Jeksenbi, 4 Jeltoqsan 2022
Álipby 2821 0 pikir 25 Mamyr, 2018 saghat 22:13

Elbasy HHI ghasyrdaghy jana qazaqtyng fenomenin anyqtap berdi

Memleket basshysynyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty baghdarlamalyq maqalasy barsha qoghamymyzgha zor silkinis әkeldi. Elbasy HHI ghasyrdaghy jana últtyn, jana qazaqtyng fenomenin anyqtap berip otyr. Ári osy jana dәuirdegi últtyng ruhany janghyru jolynyng baghdarlaryn úsynghan.

Olar: « Jana túrpatty janghyrudyng eng basty sharty - sol últtyq kodyndy saqtay bilu. Onsyz janghyru degeninizding qúr janghyryqqa ainaluy op-onay.

Bәsekelik qabilet degenimiz - últtyng aimaqtyq nemese jahandyq naryqta baghasy, ya bolmasa sapasy jóninen ózgelerden útymdy dýnie úsy­na aluy. Búl materialdyq ónim ghana emes, sony­men birge, bilim, qyzmet, ziyatkerlik ónim nemese sapaly enbek resurstary boluy mýmkin. Pragmatizm - ózinning últtyq jәne jeke baylyghyndy naqty bilu, ony ýnemdi paydalanyp, soghan sәikes bolashaghyndy josparlay alu, ysyrapshyldyq pen astamshylyqqa, danghoylyq pen kerdendikke jol bermeu degen sóz.Últtyq janghyru degen úghymnyng ózi últtyq sananyng kemeldenuin bildiredi. Onyng eki qyry bar. Birinshiden, últtyq sana-sezimning kókjiyegin keneytu. Ekinshiden, últtyq bolmystyng ózegin saqtay otyryp, onyng birqatar sipattaryn ózgertu.Evolusiyalyq damu qaghidasy әrbir qazaqstandyqtyng jeke basynyng derbes baghdaryna ainalugha tiyis. Latynshagha kóshudin tereng logikasy bar. Búl qazirgi zamanghy tehnologiyalyq orta­nyn, kom­munikasiyanyn, sonday-aq, HHI ghasyr­daghy ghyly­my jәne bilim beru prosesining erekshe­lik­terine baylanysty.Tughan jerge degen sýiispenshilik Tughan elge - Qazaqstangha degen patriottyq sezimge úlasady. Tórtinshiden, jergilikti nysandar men eldi mekenderge baghyttalghan «Tughan jer» bagh­dar­lamasynan bólek, biz halyqtyng sanasyna odan da manyzdyraq - jalpyúlttyq qasiyetti oryndar úghymyn siniruimiz kerek.«Qazaqstandaghy 100 jana esim» jobasy - Tәuelsizdik jyldarynda tabysqa jetken, elimizding әr ónirinde túratyn týrli jastaghy, san aluan etnos ókilderining tarihy.»

«Bolashaqta últtyng tabysty boluy onyng tabighy baylyghymen emes, adamdardyng bәsekelik qabiletimen aiqyndalady. Sondyqtan әrbir qazaqstandyq, sol arqyly tútas últ HHI ghasyrgha layyqty qasiyetterge ie boluy kerek.».- degen  Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti  N.Nazarbaevtyng sózi úly bastamanyng arqauy.

Elimizding ertenine kóz tikken Elbasymyz últtyq qúndylyqtar arqyly óskeleng úrpaqty tәrbiyleuge airyqsha mәn berip, kiyeli mekender men basqa da jәdigerler keshenin ózara sabaqtastyra otyryp, últ jadynda birtútas keshen ornyqtyrudy menzeydi.

Osy túrghyda ruhaniyat salasyndaghy serpilis oqyrman qauymnyng elinin, jerining tarihynan mol maghlúmat alyp zertteuine jaghday jasaydy. Elbasy últtyq ruhtyng әr uaqytta alda túruy kerektigin kórsete otyryp, latyn qarpine birtindep kóshuding uaqyty kelgendigin eskertedi. Búl jolda Q. Júbanovtyng tanymyndaghy latyn jazuy men emlesining alar orny erekshelenip  «Tilding ilgeri basyp damuy ýshin onyng emlesi men termin mәselesi dúrys sheshilmey bolmaydy. Bolmaytyn sebebi sol órkendep algha basqan tilding týrli tarauynyng bәri de sol  emle, terminologiyamen sabaqtasady da otyrady.».- degen óreli oy tastaghan-dy.

Ruhany janghyru baghyty  Qazaqstannyng qúndylyqtarynyng mәnin ashyp qana qoymay ony óskeleng úrpaq sezinip, kózimen kóretin, ómirlik tәlim-tәrbie alyp babalar aldyndaghy qarymyzdy óteudi, keshendi izdenister men memlekettik ong kózqarasty talap etedi. Ruhany janghyru  rubrikasy shygharmashylyq tabystargha jetuding baspaldaghy. Osy baghyttardy jýzege asyruda ózindik oi-pikirlerimen bólisken, ruhany qúndy maghlúmat beretin keybir maqalalar jinaghymen  tanystyrmaqshymyz. Siz de óz ýlesinizdi qosugha asyghynyz.

Kemel Áliy

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2320
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 1170
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1395