Serik Joldasbay. Álihangha atylghan oq Altynbekti de ainalyp ótpedi
Alash amanatyn arqalaudaghy auyrtpalyqty anyq sezingen azamat Altynbek edi. «Tiri bolsam, han balasynda qazaqtyng haqysy bar edi, qazaqqa qyzmet qylmay qoymaymyn!», - dep sert etken Álekenning әz armanyn orynday alatyn da Altynbek bolatyn. Qaskóiler «tiri bolsa» Altekenning «qazaqqa qyzmet qylmay qoymaytynyn» jete týsindi. Sondyqtan da bolar, amal-aylasyn asyrghan qandy qol qaraqshylar ony alashynan aiyrdy.
Alash amanatyn arqalaudaghy auyrtpalyqty anyq sezingen azamat Altynbek edi. «Tiri bolsam, han balasynda qazaqtyng haqysy bar edi, qazaqqa qyzmet qylmay qoymaymyn!», - dep sert etken Álekenning әz armanyn orynday alatyn da Altynbek bolatyn. Qaskóiler «tiri bolsa» Altekenning «qazaqqa qyzmet qylmay qoymaytynyn» jete týsindi. Sondyqtan da bolar, amal-aylasyn asyrghan qandy qol qaraqshylar ony alashynan aiyrdy.
Altynbek Sәrsenbayúlynyng biylikke qalay kelgeni turaly bylayghy júrt kóp nәrse bile bermeui mýmkin. Qarapayym jurnalisting biyik belesterdi últtyq mýddeni tu etu arqyly baghyndyruy býgingi tanda mýmkin emes siyaqty bolyp kórinedi. Áytkenmen, maqalada - Álihan men Altynbekting arasyndaghy ruhany ýndestikti asha týspekpin. Oghan sebepte joq emes. Mәselen 1989 jyly Altekeng «Órken» jәne «Gorizont» gazetin shygharsa, tura jýz jyl búryn, yaghny 1889 jyly Álekeng eng alghashqy maqalasyn jazady. Álihan Bókeyhan atylar kýni toltyrghan «tútqyn anketasynda» óz kәsibin «Jurnalist, audarmashy» dep kórsetedi. Al, Altekenning negizgi mamandyghy jurnalist ekenin eskersek búdan sәikestik izdeuimiz qisyndy siyaqty. 1913 jyly «Qazaq» gazetin ashqan alashtyqtar: «Paydasy bar isting qanday ekenin bilip, sony istemekshimiz! Zararly isten qashpaqshymyz! Búrynghynyng ondy isinen ýlgi almaqshymyz!», - dep aldaryna maqsat qoyady. Altynbek basshylyq etken qos birdey basylymnyng baghyty: «Paydasy bar isting qanday ekenin biluge», sonday-aq, «...ondy isten ýlgi alugha!» arnalghanyna kýmәn joq. Sebebi ol kezde «Órkennin» taralymy 30 myng bolsa, «Gorizont» 100 myng danamen kópshilikting sýiip oqityn gazetine ainalghan bolatyn. Atalmysh gazetterding keng qanat jayuy basshylyqtyng últtyq ústanymdy ústanghandyghyn da bolsa kerek.
1992 jyly A.Sәrsenbayúlyn N.Nazarbaev memlekettik qyzmetke shaqyrady. Ol búl turasynda: «...Men bas tarta bastap edim, ol kisi «Ne oiyng bar?», dep súrady. Men: «Osy gazet arqyly jekemenshik baspasózding prinsiypin qalyptastyrmaqshy edim», - degen oiymdy aittym. Ol kisi: «Aqsha tapqandaryng dúrys, biraq qazir memleketti ayaghynan túrghyzuymyz kerek. Eger memleketti dúrys qúra almaytyn bolsaq, tapqan aqshalarynnyng barlyghyn kommunister kelip, qayta tartyp alady», - dedi әzildep», - dey kele oiyn bylay sabaqtaydy: «Ol kisining sózining jany bar bolatyn. Men oghan kelistim», - deydi.
Áytse de, ol biylikke «tapqan aqshamyzdy kommunister tartyp alady» dep emes, «jaqsy túrmysty kórmegen» qazaghyna qaraylasayyn dep barghan bolatyn. Oghan Altekennin: «...Qazaq halqy - kedeylikten eng qatty qajyghan halyq. Bizding qazaqtyng kónbistigi - jaqsy túrmysty kórmegeninde», - degen sózi dәlel.
Alashordashylar belgilegen Shekarany alghash Altynbek aitty
2004 jyly Aqparat ministrligin qayta basqarugha barghan A.Sәrsenbayúly memleket basshysynyng aldyna ýsh mәseleni qoyady. Sonyng ýshinshisi halyqaralyq mindettemelerge sәikes keletin BAQ turaly jana zang qabyltattyru bolatyn. Keyinirek onyng sebebin: «Óz basym sayasy reformalar prosesin BAQ turaly jana zandy qabyldaudan bastaudy dәiekti de jýieli jol dep esepteymin jәne solay eseptey de beremin. Halyqtyng shyn mәninde ne oilaytynyn, neni oilap jýrgenin ashyq aituyna mýmkindik beruimiz kerek», - dep týsindirdi.
A.Sәrsenbayúly sayasat sahnasynda jýrse de maqala jazudan qol ýzgen joq. Ol óz publisistikasynda eldegi kelensizdikter men qatar, bolashaqta qalay damu kerektigi jayynda jiyi-jii maqala jazdy. Altekeng memleket basshysy N.Nazarbaevty ótkir hәm sauatty synaghan sanauly sayasatkerler sanatyna jatady. Mәselen: «Preziydent týrlishe sóileydi. Býgin basqasha, erteng - odan da basqasha aita beredi. Jaqynda bylay dep qoyyp qaldy: «Qazaqstanda, qazaqtarda eshqashan shekara bolghan joq. Býgingi shekara sheginde eshqashan da memlekettik bolmaghan». Tikeley efirden osylay dedi», - dey kele: «Parlament lәm-mim degen joq. Preziydentti óz otyrystaryna shaqyryp, týsindirme talap etken joq. Eng ayaghy professor-deputat Aytaly da (Amangeldi Aytaly. - SJ) júmghan auzyn ashqan joq. Preziydentting osy sózining qisynsyz ekenin jete týsinip, ony ózgelerden góri terenirek kórip túrsa da», - dep kýiinedi. Preziydent «sózining qisynsyz» ekenin dәleldeuge tyrysqan sayasatker, jalang sózden góri tarihy faktige jýgingendi jón kóredi. Mәselen avtor: «...HH ghasyr basynda Álihan Bókeyhanov, Álimhan Ermekov jәne Alashodanyng ózge de ayauly azamattarynyng Mәskeuge arnayy baryp, elimizding býgingi shekarasyn belgilep, naqtylap bergenin Aytaly biledi ghoy. Ózderining bilimi men biligine sýienip, tarihy aighaqtar men derekterdi kóldeneng tartyp, Alash azamattarynyng bizding shekaramyzdy aiqyndap ketkenin nege úmytugha tiyis», - dep óz qarsylyghyn bildiredi. Alash arystarynyng shekaramyzdy belgilep ketkenin ashyq mәlimdegen túnghysh sayasatker Altynbek bolsa kerek. Óitkeni ózge sayasatkerler alashordashylardy tilge tiyek etkendi zor «kýnә» dep sanaydy emes pe?
Álihannyng saylaudaghy qarsylastaryn bilesiz be?
Memleket basshysy N.Nazarbaevty qansha syn sadaghyna alyp, әdil saylau ótkizu qajettiligin talap etse de ony memlekettik tónkeris arqyly biylikten qúlatugha ýzildi-kesildi qarsy bolady. Tónkeris jasau qajetiligi turaly aitqan jurnalisterge ol ýnemi: «...Jeke basym tónkeristing bolghanyn qalamaymyn. Óitkeni biz jas memleketpiz, Qazaqstanda tynyshtyq boluy kerek. Tipti, men sayasy oppenenti bolsam da túnghysh Preziydentimizding taqtan tónkeris arqyly qúlaghanyn qalamaymyn», - dep jauap beretin. Biletinder «Altekenning kezinde halyq alangha shyghugha saqaday say bolatyn» deydi. Áytse de ol, biylikke keluding joly osy eken dep últtyng bolashaghyna balta shabudan sanaly týrde bas tarady. Mýmkin sol kezde Qyrghyz elindegidey biylikti kýshpen tartyp alugha bolatyn ba edi, kim bilsin?
Osy arada Álihan men Altynbekting arasyndaghy myna bir sәikestikke basa nazar audarghan jón siyaqty. Mәselen Á.Bókeyhannyng is-әreketerinen halyqty arandatyp almaugha barynsha tyrsyp baqqanyn bayqaymyz. Alashtyqtar 19-31 jas aralyghyndaghy qazaqtardy qara júmysqa aludaghy patshanyng jarlyghyna moyynsynady. IYsi qazaq jastardy әskerge beruge qarsy shyqqanda alashtyqtardyng ony qoldauyna birneshe sebep boldy. 1916 jyly halyq Álkenderdi tyndamaghanda patshanyng jazalaushy әskeri qazaqty qyryp tastaytyn edi. Sonda-aq, әskerge barghan jastar orystargha qarusyz qarsy shygha almaytynyn jәne olar soghysty kózben kórip qaytsyn degen siyaqty t.b. birneshe maqsatty kózdedi. Álihan qazaqtardy tyl júmysyna barugha ýgittep jýrgende adaylar onyng aldynan tu alyp shyghyp «Hanymyz keldi» dep qarsy alady. Al Álekeng bolsa halqynyng «Hanymyz keldi» degen sózine eltip ketpey, «qoyyndar» dep basu aitady. Osy saparynda Álkendi halqy qúrmettegeni sonsha, oghan arnap tay soyyp, syi-siyapatpen kýtip alady. Álihannyng mansapqa qyzyqpaghany turaly Qoshke Kemengerúly: «...Ezilgen halqy ýshin amalsyzdan... qara túrmystyng kirine bylghanyp, sayasattyng sandalyna týsuge mәjbýr boldy», - dep jazady.
Osy rette A.Sәrsenbayúlynyng da preziydenttik saylaugha týsuge mýkindigi bolghanyn aitqan jón. Qazaq halqy sonday-aq, sayasattanushylar men jurnalister ony preziydenttikke ýmitker retinde tanyghany anyq. Mәselen: «...Belgili sayasattanushy sizdi preziydent saylauynda Nazarbaevqa bәseke boluy mýmkin dep esepteydi...», - degen saualgha ol: «...Biz ýshin preziydent, premer-ministr nemese basqa bolu arman bolmauy tiyis. Biz ýshin arman - eldegi jaghdaydy ózgertu, sayasy qúrylymdy týzeu. Men sonday armannyng jetegindegi adammyn», - dese, endi bir súhbatynda: «Mening preziydenttikke esh qúmarlyghym joq. Mening maqsatym - eldegi jaghdaydy jaqsy jaghyna qaray ózgertu. Qazba baylyqqa asa bay memleketting azamattary da sol Tәnir syilaghan baylyqqa sәikes jaqsy, baquatty ómir sýrui kerek. Men osyny qalaymyn», - dep pikir bildiredi.
Áytse de, ol 15 million halyqtyng ishinen preziydenttik saylaugha kem degende 5 ýmitker qatysuy tiyis dep eseptedi. Olay bolmaghan jaghdayda: «...Biz potensialdan júrday bolghanymyz nemese basqa bir qiyn jaghdayda ómir sýrip jatqanymyzdyng kórinisi. Sol sebepten, preziydent saylauynda Qazaqstan qoghamy Nazarbaevqa balama bola alatyn, ol kisiden kem týspeytin 5 ýmitker úsyna alady dep oilaymyn...», - dedi. Ókinishke qaray, arada 6 jyl ótse de N.Nazarbaevqa «balama bolatyn» 5 azamatty tappay, «potensialdan júrday» boludamyz. Tipti 6 million qazaqtyng ishinen kezinde Á.Bókeyhangha eki qarsylas shyqpap pa edi? Olay bolsa, halqynyng sany býginde 17 milliongha juyqtaghan elimizde preziydenttikke keminde 5-6 azamat úsynyluy tiyis qoy? Mәselen 1917 jyly Orynborda ótken saylauda 79 delegattyng 19-y Baqytkerey Qúlmanovty, 20-sy Aydarhan Túrlybayúlyn tandasa, Álihan Bókeyhangha 40 azamat qoldap dauys beredi. Sonda qalay, arada 94 jyl ótkende, Altekeng aitqanday: «basqa bir qiyn jaghdayda ómir sýrip jatqanymyzdyng kórinisi» emes pe búl. Qalay oilaysyz?
R.S. Bazbireulerding «tarih qaytalanady» degen dolbary dúrys-au osy. Óitkeni 1937 jyly Á.Bókeyhangha atylghan oq, arada 69 jyl ótkende Altekendey túlghany nege ainalyp óte almady. Biylikke kelse bәri bir últtyq sayasatty ústanatyn bolghan song ba? Nege atylghan oq últshyldargha ýiir?
«Adyrna kz» sayty