Redaksiyadan: "Qazaqstannyng aumaghy úlan-baytaq jәne tabighy qazba baylyq pen resurstargha bay ekeni barshagha belgili. Osynyng bәrine qyzghanyshpen qaraytyndar da bar. Olar – bizge qastyq oilap, qoghamymyzdyng yntymaghyn búzugha tyrysushylar. Halqymyzdyng arasyna teris diny aghymdardy engizu bizge syrttan yqpal etuding bir tәsili bolyp sanalady.

Diny sauatsyzdyghynyng nәtiyjesinde jastarymyz saqal qoyyp, shalbarynyng balaqtaryn qysqartyp tastaydy. Qara kóilek kiyip, beti-auzyn túmshalaghan qyzdarymyzdyng qatary kóbeydi. Búl bizding dәstýrimizge de, halqymyzgha da jat. Búghan zannamalyq dengeyde tyiym salu mәselesin pysyqtau kerek. Qazaq qara kiyimdi qaraly kezde ghana kiyedi". Búl Memleket basshysy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng sózi.

Osy rette biz Áleumettik ghylymdar institutynyng doktory Bauyrjan Sayfunov myrzanyng qazaqy salt-dәstýr negizindegi diny sauattylyq jónindegi maqalasyn jariyalaghandy jón kórdik.

Qazaq halqynyng músylmandyghy sharighat amaldary boyynsha Imam Aghzam Ábu Hanifa, aqidada (senim jýiesinde) Imam Maturidy izbasarlary. Senim jýiesi nemese dinitanym qanday da bir qauymnyng bolmasyn tútastyghy men birligin saqtauda asa manyzdy mәsele. Óitkeni, diny tanym kez-kelgen halyqtyng últtyq, órkeniyettik bolmysynyng mәni hәm ózegi.

Músylmandyghy tútas túrmysynda әdet-ghúryptarmen órilip, kórkemdelgen qazaq halqynyng salt-dәstýrlerin qazirgi uaqytta keybir dindar qazaqtar búqaralyq aqparat qúraldarynda, әleumettik jelilerde ashyqtan-ashyq sharighatqa qarsy qoyyp, mansúqtaularyn toqtatar emes. Ásirese, eng qauiptisi – shetelden diny bilim ýirenip kelgen keybir jastardyng qazaqtyng ghasyrlar boyghy qalyptasqan túrmystyq әdet-ghúryptary men salt-dәstýrlerine shýiligui, arabsha ayat-hadis jattap alghan radikaldardyng diny nasihattaryna jastardyn, tipti, auyl aqsaqaldarynyn, keybir memlekettik qyzmetkerlerding úiyp qaluy.

«Baqsam baqa eken» degendey, әlemning kóptegen ghalymdary atoy salyp shulaghan, qauipinen eldi saqtandyrghan «jalghansәlәfiylik tanym», qara tu kóterip, qarapayym momyngha qasiret shektirgen, tarihta qandy qyrghyndarymen óshpes iz qaldyrghan vahhabiylik týsinik býginderi keybir din ókilderining qolymen qazaq qoghamynda ot kóseui jii kórinis berip keledi.

«Daudyng basy Dayrabaydyng kók siyry» degendey, qazirgi dýmshelerding shýiligetinindey «salt-dәstýr, әdet-ghúryp» degen ne? Nege qazirgi dindarlar qazaqy salt-dәstýr, әdet-ghúryptargha qarsy?

Halyqtyng iygi әdetteri halyqtyng ómirinde daghdylana kele әdet-ghúrypqa, mәndi әdet-ghúryptar salt-dәstýrlerge ainalyp, salt-dәstýrler salt-sana bolyp qalyptasqan. Halyqtyng salt-dәstýrleri, rәsimder men jón joralghylar, rәmizder, yrymdar men tyiymdar, týrli senimder arqyly ómirde qoldanys tauyp keledi. Onyng bәri tolysyp, damyp, janaryp otyrady [1].

Býginderi kýnimizge deyingi «Salt-dәstýr, әdet-ghúrypqa» berilip kelgen anyqtamalar, týsinikter ózining shynayy maghynasyn ashpaytynyna, týpki asyl maghynasynan úzaq ekendigine kóz jetkizip otyrmyz. Kez-kelgen sózding shyghu tegin, yaghny onyng negizin, negizgi maghynasyn anyq bilmey ony tolyqqandy zertteu mýmkin emestigi aqiqat.

Islam teologtarynyng pikirinshe, mysalygha Hadis bilgiri, Teologiya doktory, professor Ahmet Iyldyrymnyng aituynsha: «Islam dinining eng negizgi zertteu qaynary bolyp sanalatyn Qúrangha dúrys tafsir (ashyqtau) men tauil (týsinik beru) jasau ýshin eng aldymen jeke sózderding etimologiyalyq mәnin ashu asa manyzdy bolyp sanalady» deydi. Álbette, búl pikirmen osy salanyng ghana emes, týgeldey derlik әlem ghalymdary kelisedi.

Jaratushynyng sózi sanalatyn Qúrannyng mәnin ashuda sózderding etimologiyalyq maghynasyn ashu qanshalyqty ózekti bolsa, qazaq qoghamynyng negizgi sterjeni qyzmetin atqaryp otyrghan, dinitanymy men dýniyetanymynyng negizi sanalatyn salt-dәstýr, әdet-ghúryptarynyng shyn maghynasyn ashu ózekti mәselening biri.

Býginge deyin jastar, jalpy qogham ókilderi, ghalymdar salt-dәstýr, әdet-ghúryp úghymdarynyng mәnin tómendegi 18 tarmaqtaghy keltirilgen anyqtamalardaghyday týsinip keldi. Kýnimizge deyingi búl anyqtamalar bizdinshe, salt-dәstýr, әdet-ghúryp úghymdarynyng tolyq mәnin ashpaydy, jalpylama berilgen tújyrymdar.

Qazaq Sovet ensiklopediya: «Salt – halyqtar kәsibine, senimine, tirshiligine baylanysty qalyptasyp úrpaqtan-úrpaqqa auysyp otyratyn әdet-ghúryp, dәstýr. Uaqyt ozghan sayyn oghan janalyq enip, ózgerip qoghamdyq bolmys prinsiypine beyimdelip otyrady. Al jana qoghamdyq qatynastargha qayshy keletinderi joyylyp, ómirge qajettileri jana jaghdaygha ilgeri damidy”.

Qazaq eli egemendigin alyp, Tәuelsiz memleket bolghannan keyin Qazaqstan últtyq ensiklopediyasyn qúrastyrushy ghalymdar salt sózine mynaday anyqtamalar berdi: «Salt - túraqtylyq qasiyetine ie bolghan mәdeny is-әreketter jinaghy. Olar adamdardyng is-әreket stereotipterine ainalady, jalpylyq qasiyetke ie bolady». Salt - ghasyrlar boyy tarihy negizde qalyptasyp, úrpaqtan-úrpaqqa berilip otyratyn әdet-ghúryp, jalpygha birdey tәrtip.

Salttyn - shekteushilik qyzmeti (mysaly, jynystyq beyberekettilikti), jaqyndastyru qyzmeti (auyzbirlikti qalyptastyru), aqparattyq qyzmeti bar.

Salt - әleumettik aqparattyq, jinaluynyn, saqtaluynyng jәne keler úrpaqqa jetkiziluining ózindik qúraly.

Salt – halyq danalyghynyng jalpygha ortaq iygilikterining kvintessensiyasy(negizi). [2,536]

Zertteushi A.Álipbek «Etnopedagogika» atty oqu qúralynda:

Salt - adam ómirining kýndelikti tirshiliginde (otbasynan bastap, qoghamdyq ómirdegi qatynasta) jii qoldanylatyn minez-qúlyq, qarym-qatynas erejeleri men jol-jora, rәsim zandar jiyntyghy. Ol jeke adam ómirinde enbek, is-әreket, adamgershilik, qúqyq, din erejelerimen baylanysty kórinis beredi de, birtindep auyl-aymaq, ruh taypagha ortaq rәsimge ainalady» dep jazdy.

Salt - kәsipke, senimge, tirshilikke baylanysty әdet-ghúryp, dәstýr. Ol úrpaqtan-úrpaqqa auysyp otyrady. Uaqyt ótken sayyn saltqa ózgeris enip, ózgerip, qoghamgha baylanysty beyimdelip keledi. Jana qoghamdyq qatynasqa say kelmeytin dәstýrler yghysyp, ómirge qajetti janalary damyp otyrady.[3]

Sonday-aq әdet-ghúryptargha da tómendegishe anyqtamalar berildi.

Ádep-ghúryp degenimiz - belgili bir qoghamda nemese újymda belgili bir tarihy jaghdaygha baylanysty adamdar arasynda qalyptasqan qoghamdyq tәrtipting bir týri. Ol әleumettik ómirding әrtýrliligine jәne kýrdeliligine qaramastan, belgili úqsastyq jaghdayda adamdardyng birkelki әreket etuin qalaydy. Ádet-ghúryp rәsim arqyly kórsetiletin әreket, qimyl. IYgi әdetterding ómir qoldanysyna ainaluyn «әdet-ghúryp» dep ataymyz, ol onyng birjolata ómir zandylyghyna ainaluy «salt-dәstýr» dep atalady [4,19].

Ádet (arab tilinde - ﻋﺎﺩﺓ,ٌﻋﺎﺩاتٌ) – adamnyng kýnbe-kýngi tirshilik qajetine baylanysty qalyptasqan túraqty minez, is-qimyl ereksheligi, «Auru qalsa da, әdet qalmaydy» deui әdetting túraqty qajettilikke ainalghanyn kórsetedi. Ádetting únamdy jәne únamsyz týrleri bolady. Jaqsy әdet – adamdardyng kýsh-jigerin paydaly isterge arnauyna, uaqytyn ýnemdep negizgi isin tyndyruyna kómektesedi. Jaman әdet – qauymnyng (otbasynyn, enbek újymynyng t.b.) berekesin alyp, oghash qylyghymen ózining de ortadaghy qadir-qasiyetin tómendetedi. Ádetting negizgi qalyptasatyn kezeni – balalyq shaq. Osy kezendegi kez-kelgen nәrsege eliktey bergishtik qasiyet keyde únamsyz әdetterding qalyptasuyna sebepshi bolady.

Ghúryp (arab tilinde –ﻏﺮﻑ  - salt, dәstýr) – belgili bir qoghamdyq-әleumettik ortada payda bolyp, onyng mýshelerining minez-qúlqynyn, túrmys-tirshiligining búljymas qaghidalaryna ainalghan jón-josyq, jol-joralghy [2,114]. Tipti Kenester Odaghy túsynda: «Ádet-ghúryptyng atynyng ózinen totemizmning saryny bayqalady. Qargha Eski jәne Jana әlemning kóptegen halyqtarynda alghashqy ata-babasy retinde belgili [5,277-285]. Mysaly, ejelgi ýisinder, ózderining ata-babalaryn qasqyr men qargha asyrap alghan dep eseptegen. Kóptegen mifologiyalyq jýielerde qargha tek alghashqy ata-baba ghana emes, sonday-aq demiurg (úiymdastyrushy, jasaushy kýsh), sondyqtan kenistik-uaqytty Jaratushymen baylanystyratyn, qayta janartugha baghyttalghan әdet-ghúryptyng boluy kezdeysoq emes» [6] dep tújyrym jasaghan zertteushiler de boldy.

Dәstýr úghymyna keletin bolsaq, búl kóp maghynaly úghym. Dәstýr - pedagogikalyq, psihologiyalyq, filosofiyalyq, etnografiyalyq zertteulerding de ózegi. Endigi kezekte ghalymdardyng enbekterindegi, sózdikterdegi dәstýr úghymyna berilgen anyqtamalardy qarastyryp kórelik.

Qazaq Sovet Ensiklopediyasynda: «Dәstýr – úrpaqtan-úrpaqqa kóshetin, tarihy qalyptasqan әleumettik normalar men prinsipter. Dәstýr – qoghamdyq úiymdar men halyqtyng minez-qúlqy men is-әreketterining negizi delinse, filosofiyalyq sózdikte «Dәstýr – tarih barysynyda qalyptasyp, úrpaqtan-úrpaqqa jalghasyp otyratyn әdet-ghúryptar, salt-sana, qoghamdyq tәrtip, zang múrat pen iygilik, minez-qúlyq qalyptary jәne t.b. qoghamda, últta nemese jekelegen әleumettik toptarda úzaq uaqyt boyy saqtalatyn әleumettik – mәdeny múra elementtering [7,626-622] delingen.

Keybir Resey zertteushileri dәstýrge әr týrli әreket formasy arqyly  anyqtama beruge tyrysady. Mysaly, E.Popov «dәstýrdi sananyng spesifikalyq jaghdayy» dep qarastyrsa, IY.Petrov «dәstýr tarihy damudyng nәtiyjesinde payda bolghan minez-qúlyq normasyn, oy men әreket beynesin belgilegen ýlken qoghamdyq qúndylyq, jәne ol óskeleng úrpaqqa tapsyryluy qajet» [8,43]   deydi.

Qazaq tili týsindirme sózdiginde: «Dәstýr - úrpaqtan-úrpaqqa auysyp otyratyn «әdet-ghúryp», últ boyynda qalyptasyp, sinip ketken «salt-sana, daghdylar», «salt-sana - ol qoghamdyq oidyn, dәstýrding jiyntyghy» dep týsindiriledi.

N.Kelimbetov «Qazaq әdebiyetining bastaulary. Kórkemdik dәstýr jalghastyghy» atty zertteuinde: «Dәstýr degenimiz - bir úrpaqtan, kelesi úrpaqqa údayy auysyp otyratyn tarihy túrghydan qalyptasqan әleumettik normalar men prinsipter. Dәstýr - halyqtyng minez-qúlqy men is-әreketterining ruhany negizi bolyp tabylady. Múnyng ózi kórkemdik dәstýr jalghastyghyna da tikeley qatysty bolyp keledi. Óitkeni, әrbir úrpaq ózinen búryn ghúmyr keshken barlyq úrpaqtar jasaghan ruhany múrany iygerip, ony jana qoghamdyq, tarihy jaghdaygha sәikes jetildirip otyruy tiyis. Sonda ghana qogham damuynyng ruhany mýmkindikteri obektivti týrde jýzege asady» [9,38]  deydi.

S.I.Ojegov pen N.I.Shvedovagha sýiensek: «Dәstýr - bir úrpaqtan kelesi úrpaqqa jetken, aldynghy úrpaqtan múra bolyp qalghan (mysaly: iydeyalar, kózqarastar, talghamdar, is-әreketter sipaty, dәstýrler). «Dәstýr» týsinigi «eskiden saqtalynghan, dәstýrge negizdelgen (alghashqy maghynada) әdet-ghúryp, kәde» [10] degendi bildiredi.

Mәdeniyettanushy P.Palajchenko bolsa: «Dәstýr – búl úrpaqtan úrpaqqa berilip otyratyn jәne úzaq uaqyt merzimde belgili bir qoghamdarda jәne әleumettik toptarda saqtalynatyn әleumettik jәne mәdeny múranyng elementteri» dey kele, aghylshynnyng «Tradition» sózin audarghanda birneshe maghynalardy beredi - dәstýr, eski salt; anyz-әngime; auyzsha aqparat nemese mәlimet taratu» [11,54-60] deydi.

Qazaq mәdeniyetin zertteushilerding biri K.Ahmetjanova: «Dәstýr – búl belgili bir últtyng nemese halyqtyng úrpaqtan-úrpaqqa berilip otyratyn, tarihy qalyptasqan, olardyng әleumettik ortasynda úzaq uaqyt boyy saqtalyp otyrghan әleumettik-mәdeny qúndylyqtar jiyntyghy. Dәstýr qoghamdy basqaru jýiesin, әleumettik qarym-qatynas formalaryn, sharuashylyqty jýrgizu tәsilderin, olardy úrpaqtan úrpaqqa qaldyru ýrdisteri men tәsilderin qamtidy» [12] deydi.

2004 jyly A.Álipbekting Q.A.Yasauy atyndaghy halyqaralyq Qazaq-Týrik uniyversiytetining Shymkent institutynda shyqqan «Etnopedagogika» atty oqu qúralynda: «Dәstýr - qoghamdyq sananyng barlyq salalarymen baylanysta damyghan, toptasqan qauymnyng kalyptasqan birynghay kózqarasyn, әdet-zanyn marapattaydy. Ol ghylymda, әdebiyette, mektepte, halyqtyq ortaq ónerde nemese qoghamdyq qatynasta kórinis beretin qúbylys. Dәstýr iydeologiyagha jaqyn, al salt qoghamdyq psihologiyagha jaqyn. Salt-dәstýrler últtyng últ bolyp qalyptasuymen birge tuyp, birge damyp kele jatqan tarihy jәne kóne prosess. Yaghny dәstýr-qoldanbaly is-әreket. Ol qalyptasqan is-әreket eshkimning «núsqauynsyz» erkin mәjbýrlikpen oryndalady» [8] dep anyqtama beredi.

Qazaq mәdeniyeti ensiklopediyalyq anyqtamasynda: «Dәstýr - әleumettik jәne mәdeny qúndylyqtardyng úzaq uaqyt qalyptasyp, úrpaqtan-úrpaqqa sabaqtastyq arqyly súryptalyp keluin bildiretin jәne mәdeniyettanuda keninen qoldanylatyn úghym. Dәstýrding negizi retinde  - belgili bir qoghamdyq ústanymdar, minez-qúlyq, qúndylyqtar, iydeya, әdet-ghúryp basqa da ruhany dәstýrlik qasiyeti bar is-әreket kórinis tabady. Qazaqtyng dәstýrli mәdeniyetining qaynar bastauy – auyz әdebiyeti, foliklor» [13,193] dep kórsetiledi.

Dәstýr – úrpaqtan-úrpaqqa auysatyn, tarihy qalyptasqan normalar men ýrdister. Ol – qoghamdyq úiymdar men halyqtyng minez-qúlqynyn, is-әreketining ruhany negizi. Dәstýr mәdeniyetpen tyghyz baylanysty, sondyqtan mәdeniyeti damyghan el dәstýrge de bay. Ata-anany qúrmetteu, ýlkendi syilau, adaldyq, әdilettilik, meyirimdilik sezimderi ozyq dәstýrlerge jatady.[14]

Filosofiya ghylymdarynyng doktory, professor N.Sәrsenbaev ózining «Ádet-ghúryp, dәstýr jәne qoghamdyq ómir» atty enbeginde әdet-ghúryp, dәstýrding qoghamdyq ómirden alatyn ornyna, atqaratyn qyzmetine filosofiyalyq túrghydan taldau jasap: «Dәstýrge әdet-ghúryptyng ótken qoghamnan qalghan ozyq týrleri men túrmystyq formalary, yrym-joralary, rәsimder jiyntyghy kiredi» - deydi.

Pedagog-psiholog G.Shynpeyis ózining «Qazaq salt-dәstýrleri negizinde oqushylar tәrbiyesin jetildiru» atty zertteuinde: «Dәstýr – adamzat esindegilerdi jәne әleumettik tarihy tәjiriybeni úrpaqtan-úrpaqqa jetkizushi jәne jinaqtaushy. Dәstýrde birneshe úrpaqtyng mәdeniyeti men mәdeniyettiligining kóptýrligi jәne birligi jinaqtalghan. Dәstýr qoghamdyq ómirding barlyq salasyn, tәjiriybesin qamty otyryp qoghamnyng әr dengeyindegi aqyldy danalyqty beyneleydi. Dәstýr әr qyrynan әr týrli aspektide qarastyrylatyndyqtan jәne әr týrli ghylymnyng zerdeleu nysany bolghandyqtan dәstýr klassifikasiyasy da әr aluan bolady. Mәselen, Reseylik zertteushiler D.Zelenin dәstýrdi «aymaqtyq (territoriyalyq), últtyq, otbasylyq» dep jýielese, E.Belousova dәstýrdi «jalpy әleumettik – sayasi, diny ekonomikalyq, halyqtyq – últtyq, otbasylyq, újymdyq, memlekettik – patriotizmdik, enbektik, erliktik» dep jýieleydi. Sonymen, dәstýr úghym retinde mәdeniyetting manyzdy kategoriyasynyng biri jәne ol oqu-tәrbie ýrdisining qúraly da. Salt pen dәstýrdin aiyrmashylyghy nede degenge kelsek, salt adam ómirining kýndelikti tirshiliginde jii qoldanylatyn minez-qúlyq, qarym-qatynas erejeleri men jol-jora, rәsim, zandarynyng jiyntyghy. Al dәstýrlerding órisi salttan әldeqayda kenirek. Dәstýr qoghamdyq sananyng barlyq salalarymen baylanysta damyghan, toptasqan qauymnyng qalyptasqan biringhay kózqarasyn, әdet-zanyn marapattaytyn ritual. Dәstýr iydeologiyagha jaqyndau da, al salt qoghamdyq psihologiyagha jaqyn». Dәstýr – tarihy túraqtanghan, qoghamdyq qarym-qatynastyng normada bir úrpaqtan ekinshi úrpaqqa jalghasyp jatatyn, kópshilik qogham mýshelerine ortaq әdet-ghúryptardyng jinaqtalghan týri. Ádet-ghúryp – rәsim arqyly kórsetiletin әreket, qimyl. Ol da kópshilikke ortaq is-әreketten kórinis beredi. Al jol-joralar, yrymdar - Ádet-ghúryptyng bólshekteri, sonan kelip salt pen dәstýr toghysyp tuyndaydy. G.Shynpeyisting pikirinshe, yrym, rәsimder, jol-joralar salttyng qúramdas bólshekteri bolyp sanalady da, dәstýr osylardyng súryptalyp, ómir ótkelinen ótip, túrmysta oryn alghan sintezdik formasy. Al әdet-ghúrypqa «salttyng sinoniymi» dep qarau kerek. Salt-dәstýrler bir jaghynan halyqtyng túrmys-tirshiligimen baylanysta tughan etnografiyalyq qúbylys bolyp sanalsa, ekinshi jaghynan úrpaq tәrbiyesining ritualy bolyp sanalady» degen tújyrym jasaydy.

Jogharydaghy salt-dәstýr, әdet-ghúryp úghymdaryna berilgen anyqtamalar Sovet Odaghy kezinde maghynalary әdeyi ózgertilip, aghylshynnyng «Tradition» sózining mәnine negizdele anyqtamalar berilgenin kóruge bolady. Búnyng sebebi Sovettik imperiyadaghy ómir sýrgen ghylymy ateizm jýiesining jemisi ekenine dau joq.

Endigi kezekte «salt», «dәstýr», «әdet», «ghúryp» degen sózderding etimologiyalyq maghynasyna, shyghu tegine óz núsqamyzdy úsynamyz. Sonymen búl sózder qaydan shyqqan, qay tilden endi, negizgi maghynasy ne? Sózderding sózdik úghymyna, etimologiyalyq maghynasyn ashugha tyrysayyq.

1970 jyly Mәskeude basylghan tanymal ghalym, arabtanushy - H.K.Baranovtyng «Arab-Orys» sózdiginde, sonday-aq 2008 jyly «Jivoy yazyk» baspasynan shyqqan «Bolishoy arabo-russkiy slovari» atty enbegining 12-shygharylymynda:

Dәstýr sózi (dәsәtiru, dәsәtirun, arab tilinde - ﺩَﺳﺎﺗﻴﺮ ,ﺩ ﺳﺘﻮﺭٌ) – konstitusiya, osnovnoy zakon, razresheniye, pozvoleniye, poryadok, pravilo, norma, obrazes (konstitusiya, negizgi zan, rúqsat, rúqsat etu, ereje, norma, ýlgi) dep berilgen. [15,253]   

Týrik zertteushisi Arif Erkannyng «Ál-Bayan» atty Arabsha-Týrikshe sózdiginde: Dәstýr (arab tilinde - ﺩَﺳﺎﺗﻴﺮ,ﺩﺳﺘﻮﺭٌ) – anayasa, temel kanunlar, kendisiyle amal edilen kaide, askerin isimleri ve maaşları yazılan defter, kanunlar dergisi, izin, icazet, Vezir (konstitusiya, jarghy, negizgi zandar, ereje, әskeriylerding esimderi men aryz-shaghymdary jazylghan dәpter (әskery qújat), zandar jinaghy, zandar týsindirmesi, kishi, rúqsat, maqúldau, kelisim beru, joghary dәrejeli memlekettik túlgha[16,1153].

Mevlýt Karajanyng Osmanly-týrikshe sózdiginde:

«Dәstýr - DASTUR ﺩﺳﺗﻮﺮ -  degen parsynyng sózinen shyqqan. Týrikshe maghynasy – İzin müsaade, Zerdüşt dinin ruhani başkanı, izin verin, kanun, töre (rúqsat etilgen, Zәrdósh dinining ruhany basshysy, berilu, senu, zan, kodeks, minez)» [17,974].

Seyd Huseyn Nasyr «Modern Dünyada Geleneksel Islam» atty enbeginde «Dәstýr» sózi uahy jolymen adamdargha bildirilgen qasiyetti, әri osy iylәhy habarlardyng adamzat tarihy boyynsha toqtamastan ashyla berui maghynasynda qoldanylady. Dәstýr - IYlәhy habar, әri Negizge jaqyndatatyn ýzdiksizdik maghynada dey kele, Allagha ghashyqtyq aqiqatyna jalghaghan túp-tura baylanys qúraly retinde sipattaydy. Seyd Huseyn Nasyr: «Dәstýr dindi jәne onyng zandylyqtaryn qamtyghan. Al Din bolsa, qalyptasqan dәstýrge ainalghan Sýnnet bolyp tabylady jәne sopylyqtaghyday dәstýrli ómirdegi oy tolghanymdary men ómirding әr dәuirin, әr kezenin jәne әr ghasyryn Negizge jalghaytyn shynjyr, tizbek yaghny Silsala. Osy sebepter arqyly dәstýrding tamyry IYlәhtan kelgen uahida ornalasqan. Bútaqtary men ózegi ghasyrlar boyy damyghan alyp bir bәiterekke úqsatugha bolady. Dәstýr aghashynyng negizinde din, onyng negizinde aghashtyng ómir sýruin qamtamsyz etetin uahidan nәr alyp túrghan bereket ornalasqan. Dәstýr, kiyelilik, basy jәne sony aqiqattary: tausylmaytyn hikmeti men aqiqattyng auyspas prinsipterin әrtýrli uaqyt pen meken sharttarynda әrqashanda iske asyp otyruyn sipattaydy» – dep tújyrymdaydy.

«Salt» úghymynyng maghynasyna keler bolsaq, arabtanushy-H.K.Baranovtyng «Arab-Orys» sózdiginde: «Salt (salada, saldun degen sóz - arab tilinde - ﺻﻠﺪ,ﺻﻠﺪٌ) – tverdyi, byti tverdym, krepkiym, prochnym, (qatty, qatty bolu, berik bolu, tózimdi bolu) delingen[15,443].

Arif Erkannyng «Ál-Bayan» atty Arabsha-týrikshe sózdiginde: «Salt - assalt degen sózden - arab tilinde - ﺍﻠﺳﻠﻂ  – şiddetli, uzun dilli, uzun, sert, keskin dil (kýshti, kýsheytilgen, myqty, jyldam, jyldam, tez, quatty, ótkir, qatal, qatan, auyr, óte kýshti, talapshyl, tanugha úmtylghan shyndyq izdeushi (po evangeliskomu skazanii o teh, kto iyshet dlya sebya Bojestvennogo hrama, Nebesnogo IYerusalima /evangelidik kiyeli kitap boyynsha shyndyqty izdeushi qasiyetti IYerusalim jerinde Qúdaydyng tynyshtyghyn izdegen jan [10,81] delinedi), tili úzyn, sheshen, sózshen, úzaq, alys, ótkir til, bizdey til, tura sóz, ótkir sóz, әser etushi sóz, qayratty jýrek, qajyrly jýrek, qaysar ruh, naqty sóz, ashy til, ashy sóz» [16,1175]dep berilgen.

Ana tilimizde «Salt» sózi – jalghyz kisi, jayau ya bolmasa at mingen kisi, myqty at mingen kisi, yaghny jarau at mingen er maghynasyn bildiredi.

Arab tilining sózdikterinde: «Ádet degen sóz arab tilinde - ﻋﺎﺩﺓ,ٌﻋﺎﺩاتٌ) obychay, obyknoveniye, privychka (dәstýr, qarapayymdylyq, әdet, bir isti nemese әreketti qaytalau) [15,547-548] Búl sózding negizgi týbiri «ghada» -  ﻋﺎﺩﺍ - qayta oralu, óz qalpyna kelu degen maghynalargha sayady.

«Ghúryp» sózi negizinen arabtyng «gharafa» degen sózinen shyghady. Arab tilinde –ﻏﺮﻑ   – znati, uznavati, otlichno znati y t.p. (bilu, tanu, qabyldau, óte jaqsy bilu, tanu t.b.). [15,509]

Salt-dәstýr, әdet-ghúryptardyng týp maghynalaryn zerdeley kele, bizding qazirgi kýnge deyin týsinip kelgen maghynasy ózining shyn mәninen auytqyghanyna kóz jetkizemiz. Osylay boluy әbden zandy da. Óitkeni osy uaqytqa deyin salt-dәstýr, әdet-ghúryptargha berilip kelgen anyqtamalar euroortalyq, ateistik kózqarastaghy әdebiyet kózderinen alynyp keldi, әli de solay jalghasuda. Oghan dәlel qazirgi tandaghy elimizdegi kóptegen ghylym salalaryndaghy oqulyq ya bolmasa әdebiyetter europa ghalymdarynyng enbekterin, reseylik ghalymdar enbekterin negizge alady nemese solargha silteme jasaydy. Búl jerde biz europalyq ghalymdar men reseylik ghalymdardyng derek kózderi aqiqattan alys deuden aulaqpyz. Degenmen de diny qúbylyspen asa tyghyz baylanysty últtyq mәseleler men dinitanymdyq qúndylyqtargha kelgende halqymyzdyng egemen tanymy túrghysynan qaraugha basymdyq berilui kerektigin eskergenimiz asa qajettilik bolyp sanalady.  

Sonymen naqty aitqanda, «Salt-dәstýr, әdet-ghúryp» degen sózder týgeldey derlik diny sózder. Qazaq halqyna arab tilinen enip, tól sózimizge ainalghan. Búl sózder halqymyz tútastay Islam dinin qabyldaghan tústan bastap qoldanysqa engen kirme sózder. Mýmkin bir zamandarda búl sózder arabtargha týrkilerden engen boluy da mýmkin. Deytúrghanmen búl til mamandarynyng enshisindegi zertteudi qajet etetin mәsele.

«Salt» sózining maghynasy: «qatty, qatty bolu, berik bolu, tózimdi bolu, kýshti, kýsheytilgen, myqty, jyldam, jyldam, tez, quatty, ótkir, qatal, qatan, auyr, óte kýshti, talapshyl, tanugha úmtylghan shyndyq izdeushi, tili úzyn, sheshen, sózshen, úzaq, alys, ótkir til, bizdey til, tura sóz, ótkir sóz, әser etushi sóz, qayratty jýrek, qajyrly jýrek, qaysar ruh, naqty sóz, aqiqat sóz, ashy til, ashy sóz»  

«Dәstýr» sózinin maghynasy: «konstitusiya, jarghy, negizgi zan, zan, kodeks, zandar jinaghy, zandar týsindirmesi, rúqsat, rúqsat etu, ereje, norma, ýlgi, rúqsat etilgen, Zәrdósh dinining ruhany basshysy, berilu, senu,  minez, ereje, әskeriylerding esimderi men aryz-shaghymdary jazylghan dәpter (әskery qújat), maqúldau, kelisim beru, eng joghary dәrejeli memlekettik ruhany túlgha».

«Ádet» arab tilinen kelgen kirme sóz. Alayda qazaqtyng tól sózine ainalghan. Maghynasy: «dәstýr, qarapayymdylyq, әdet, bir nәrseni qaytalau, qayta oralu, óz qalpyna kelu».

«Ghúryp» - bilu, tanu, qabyldau, óte jaqsy bilu, tanu degen arab sózi.

«Salt-dәstýr, әdet-ghúryp» mәdeniyet qúraytyn elementter bolghandyqtan mәdeniyet úghymynyng da tórkinin týsindirip ketudi jón dep bilemiz.

«Mәdeniyet» (madaniyat) - sózining etimologiyalyq tórkini arabsha qala, qogham, qauymdasu t.s.s. maghynalardy bildiredi. Mәdeniyet pen din sózderi bir týbirden (dana/yadinu etistiginen) shyqqan. Din arapsha - diyn, sózdik maghynasynda jol, senim, ýkim, qaghida t.s.s. maghynalardy bildiredi. Mәdeniyet qala, qauymdy bildiretin «...Tәnir tarapynan belgilengen «joly», etikalyq, әleumettik, ekonomikalyq jәne diny qúlshylyq etu qaghidalary men senimdik jýiege negizdelgen, Tәnirmen baylanys qúrugha arnalghan tabynu orny (meshit, shirkeu, sinagoga t.s.s.) bar qauymnyng tirshilik әdisin, túraghyn anyqtaytyn úghym (termiyn). «Madaniyat» úghymy keyinnen uaqyt ishinde qala, qalalyq, otyryqshy t.s.s. sipatqa ie bolyp, latyn tilindegi «kulitura» úghymymen teng maghynagha ie bolghan» [18]

«Salt-dәstýr, әdet-ghúryp» sózderining etimologiyalyq mәnin asha kele, olargha mynaday qysqasha әri naqty týsinik beruge bolady.

Salt (berik, әdil) – dәstýr (negizgi zan), әdet (bir is-әreketti qayta-qayta jasau) – ghúryp (dúrys dep. qabyldau, tanu, bilu).

Sonymen «salt-dәstýr» – bir últtyn, ya bolmasa halyqtyng Qúdaylyq senimine negizdelgen eng kýshti әri eng әdil negizgi zandar jinaghy. Búl zang әdildik ornatu, Jaratushysyn tanu, ómirding mәnin úghu, qogham tynyshtyghyn saqtau arqyly baqytqa jetu jolyn maqsat etedi.

Al «әdet-ghúryp» – adam ózining negizine qayta oralu ýshin jasaghan әrbir is-әreketin dúrys dep tanu, bilu, qabyldau. «Dúrys» dep tapqan is-әreketti óz ómirinde ýzdiksiz qaytalap otyru.

Osy jerde adamdar óz is-әreketining dúrystyghyn nemen ólsheydi? degen súraq tuady. Qay-kezde de bolmasyn adamzat balasy Jaratushy tarapynan kelgen diny ýkimder men diny әmirlerin negizgi bastau retinde alyp otyrghan. Qúday tarapynan berilgen әmirler men ýkimder qashanda mindetti zandyq qúqyqqa ie negizgi qaynar bolghany belgili.

Islam qúqyghynyng bilgiri, tanymal týrik ghalymy, teolog, professor Yunus Apaydyn «Müslüman Hukuku» atty enbeginde:

«Ádet-ghúryptar – qoghamnyng jaqsy qabyldap qaytalap otyrghan jәne ortaq daghdygha ainaldyrghan sózderi nemese is-әreketteri «әdet-ghúryp erejeleri» deydi. Týrik ghalymy: «Jazbasha týrde qúqyq kórsetilmegen qoghamdarda әdet-ghúryp erejeleri qúqyqtyng negizin qúraydy. Al jazbasha týrde qúqyq kórsetilgen qoghamdarda әdet-ghúryp jalpy qúqyqtyq týpderekteri arasynan oryn alady. Músylman qúqyghy payda bolghan kezeninde arab әdet-ghúryptaryn nazargha alghan Hz. Payghambarymyz, әsirese shirk (Allagha serik qosu) senimimen baylanysty әdet- ghúryptardy tolyghymen qabyldamaghan, al әleumettik jәne qúqyqtyq ómirge qatysty әdet-ghúryptardyng keybireuin sol qalpynda, al keybireulerin týzete otyryp, qoldanudy jalghastyrghan» [19,24] deydi.

Ghalymnyng pikirin negizge ala otyryp, «Salt-dәstýr, әdet-ghúryp» degenimiz – Jaratuyshyny tanugha negizdelgen, Jaratushynyng «bolmaydy» degen tyiymyn berik ústap, «bolady» degen rúqsat etken isterin údayy qaytalap otyru arqyly, Jaratushy belgilegen erejelerdi basshylyqqa ala otyryp, ómir sýru formasy der edik.

Qazaq halqynyng Islamgha deyingi Tәnirlik senimining Islam aqidasynan aitarlyqtay aiyrmashylyghy joq. Tәnirlik senim men Islam aqidasynyng úqsas tústary jayynda kóptegen zertteushiler: «Týrkining dinitanymymen islam dinitanymynyng arasynda tauhid mәselesinde aiyrmashylyq joq» degendi aitady.

Islam dinin qabyldaghan týrkiler ózining túrmys-tirshiligin islam dinining ústanymdarymen ajyramastay órip, ony ómirining mәni dep bildi. Sol siyaqty qazaq halqy da «dәstýrding ozyghy bar, dәureni jetken tozyghy bar» degendey, «jyltyraghannyng bәri altyn emes» dep islam talabyna tura kelmeytin, mәn-maghynasy ózgergen, týrkining eskirgen salt-dәstýrlerin ysyryp tastap, ruhany tәlimdik mәnin joymaytyn túrmystyq rәsimderdi, jol-joralghy, kәdelerdi salt-dәstýr retinde bekitip, ony halyqtyng ómir sýru formasyna ainaldyryp jiberdi. Búghan yqpal etken eng joghary dәrejedegi memlekettik ruhany túlghalar boldy.

Qazirgi uaqytta salt-dәstýr, әdet-ghúryp úghymdary halyq arasynda jalpy maghynada qoldanyla beredi. Mysalygha, besikti ot pen alastau, ýki taghu, qonaq kelgende et asyp, as beru, ýlken tabaqty alghanda sәlem salu, qyz úzatu, kelin týsirgende adyraspan týtetu, otqa may qúy t.b. ghúryptyq rәsimder jayynda halyq arasynda sóz bola qalsa: «E-e-e, ol bizding qazaqtyng salt-dәstýr, әdet-ghúrpy ghoy» dep qoldanyla beredi. Ereksheligi hәm islamdyq óng berilgeni sol osy ghúryptardy atqaru barysynda «bissimillәmen» bastalyp «әlhamdulillәmen» bitui qazaq salt-dәstýr, әdet-ghúryptarynyng músylmandyq sipatqa ie bolghandyghy. Shyndyqta kýnimizge deyin jalghasyp kele jatqan ghúryptyq rәsimder men túrmystyq kәdeler, jón-joralghylardyng astaryna boylasaq barlyghynyng diny senimge negizdelgenin angharu asa qiyn emes. Ásirese, salt-dәstýr, әdet-ghúryptar halyq arasynda aghayyndardyng birligin, tuystyqty nyghaytu, elding auyzbirshiligin qamtamasyz etu qyzmetin atqarghan.

Jogharydaghy, «Nege qazirgi dindarlar qazaqy salt-dәstýr, әdet-ghúryptargha qarsy?» degen súraqqa keler bolsaq, búghan birneshe jauaptar beruge bolady. Qarsylyqqa birinshi sebep, qazirgi dindarlardyng kópshiligi óz halqymyzdyng diny tarihynan beyhabar, yaghny nadandyq, ekinshi sebep, arabqúldyq - arab elderinde oqyp kelgender jalghansәlәfiylik (vahhabiylik) ýlken jobanyng oryndaushylary, ony ózderi de bәlkim bilmeydi. Alayda búl da arnayy toqtalatyn ózindik bir taqyryp.  

Týiindey kele, qazaq úlysy islamdy ózining memlekettik dini retinde qabyldaghan tústan bastap, Alla Taghalanyng sózi - qasiyetti Qúran men Adam Atadan Múhammed payghambargha deyingi Alla elshilerining sýnnetin negizge ala otyryp, ómir sýru saltyn qalyptastyrghandyghyn kóruge bolady. Qazaqtyng salty men dәstýri din men qazaqtyng qarapayym ómirin ajyratpay baylap túrghan «nәzik ruhany jip». Qazaq diny tanymynyng ózegi salt-dәstýr, әdet-ghúryp ekendigi ghasyrlar boyy diny tәjiriybede dәleldengen dausyz haqiqat. Sondyqtan el arasyndaghy «Saltyng sanan, dәstýring dәuletin, ghúrpyng ghúmyryn» degen danalyq qúr bekerge aitylmaghan. Al dúshpan qazaqty salty men dәstýri syndy jauharlarynan aiyrsa, toz-toz bolatynyn óte jaqsy biledi.

Bauyrjan Sayfunov, Týrkiya Respublikasy, Erjiyes uniyversiyteti, Áleumettik ghylymdar institutynyng doktoranty

Abai.kz