Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Uaq-týiek... 4403 14 pikir 18 Mausym, 2018 saghat 12:30

20 000 júmysshy jol jiyegine qajetterin ótece, «Sasyqkólge» ainalmaymyz ba?

Býgin «múnaydyn qara shanyraghy» atalghan Qosshaghyl eldi mekenine baryp qayttym. Búl jerde de týiini sheshilmegen mәseleler bastan asady eken. 800 dey týtin týtetken kishigirim qazaqy auylda balalar oynaytyn bir týiir oyyn alany joq. Yaghniy, eresek balalarymyz  ben kishkentay balalarymyzgha óte obal, asa qiyanat jasap otyrghan el ekenbiz. Álde ýkimet jogharygha «Qosshaghyldyn әielderi týgel bedeu» degen aqparat taratty ma eken?

Býgin biz úrpaghymyzdy oylay almasaq, onda ol úrpaqtan ertengi kýni ýmit te kýtpey-aq qoyayyq! Qosshaghyl kósheleri tastay qaranghy! Áriyne sosyn kór qaranghy tas týnekte shaytan esiredi. Qosshaghyl kóshelerine aspaly jaryq shamdar qondyryp qoygha bolmas pa eken? Qosshaghylda jarty saghat otyryp demalyp alatyn bir týiir  sayabaq joq eken. Sonda búl eldi mekennin adamdary demaludy bilmeytindey kronamen jasaytyn saghat sekildi me eken? Álde Qosshaghyl túrghyndary búl nәrselerdin bireuine de layyq emes pe? Búl jerge mindetti týrde eresek balalargha arnalghan «futbol alandary» men kishkentay sәbiylerimizge arnalghan «multioyyn alandary» salynu kerek! Tas joldary jóndelip kósheleri jaryqtanu kerek!

Aytpaqshy, kezdeysoq Qosshaghyl әkimshiliginin artqy jaghynan syrty qorshalghan, ishinde 70-tin ýstinde teregi bar bir baqty kórip qalyp sәl oylanyp qaldym da bir iydeya qosudy jón dep taptym. Mynau bir ýkimetke taptyrmaytyn onay tәsil bolayyn dep túrghan synayly. Dәl osy baqtyn ishine brushәtki  tas tósep, ishine balalar oynaytyn әtkenshekter men týrli hayuanattardyn mýsinderin qoydyryp, ayaq suytyp arqayyn demalyp otyratyn arqaly, terbelmeli oryndyqtar qondyryp, ishine dybyskýsheytkishter arqyly "Qazaq Radiosy" men "Shalqar" radiosyn qosyp qoysa, mynauyn bir Qosshaghyldyn  «Sayajan» parkine aynalyp shygha keler edi.

Jәne bir ayta ketetin jayt, Qosshaghyldyn óz qarabasyna bekitilgen bir týiir spes kólikteri, traktorlary joq. Bireudin jazatayym su qúbyry jarylsa, qysta qar basyp qalsa, t.s.s kelensizdikter oryn alsa, auyl әkimi audandaghylardyn artynan qalmay jýrip traktorlardy sonau Qúlsarydan tarttyryp aluy bir týrli eken. Mysaly, Qosshaghyldan bir ýi órtendi delik, órt sóndirgish kólik Qúlsarydan shyghatyn bolsa, ol kólik poyyzdyn ótuine, «bógetbaumnyn» jabylyp túrghanyna baylanysty pereezde irkilip túryp qalsa ne bolady? Áriyne Qúday basqa bermesin, degenmen de janaghyday kedergilerden kólik órtengen ýidin adamdary әbden kәuәp bolyp pisip qalghansha jete almaytyn bolsa, odan ne qayyr? Osyny da bir esten shygharmaghan jón! Sondyqtan da, Qosshaghyl sekildi shalghaydaghy auyldyq jerlerge ýkimetten spes kólikterdin bólingenin tәuir kóremiz!

* * *

Al endi Qosshaghylgha jas әkim Sayan Júmabekúly kelgeli el ishi jәimen tazara bastady. Búryn traktor tirkemesimen bir reys qoqys tógilse, býgingi tanda kýnige 3 reys qoqys tazalanyp tógilude. «Jyloy tazalyqpen» kelisimshartqa otyrmaghan key túrghyndar kózdi ala bere qoqystaryn kóshege shashyp eldi lastaularyn әlide qoyar emes. Onyn ýstine auyl әkimi ózine tiyesili bolmasa da shamadan tys qyzmet atqaryp auyl tóniregindegi asfalti manyn ótinishpen eriksiz tazalatyp jýr. Býgin sonyn bir kuәsi boldym.  Atyrau men TShO-gha qatynaytyn, zauytqa júmysshylar tasymaldaytyn ýlken avtobustar ekologiyasynan bólek jol jiyegine ýlken zardaptaryn tiygizip keledi eken. Qúlsarydan bastap Jana-Qaraton, Býrkittin túsy, Qosshaghyl, kópir mandaryna avtobustar toqtap adamdaryn bir sergitip alady eken. Sergitip emes, siydirip alady dep aytsaq turasy sol bolar! Avtobustan týsken júmysshylar temekilerin shegip, syralaryn iship, býkil qoqystaryn túrghan jerlerine laqtyryp ketedi. Salafan, temeki qaptary, bosaghan shólmekter, t.s.s las qoqystardan asfalti jiyegi túnyp túr. «Bireudin bapalary» kishkentay balalar qúsap jol jiyegine úyalmastan әpshulerin ústap shaptyryp túrady. Keyin sol qoldarymen samsalaryn jep múryndaryn shúqidy. Ersili-qarsyly ótip jatqan avtokólikterden tipten iymenbeydi. Jolaushylar ishinde qyzdar da, ózge de әiel adamdardyn bary quyqtary jarylyp kele jatqan djentelimenderdi qyzyqtyrmaydy. Syrttan qarap túrghandargha óte úyat, jabayy kórinis! Qysqasy, ardan bezgen júmysshylar jol jiyekterin әbden sasytyp boldy. Biz sonda sasyq elding perzentterimiz be?

TShO basshylaryna qatan eskertu! Úyatty jerlerinin rezbileri ústamaytyn júmysshylaryna ýlkender pamperisine qosalqy aqsha bólinder nemese júmysshylaryndy ishinde biodәrethanasy bar zamanauiy avtobustarmen tasymaldandar! Oghan laj bolmasa kemping deyme, bir bәle qylyp dәrethana tirkemesin sýiretip jýrinder! Teniz kenishinde júmys jasaytyn 20 000 júmysshy jol jiyegine qajetterin ótep ketse «Sasyqkól» eldi mekenine ainalmaymyz ba? Al әkimderge aytarymyz, kez-kelgen jerge toqtap dәret syndyrghyshtargha ýlken mólsherde ayyppúl saldyrtyp, kólikterin ayyptúraqqa qamatyndar! Osyny qatan baqylaugha jolgha patrulidik qyzmetkerlerdi júmyldyryndar! Osylardan qalghan qoqysty auyl mәrtebesi ýshin Qosshaghyldyn әkimderi tazalap jýr. Búl degen ýlken úyat qoy! Biz myna týrmen 50 eldin qataryna qalay qosylmaqshymyz? Qosylsaq ta, búty su ústamaytyn shyjyn retinde tirkeletin bolarmyz!

Túrar Shapqara

Abai.kz

14 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3258
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5564