Men birneshe úl-qyz ósirip, olardyng bir-bir otau bolyp otyrghanyn kórip otyrghan baqytty analardyng birimin. Onyng ýstine úzaq jyl mektepte ústazdyq ettim, kópting balasyn oqytyp, olargha da kórgen-bilgenimdi ýirettim.
Osy jasymda úqqanym - biz qansha jerden jastardy jaqsylyqqa, izgilikke, adamgershilikke, adaldyqqa ýiretip jatyrmyz, bәribir solardyng qaysybiri óz degenderin jasap baghuda. Sonda olardyng óz degenderi ne? Ol - maskýnemdik, jalqaulyq, kórseqyzarlyq, jatypisherlik, qanghybastyq. Osynday jaman әdetterge jastayynan boy aldyrghan adamdy dúrys jolgha salu óte qiyn. Búzaqylyq, aiuandyq joldy tandaghan olar pende bitken estip-bilmegen, kórmegen soraqylyqtardyng týrin shygharuda. Jasyratyny joq, qazir nashaqor da, ong jaqta otyryp alyp, dýniyege әkesiz bala әkeletin de - bizding qarakózder. Sodan kelip perzenthanada da, sәbiyler ýiinde de, internattarda da tastandy balalar tolyp jýr. Ári solardyng 90-95 payyzynyng ózimizding qazaqtar ekenin kórgende, qalaysha janyng auyrmaydy?!

Men birneshe úl-qyz ósirip, olardyng bir-bir otau bolyp otyrghanyn kórip otyrghan baqytty analardyng birimin. Onyng ýstine úzaq jyl mektepte ústazdyq ettim, kópting balasyn oqytyp, olargha da kórgen-bilgenimdi ýirettim.
Osy jasymda úqqanym - biz qansha jerden jastardy jaqsylyqqa, izgilikke, adamgershilikke, adaldyqqa ýiretip jatyrmyz, bәribir solardyng qaysybiri óz degenderin jasap baghuda. Sonda olardyng óz degenderi ne? Ol - maskýnemdik, jalqaulyq, kórseqyzarlyq, jatypisherlik, qanghybastyq. Osynday jaman әdetterge jastayynan boy aldyrghan adamdy dúrys jolgha salu óte qiyn. Búzaqylyq, aiuandyq joldy tandaghan olar pende bitken estip-bilmegen, kórmegen soraqylyqtardyng týrin shygharuda. Jasyratyny joq, qazir nashaqor da, ong jaqta otyryp alyp, dýniyege әkesiz bala әkeletin de - bizding qarakózder. Sodan kelip perzenthanada da, sәbiyler ýiinde de, internattarda da tastandy balalar tolyp jýr. Ári solardyng 90-95 payyzynyng ózimizding qazaqtar ekenin kórgende, qalaysha janyng auyrmaydy?!
Birde respublikalyq teledidardan tastandylar turaly tym-tәuir habar berip jatyr eken. Habardyng sonyna qaray kók kýrteshe kiygen ýsh-tórt jasar balany aq nәsildi sheteldik jigit qolynan jetektep, úshaqqa minuge alyp bara jatyr. Shirkin-ay, sondaghy balanyng jasauraghan kózin kórseniz ghoy, artyna jaltaq-jaltaq qaraylap, eldi, bizdi qimay bara jatqanday… Men osy tústa ózimning qalay qobaljyp, jylap qalghanymdy bayqamay da qaldym. Qaytsin, qolynan keler qayran joq, ózine әli es kirmegen sәby ýlken kisining jeteginde ketip barady…
Dәl osy ayanyshty kórinis ana, әje bolyp otyrghan mening kóz aldymnan, esimnen bir ketpey qoydy. Oilay bersem, jýregim auyrady. Shirkin-ay, jәudirkózimizdi qalaysha op-onay jatqa berip jiberudemiz? Ol zat emes, kiyim emes, tagham emes - adam balasy ghoy! Áriyne, tastandy balany bizdey «toydan qaytyp kele jatqan» adamdargha bermeydi, biraq, jas otbasylarynyn, balagha zәru júptardyng olardy birdi-ekiden asyrap alularyna әbden bolady emes pe? Sonda ýkimet ýilerindegi kózderi jәudirep, kóringendi «anasy» men «әkesine» úqsatqan balalar qatary siyrer edi. Olardyng óz otbasy, әke-sheshe, bauyrlary bolar edi.
Sózimning sonynda, ózimnen keyingi jastargha amanat retinde tastandy sәbiylerdi ózeginen teppey, әrqaysynyz bir-birden bolsa da bala etinizder, qamqorlanyzdar, olar bóten emes, óz qanymyz degim keledi.

Alma SALYQOVA, bilim beru salasynyng ardageri, Balyqshy kenti.
«Atyrau» oblystyq gazeti