Shynymen de jerasty baylyghymyz qazaqtyng qasireti me? Búl, әriyne, 10 million qazaqty oilandyryp túrghan saual! Búl týiinning sebebi kóp-aq! «Nege jerasty baylyq sarqylsa, 1937 oiynshyq bolyp qalady» degen sózderding shalghayyn jel kóterip týr.

Naqtyraq aitsaq sol baylyqqa qol jetkizse de, jetkizbese de adamgha berer rahaty men kesiri kóp-aq. Múnyng eng ýlken qasireti sol dýniyege qol jetkizip Qúdayyn úmytyp ketetinder kóp. Baqytsyzdyqtyng basty belgisi osy, alayda búl oiymmen kelispeytin adamdar joq emes. Aytpaghym temir qazyq bekimimdi óz әlemimning kilti dep bilem. Óz oiymdy ózgelerge tanbaymyn, qabyldamasa - «Óz sózim ózimdiki» (Abay).

Búl tariyhqa tәbәrik retinde jýretin – Qúdaylyq tanym, qazaq kókjiyegindegi júldyzdardyng bәrine tәn sipat. Ataqty Abay, Shәkәrim bastaghan qos júldyzdan bastap, Shyghystyng asqaq taularynan boy kótergen, sol kezdegi Gomendang әskerining zobalanyna qarsy shyghyp, 20 myng múzday qaruly jasaghan opat qylyp, HH ghasyrdyng danqyn aspandatqan Ospan Silәmúlynyng bir-aq auyz sózi nayzaghayday jarqyrap bolashaqqa zymyrap barady. Búl degening tarihy sanasyna syzat týspegen, imaniyaty kәmil adamnyng sózi!

Gomindang ýkimetining salmaqtap bergen temir-tersegin ataq emes ar sanaytyn, alqa, monshaqty azamat emes әielderge tәn ekenin jәne ózine úsynghan bes júldyzdy medalidi kórip: «30 jyl soghysqanda Shynshysaydyng alty sayasatynyng bireuin qúlatyppyn, taghy beseui qalypty» dep qayta atqa qonyp, qyrghyn kórgen qazaq ýshin ómirining aqyryna deyin soghysyp shahit boldy, danqty batyr babamyz. Múny múnaragha ainalghan qandastardyng erlik dastany Silәmúlymen ayaqtalghan. Múny termelep aityp otyrghanym imannan aiyrylghan әleumet aq pen qarany aiyrmaydy da, óz halqy men memleketin kelimsekterden qorghamaydy. Áriyne búl turaly ýstirt ketuden aulaq bolghan jón, sebebi syrtqy kýshterding qysymyn sezsek, beybit túrghanymyzgha shýkirlik etuimiz óte kerek. Demek jana orynynan túryp kele jatqan elding jastarynyng sanasy oyau әri memleketshil boluy aitpas da týsinikti.

Sanasyna shire salynyp, beyopa sayasattyng beyshara hәlinen sendelip shyqqan halyqqa naryq qyspaghy qyrqynshy jyldardaghy únghysy týtinge qaqalghan zenbirek týtininen kem bolghan joq. Etegin әleumettik qoghamnyng seli shayyp, esik-terezesinen Kýn Shyghys elining salqyny anyrap túrghan sәtte etek jenimizdi jinap, esimizdi jimasaq eldigimizding ózi eleske ainalady. Tәuelsizdikting bir aty - sol eldi qúraytyn halyqtyng ekonomikalyq erkindigi. Búl turaly zar qaghyp, «Ghylymdy izdep, dýniyeni kózdep, eki jaqqa búryldym» degen Abay taghylymyn algha tartyp, "qazaqtar, oyanyndar" dep ýndep jýrgen Ahmetbek Núrsila. Al Ahmetbek Núrsila kim?

Kezinde batyr dese anyzdaghy alyp kýshting iyesi, qiyal-ghajayyptaghy Alpamys, Ertóstik elesteytin. Sýitsem batyrlyq tipti manayymyzda jýrgen adamdardan shyghyp jatqany bizdi bey-jay qaldyrmaydy.  Batyrlyqqa bastaytyn bilekting juandyghy emes, jýrektegi iman men namys eken. Batyrlyq jýrekting qatygezdigi emes, tarihy sanasy oyanyp, halyqtyng namysy men bolashaghy jolyndaghy sheshushi maydangha shyghyp, jalghyz maydandasyp, dara erlik kórsetuin. Batyr demekshi sanasy oyau, aq pen qarany tanyghan adamdardyng auzynda jýrgen býgingining batyrlary Múhtar Shahan, Ómirhan Altyn, Serikjan Bilәsh, Ahmetbek Núrsila, Qanat Silam, Auyt Múqiybekúly degenge qosylam, sebebi kópting qamyn oilap, nayzaghayday jarqyldap, alghy shepte jýrgen adam batyr emegende ne? Biz kýresse jyghatyn, úrsa qúlatatyn óz mýddesining qúldarynyng bәrin batyr dep nәm beretin boldyq, búl qiyn boldy..

Mana atap aitqan azamattar halyqtyng basyndaghy aluan paraqty múnaraly múnnyng  úshar basynda jýr. Syn sәtte ýnsiz otyrghandardy dana, parasatty sanaytyndargha sózim joq. Búl joly aitayyn degenim "Biznes bastaudyn" el kóleminde mektebin qalyptastyrghan, qazaq jastaryn aghartushylyqpen ainalysqan Ahmetbek Núrsila aghamyzdyng esimine ekpin týsire aitudy manyzdy dep bildik.

Ol kisi Shyghys Qazaqstan jaqta ósip-óngen, 20 jylyn kәsipkerlikke arnaghan, bir qansha túralap qalghan kәsiporyndardy orynnan túrghyzghan, damytqan. erlik pen adamdyghyn qos qoldap ústaghan zamanamyzdyng aghartushysy. Ahmetbek myrzany oyatqan eng aldymen – Namys!

Altynyng ýstinde túryp ashtan,tenizde jýzip jýrip  shólden ólgen ýsheuding kebin kiymesin dep әleumetke aqyl men amaldy qatar ústap, ghylymgha qol artsa úshaqpen úshqanday órkendeuge bolatynyn, komfortny zonadan shyghatyn joldyng bastaushysy, shekaralyq shepte túrghan soldat, jastardy ekonomikalyq tendikke bastaghan jaryq.  Kәsipkerlikpen ainalysyp jýrip, ruhany ham ekonomikalyq jaghynan erte oyanghan, syrttan kelgen kelimsekter osynda kelip aluan týrli kәsibin ashyp, oghan qazaq úl men qyzdary jalshy bolyp, ekonomikalyq tәueldilik qyspaghy tartyp bara jatqanyn sezingen. Kredittik sana men ekonomika qysymy býkil qoghamdy shirelep alghanyn bilgen de úiqysynan shoshyp oyanghan. Sonymen baylyqty bilekpen emes bilimnen, múnaydan emes mandaydan aqqan terden súraudy ýndegen.  Ekonomikalyq tetikterdi negiz etken "Biznes mektebin" qalyptastyrghan, memleketting bujetine ýmit artpaudy eskertken, óndiris pen biznes mәngi jalghasa beretin shekteusiz júmys ekenin algha tartqan naqtyly isting adamy. Árbir azamatty memleketshil bolugha, biylikti aiyptaudan aulaq bolyp, Egemendi elimizding mereyi ýstem boluyn tileytin túlgha!

Sebebi asty-ýsti qazynagha toly elge sәt sayyn qauip kóp ekeni aitpasa da týsinikti. Syrtqy kýshterding bas qatyrar qysymy da joq emes. Qazaqiya ýshin baylyqtan góri tәuelsizdikti saqtap qalu bәrinen manyzdy ekenin janymen týsingen. Sondyqtan da múnaydyng múnynan góri óndiristing qyzyq ómirin artyq kórip, biznesting bitpeytin qozghalysy ómirsheng ekeni qyzyqtyrghan. Qazirge deyin 50 mynnan astam shәkirt tәrbiyele,p sonyng myndaghan týlekteri atalmysh salany erkin mengerip, memleketting negizgi satylarynda, sauda kenistiginde erkin әreket jasap jatqany anyq.

Jastardyng ruhany erik jigerin jetildirip, salauatty ómir saltyn shyndauyna barynsha sebep bolghan. Gollandiya siyaqty qazba baylyghy mol memleketke úqsap, jappay daghdarysqa úshyrap qalmau ýshin, arnayy júmystar jýrgizip keledi. Sol Gollandiya baylyghy sarqylghanda, bujet bonkrot bolghanda halyq sendelip tozyp inkubatrdaghy qús siyaqty kýy keshken. Osy elding jaghdayyn eskertu retinde ýndeu jasap keledi. Óz sózinde: «Ghylymmen, kәsipkerlikpen, biznes bastaumen, óndiris ashumen shúghyldanbasaq, erteng jer asty baylyghymyz tausylghanda 1932 jylghy ashtyq qaytalana ma dep shoshimyn. Sebebi kóp-aq! Toy men sayqymazaq ekrannyng qúrbanyna ainalghan jastardyng bilimge degen, kәsip iygeruge degen qúlyqsyzdyghy bolsa, ózinde shiykizat óndiruding mýmkindigi bola túryp, etti Argentina men Braziliyadan, sýtti qyrghyzdan, kókenisii kórshi elden, kiyim-keshekti Qyrghyz ben Qytaydan, qúrylys materialyn Resey men Qytaydan satyp alyp shulatyp jýrgen bir el bar, ol – Qazaq eli» deydi.

Býgin tamaq ishu ýshin ómir sýretin jaghdaydan әleumetti alyp shyghu ýshin erinbey enbektenip, aghartumen shúghyldanyp jýrgen ziyalylar óte az, qayta mýddelik sayasat pen tegin kvartira aludyng artynda jýr, barlyghy.

Ahmetbek myrzanyng aituynda: «Qazaqtyng ruhany әlemi romantikagha toly, sonyng azayyp ketetin jaghy emes, paydagha asatyn jaghyn paydalansa kóp jasampazdyqqa jeter edik. Olar búratana halyqtargha qaraghanda úshqyr oily keledi. Sózimning dәleli býkil TMD elderimen salystyrghanda qazaqtan shyghyp halqaralyq biznes dengeyine shyghyp ketkender kóp. Keyde kýiinetining biz eng bolmaghanda óndiris ashudan qyrghyzgha jete almadyq, bizding jer asty baylyghymyz sorymyz boldy ghoy. Gollandiyalyq dertke úshyramas búryn barynsha tyrysuymyz tiyis, jaghalaspay jan qalmaydy» - degen bolatyn.

Týiindep aitar bolsaq memleketting qan tamyryna azda bolsa qan jýgiruine sebep bolyp,  vagondardy tartqan paravoz siyaqty Ahmetbek aghanyng enbegining búl bir paraghy ghana. Qazaq degende ishken asyn jerge qoyyatyn, memleketting órkendeuin ómirining ózegi etken, halqyna qyzmet etudi baqyt dep bilgen túlgha!

Serik Boqan

Abai.kz