzine Shumerden taraghan. Bireuge mama bop barghan, endi bireuine dama bop engen. Madam dep jýrgender de bar. Kóp. Misal kóp. Tarihta Amazonka degen jauynger әiel taypasy bolghan dep jýr ghoy. Sol anau ama sózimen tikeley baylanysty. Amazonka degen ózendi biletin shygharsyn, Ontýstik Amerikadaghy. Ony ózderi Amazonas deydi. Ka-ny qosyp jýrgen orystar. Amazonas dep ýndister atap ketken. Ýndis degenimiz de osy ózimizding jerden, Altaydan auyp barghandar. Adam zamanynda. Olar da ózining qúdasyn qúda deydi, svat demeydi. Ama sózin Amerikagha solar alyp barghan. Al endi әlgi Amazonas amalardyn, yaghny analardyng ózeni degen sóz. Ama ózen! Ama sózining songhy a-sy ózenning ó-sin jep qoyghan. Kórding be, qisyny kelip túr ghoy. Solay ma? Sondyqtan da ama basqalargha qaraghanda bizge, qazaqqa eng jaqyn sóz. Dәlelim bar oghan. Aytsam, tyrp ete almaysyn.

– Qoy deymin endi, balanyng miyn atala qylma. – Manadan typ-tynysh montiyp otyrghan kempir orta jolda asyghys kiylige ketti. – Mәshin aidap kele jatqan adamgha meshay etpe. Bir jaghyna tayyp keter.

– Ayta beriniz, agha. Ángime endi qyzdy, – dep taksiyshi ony jelpindirip tastady. Qyrma saqaldyng sermep qalghan qoly qoyan qúlaqshynyn teris ainaldyryp jiberdi, yrza bolghany shyghar. Syrma shapanynyng ónir týimesin bir aghytyp, bir saldy. Yrs-yrs kýle beredi.

– Osy arasyna kelgende shayan shaghyp alghanday shorshidy bú kempir. – Ha-ha-halap, mәshiyne ishin bir ózi basyna kóterdi. – Shorshyma. Tarih solay. Aqymaq kempir, qayta quan oghan.

Bir shekesine qisayyp ketken kepkisin týzey bergen taksiyshi jigit te arsalan-arsalan.

– Endi sen myna qyzyqty qara. Janaghy ama-nyng songhy a-syn alyp tastasang ne bolady, a? Uaqyt degen songhy a-ny jelge úshyryp jibergen ghoy. Úqtyng ba? Ama-nyn, úqtyng ba, sonda ne bolghanyn? Mynau mening kempirimdiki... ha-ha-ha! Mamanyng basqa júrtqa emes, qazaqqa óte jaqyn sóz ekenin osydan-aq bayqay ber.

– Ómiri estimegen әngimem, – degen taksiyshi jigit basyn shayqap, tanghalyp qaldy. – Qyzyq! Tamasha!

– Qaydan estiysin? Men ashqan janalyq búl, esh oqulyqta joq. Kәri tarihshynyn, Qaraqalpaqstannan kóship kelgen oralman tarihshynyng ashqan janalyghy. Doktorlyq qorghap jiberse de jarap túr.

– Shynynda qorghap nege almaysyz?

– Jasym jetpiske kelgende me? Men emes, myna sen qorgha, taksiyindi tasta, jassyng ghoy.

– Doktorlyqtyng da dәmi ketti-au, aghasy.

–  Qúrtty ghoy, ghylymdy qúrtty! Ó-ósh... she...she...

– Mine, keldik, Satbaeva... a-a, Sәtbayop, óziniz aitqanday.

– Kep qaldyq pa? Sәtbayop pa?– Kózin syghyraytyp tóniregine barlay qarady. – E-e, kelippiz, osy ara. Osy ara, ainalayyn. Toqtay qal. Qap, qalay tez kep qaldyq, ә! Papany aitugha ýlgirtpey...

Taksy joldyng ong jaghyna oiysyp baryp kidirdi.

Jerge әueli ong ayaghyn týsirip, «әup» dep sosyn ózi sekirdi. Qayta ainalyp mәshiyne ishine basyn súqty.

– Ózing sanlauy bar bala ekensin. Uәde, uәde! Myng tengendi berip qoyayyn. – Qúnjyndap qoynyna qol saldy.

– Agha, oqyp-týigeniniz kóp qazynaly qariya ekensiz, – dedi taksiyshi tolqyp, – songhy kezde jolym bolmay jýrgeni. Maghan aqsha emes... bata berinizshi.

– A-a, bata!? – Qyrma saqal qoynyna salghan qolyn bir alyp, bir súqty. – Bata deysing be, ainalayyn, qaraghym-au, kel onda. – IYilip túrghan kýii qolyn jaydy. Jayyn jaysa da, batany qalay bastasam eken degendey, kempiri jaqqa qaraghyshtap:

– Ó-ósh... she... she... – dedi. Kidirinkirep baryp tili kenet sheshilip ketti. – Shóbere-shópsheginning yraqatyn kór, qaraghym, aumiyn! – Qysqa qayyryp, jalma jan betin sipap jiberdi.

Taksiyshi jigit batagha qanbay qalghanday alaqanyn jayghan kýii bógele berip:

– Tabysty bol denizshi, – dedi jalbaryna qarap.

– Tabasty bol, tabysty bol, ói, ainalyp keteyin... ó-ósh... she... she... shesh... shash etekten tabys tap, әumiyn!

– Aytqanynyz kelsin! Áumiyn! – dedi taksiyshi jigit sonda ghana betin sipap.

Esik syrt jabyldy.

– Aljiyn degen shygharsyng sen shal, – dedi kempiri bylay shygha bere. – Ashulanghanda aitatyn sózing auzynnan shyghyp kete jazdady ghoy. Abaylamaysyng ba?

– Áy, kempirim-ay, – dedi qyrma saqal kenkildep kýlip bara jatyp, – bilmey jýr ekem, ashulanghan men yrza bolghan birdey eken ghoy.

3.01.2018 jyl, saghat týngi 4.15.

Núrlybek SAMATÚLY

Qyzylorda oblysy, Jalaghash audany, qazirgi Temirbek Jýrgenov atyndaghy auylda 1966 jyly tughan. Qyzylorda pedinstitutynyng «Qazaq tili men әdebiyeti» fakulitetin bitirgen. Osy oqu ornynda múghalim, Qyzylorda oblystyq Teleradio habarlaryn taratu kompaniyasynda redaktor, respublikalyq «Ana tili» gazetinde bólim mengerushi, «Habar» telearnasynda redaktor, respublikalyq «Júldyz», «Tan-Sholpan» әdeby jurnaldarynda proza bólimining mengerushisi qyzmetterin atqarghan. Qazir «Tan-Sholpan»  jurnalynyng bas redaktory.

Abai.kz