Elbasy jaqynda ótken «Núr Otan» HDP-nyng kezekten tys HII sezinde auylsharuashylyghy ónimderin óndeu mәselelerine, agrarlyq sektordy tehnologiyalyq túrghydan qayta jaraqtandyrugha airyqsha mәn berdi. Osy mindetter jergilikti jerlerde qalay iske asyryluda? Ásirese, ekonomikalyq potensialy basqalargha qaraghanda kóbirek damyghan Jylyoy audanynyng búl oraydaghy júmysynyng jay-japsary qay dengeyde? Osy saraptamany jazu ýstinde sol saualdargha jauap izdegendey boldyq.
ATY BAR DA, ZATY JOQ…
Kýni býgin agroónerkәsip kesheni boyynsha ozyq tehnologiyalyq prosesterding osy salagha kóbirek engizile bastaghany belgili. Bizding audan aumaghynda da agroónerkәsip kesheninde birshama ozyq tehnologiyalar iske asyryluda. Alghashynda «Atyrau-Sauda» jauapkershiligi shekteuli seriktestigi sýt, qaymaq, airan, yogurt, shúbat ónimderin dayyndap, júrtshylyqty bir quantyp tastap edi. Ókinishke oray, kýni býginge deyin qondyrghy tolyq quatynda júmys istep ketken joq. Oblystyq sanepiydemstansanyng biraz kidirtkeni bar. Kýni býgin tәuligine 500 litrding ornyna 150-200 litrdey shúbat dayyndap, múnay alandaryndaghy ashanalargha jóneltedi eken. Áriyne, búl da jaqsy. Biraq qondyrghy tolyq quatynda júmys jasap, sýt ónimderi ashanalargha ghana emes, qútygha qúiylyp, túrghyndargha da satylsa, júrtshylyqtyng aqqa degen qajeti birshama óteler edi. Ónimning ózindik qúny qymbat bolghandyqtan, búghan súranys ta az әzirge.

Elbasy jaqynda ótken «Núr Otan» HDP-nyng kezekten tys HII sezinde auylsharuashylyghy ónimderin óndeu mәselelerine, agrarlyq sektordy tehnologiyalyq túrghydan qayta jaraqtandyrugha airyqsha mәn berdi. Osy mindetter jergilikti jerlerde qalay iske asyryluda? Ásirese, ekonomikalyq potensialy basqalargha qaraghanda kóbirek damyghan Jylyoy audanynyng búl oraydaghy júmysynyng jay-japsary qay dengeyde? Osy saraptamany jazu ýstinde sol saualdargha jauap izdegendey boldyq.
ATY BAR DA, ZATY JOQ…
Kýni býgin agroónerkәsip kesheni boyynsha ozyq tehnologiyalyq prosesterding osy salagha kóbirek engizile bastaghany belgili. Bizding audan aumaghynda da agroónerkәsip kesheninde birshama ozyq tehnologiyalar iske asyryluda. Alghashynda «Atyrau-Sauda» jauapkershiligi shekteuli seriktestigi sýt, qaymaq, airan, yogurt, shúbat ónimderin dayyndap, júrtshylyqty bir quantyp tastap edi. Ókinishke oray, kýni býginge deyin qondyrghy tolyq quatynda júmys istep ketken joq. Oblystyq sanepiydemstansanyng biraz kidirtkeni bar. Kýni býgin tәuligine 500 litrding ornyna 150-200 litrdey shúbat dayyndap, múnay alandaryndaghy ashanalargha jóneltedi eken. Áriyne, búl da jaqsy. Biraq qondyrghy tolyq quatynda júmys jasap, sýt ónimderi ashanalargha ghana emes, qútygha qúiylyp, túrghyndargha da satylsa, júrtshylyqtyng aqqa degen qajeti birshama óteler edi. Ónimning ózindik qúny qymbat bolghandyqtan, búghan súranys ta az әzirge.
Al «Quan» JShS sýt ónimderin óndeytin jana qondyrghy әli kýnge deyin týrli sebeptermen iske qosylmauda.
Búl jauapkershiligi shekteuli seriktestik basshylarynyng qay-qaysysy da jana qondyrghyny tayau uaqytta tolyq quatynda iske qosamyz degen uәdelerin biz estidik. Endi soghan seneyik. Al әzirge bizding kózimiz kórip, qúlaghymyz estip jýrgeni mynaday kórinis. Qúlsarydaghy ortalyq bazardyng ózinde sýt ónimderin satatyn arnauly oryn joq.
Tap osynday kórinis «Dostyq» bazarynda da qaytalanady. Shólirkep jýrgende bazargha baryp, shúbat iship, meyirindi bir qandyrghyng keledi. Oghan taghy tәuekeling túrmaydy. Dәrigerlik saraptamadan ótpegen, qanday maldyng sýti ekendiginen habarsyz bolghandyqtan kýmәning artady. Sebebi, qazir ne kóp, malda auru kóp. Ásirese, brusellez auruy jaylap barady. Audandyq aumaqtyq inspeksiya mamandarynyng aituyna qaraghanda kýni býgin audan boyynsha tekserilgen 6490 mýiizdi iri qaranyng brusellez auruyna beyimdileri 150-den asyp ketipti. Áli de tekserilmegen iri qaranyng arasynda qanshasy auru, qanshasy sau? Ol әzirge belgisiz.
Auru maldyng ónimin iship kóriniz - óziniz syrqatqa úshyraysyz. Sondyqtan bazardaghy zerthanadan ótpegen aqqa auyz tiygizu de qauip.
Qysqasy, «bylay barsa ógizi ólip, bylay barsa arbasy synyp» sharasyzdyqtan shatqayaqtap otyramyz. Áriyne, ozyq tehnologiyalyq kómekter bizge jete qoymady dep te aita almaymyz. Biraq әzirge olardyng tiyimdiligin kóre almay otyrmyz. Audan túrghyndary auyzymyz aqqa qashan tiyedi degen ýkili ýmitpen jýr. Al, audandyq auyl sharuashylyghy mamandary, biylik basyndaghylar búl iske nege jete kónil bólmeytini týsiniksiz.
EGISKE DE EPTILIK KEREK
Búdan 20-30 jyl búryn Jylyoy audany túrghyndary Jem boyynan egin egip, bau-baqsha ósiretin. Sol ónim alyp, ózderinen artylghandaryn bazargha aparyp satatyn. Sol auyr júmystyng bәri tehnika joqtyqtan qolmen atqarylatyn.
Uaqyt ótti. Qogham ózgerdi. Jeke menshik ýstemdik qúrdy. Sonyng ózinde Jem boyyndaghylar ýirenshikti kәsibin tastamay, bau-baqsha egudi qolgha alyp jýrdi. Tipti «Jana tan» jauapkershiligi shekteuli seriktestigindegilerding birazy bau-baqsha eguden týsken tabysyna jenil avtokólik minip, qarq boldy. Biraq azdan song olardyng keudelerine shyr bitti me, әlde boylaryn jalqaulyq mendedi me, әiteuir búrynghy qarqyndaryn tómendetip aldy. Biraq bәri birdey qol kóterip ketken joq.
Ótken jyly audanda 55 gektar jerge bau-baqsha ónimderi egilip, barlyghy 592 tonna ónim jinalyp edi. Biyl da audan basshylary sol dengeyden kem kórinbespiz degen oida. «Jana tan» jauapkershiligi shekteuli seriktestigining diyrektory Y.Shaqpaqov «biyl Preziydentting Joldauyna oray, janadan júmys ornyn ashyp, halyqty kókónis, baqsha ónimderimen qamtamasyz etu maqsatynda 5-10 gektar jerge baqsha ónimderin otyrghyzyp, ósirudemiz. Kókónis óskinderin dayyndaugha bir brigada kirisip ketti. Amandyq bolsa auyl túrghyndaryn kókónis, baqsha ónimderimen qamtamasyz etemiz» deydi.
Al audandyq auylsharuashylyghy bólimi bastyghy Núrtas Quanbaev «Qosshaghyl» selolyq okrugining eginshisi Q.Qaziyevting tәjiriybesin tarata sóiledi.
Onyng aituynsha, Keleken Qaziyev ýsh týrli әdispen egin salyp jatyr. Birinshi, jylyjayda ósimdik óskinderin egude, ekinshi mulitiyәdispen, yaghny egilgen ósimdikting ýstinen plenkamen jaby arqyly ósirude, ýshinshi ashyq egistik.
Bau-baqsha egushilerding qay-qaysysy da ónimning ónip shyghuy túqymgha baylanysty bolghandyqtan joghary sortty túqymdardy jәne tynaytqyshtardy kóbine Reseyden aldyryp jýr eken. Bәsi qymbat. Diyzelidi otyn da sonday. Ázirge búlardyng qay-qaysysy da ózderining eski-qúsqy tehnikalaryn jamap-jasqap paydalanyp jýrgen jaylary bar.
Keleken 15 ga jerge egin salypty. Onda ne joq deysiz: qauyn, qarbyz, qyzanaq, qiyar, tәtti, ashy búrshaq,…
Átten, adamdar jermen júmys jasaudy ýirenip, bau-baqsha eguge den qoysa.
TYGhYRYQTAN ShYGhUDYNG JOLY QAYSY?
Audandaghylardyng bau-baqsha egumen shúghyldanbay ketuine obektivtik sebepterding de yqpaly joq dep aita almaymyz.
Aldymen, audanda egin sharuashylyghynyng órkendeuine su tapshylyghy men topyraqtyng qúnarlylyq dengeyi әser etedi. Songhy jyldary Jem suy tasymay qalyp, búdan auylsharuashylyghy edәuir ziyan shekti. Shabyndyq shyqpay qaldy.
Endi osynday az sudy egin sharuashylyghyna paydalanudyng bir joly – tamshylatyp suaru әdisi bolyp esepteledi. Ol sudy shashau shygharmay, ósimdikting tamyryna boylatyp, әri su resurstaryn miyneraldyq tynaytqyshtarmen ýstemelep, enbek shyghynyn ýnemdeuge mýmkindik tughyzady. Búl izrailidyq tamshylatyp suaru әdisi bizding oblysqa da tansyq emes. Bizding bilgenimizdey, bizding oblysymyzdan Mahambet audanyndaghy «Rayhan» sharua qojalyghy osy әdisti engizu arqyly jyl sayyn mol ónim alyp keledi. Jylyoy audanynda tamshylatyp suarumen shúghyldanugha bet búrghan kәsipkerler naqty iske kóshken joq.
Jylyjayda kókónis egemin deushilerding biri – kәsipker S.Hansúltanova edi. Ol alghashynda ozyq tehnologiyamen tanysu ýshin Izraili, Qytay elderine de baryp qaytty. Biraq onyng biznes-jobasy biraz uaqyt sheshimin tappady. Kezinde TShO-dan, oblystan qarajat bólinetin bolyp sheshilip, onyng sony da qúrdymgha ketti. Bankterden alatyn qarjynyng ýsteme payyzy kәsipker ýshin qymbat әri tiyimsiz bolyp shyqqan.
Sóitip, kәsipker búrynghy oiynan ainyp qaldy. Qalay desek te, kókónisti jylyjayda ósiru audanda kesheuildep túr. Sebebi, jeke kәsipkerler shetelden jylyjay satyp aluy ýshin qyruar qarajat (nesiye) kerek. Jeke kәsipker Á.Baljigitov jerdi satyp alyp, kólemi 2,3 gektar jerge kókónis egetin bolyp ta qoydy. Endi «KazAgrofinanstan» 5 payyzdyq 7 jylgha nesie alu keshigude. Qújattary tapsyrylyp qoyyldy.
-Sol qarajat týsse, jylyjay iske kirisedi,- deydi kәsipker Á.Baljigitov.
Degenmen, bau-baqsha ónimderin óndiruge audanda әli de jergilikti moyyn búra qoyghan joq. Jogharyda obektivtik sebepterdi de aittyq. Soghan qaramastan iykemdi kәsipkerler «azdy barday, bardy narday» etip jýrgenderin de kórip jýrmiz. Ondaylardyng esimderin jogharyda atadyq ta.
Endeshe, osy salagha bet búryp, bel bughan jergilikti ónim óndirushilerge atqarushy biyliktegiler tarapynan yqpal jasalynyp, jaghday tughyzylsa, búl isting tórt ayaghynan tik túryp ketuine biz kepil.

Baqytjan BOZDANÚLY, Jylyoy audany.
«Atyrau» oblystyq gazeti