Dýisenbi, 9 Jeltoqsan 2024
Sýiinshi! 10752 16 pikir 25 Mausym, 2018 saghat 01:31

Qytayda 9 ay myrzaqamaqta bolghan QR azamaty Ýisin Baban elge oraldy (beyne)

Qytayda esh sebepsiz 9 ay myrzaqamaqta bolghan QR azamaty Ýisin Baban aqyry elge keldi. 24 mausym kýni Almaty oblysynda ornalasqan «Qorghas» shekara beketinen Ýisindi kýtip alugha biz de bardyq.

«Atajúrt jastary» eriktiler birlestiginen Serikjan Bilәshúly, Qydyrәli Orazúly bastap, belgili jurnalist, «Akjunis.kz» saytynyng bas redaktory Sәule Ábildahanqyzy jәne «Abai.kz» aqparattyq portalynyng kontent-redaktory, yaghny osy joldardyng avtory Núrgeldi Ábdighaniyúly qostap, tanghy saghat 06:00 shamasynda Almatydan Jarkentke attandyq. 24-mausym 2018 jyl, týski 12:00.  Ýisin Baban Qúday qoldap, Qazaqstan aumaghyna ótti.

;feature=youtu.be

Qytay Ýkimeti ne ýshin Ýisindi Qazaqstangha qaytarmady? Shekaradaghy shyrghalannyng kýrmeui qalay sheshildi? Endi osylar jayly egjey-tegjeyli jazayyq.

 

Ýisin Baban 1978 jyly 15 aqpanda QHR tughan. Otbasy, ýsh balasy bar. Olar Qazaqstan azamattary.

2012 jyly Qazaqstangha birjola kóship kelgen. Qazaqstanda yqtiyarhatpen jýrgen. 2017 jyldyng qyrkýieginde Qazaqstannyng azamattyghyn alu turaly ótinish tapsyrghan. 2017 jyldyng qyrkýiek aiynda Qytaydaghy anasy hәl ýstinde jatyr degen habar jetkesin, Qytaygha barghan. Shekara syzyghyn әri asqan mezette-aq, Qytaydyng qytymyr biyligi Ýisinning pasportyn tartyp alyp, keri qaytarmay qoyady. Joq, Ýisin júrt sekildi sayasy oqytu lagerine, ya bolmasa temir torgha toghytylmaghan. Tek tuystarynyng túrghylyqty jerindegi ýide bolghan. Jýrip-túruyn shektegen. Yaghni, myrzaqamaqta ústaghan. Mine, sodan beri túp-tura 9 ay ótti.

Ýisin Qytayda «qamauda» jýrgende onyng azamattyghy shyqqan

Ýisin Qytayda jýrgende onyng Qazaqstan azamattyghyn alu turaly ótinishi qanaghattandyrylyp, tólqújaty әzir bolghan. Ony rastaytyn anyqtama Ýisinning júbayy – Riza Kәuannyng qolynda.

Endi myna tragikomediyalyq jaghdaygha nazar audarayyq, 2018 jyldyng 20-mausymy. Ýisindi Qytay Ýkimeti «Sen Qazaqstan azamatysyn» dep tanyp, qytaylyq pasportyn tartyp alyp, bir japyraq qaghazdy qolyna ústatyp, shekara asyryp jibergen. Sóitip, sol kýni Ýisin «Qorghasqa» keledi. Alayda «Qorghastyn» qyraghy shekarashylary Ýisindi beri ótkizbeydi. «Sen Qytay azamatysyn» depti, sebebin súraghanda.

Ýisin Babangha QR azamattyghyn alu turaly №2642 anyqtama 2017 jyldyng 27-qyrkýieginde shyqqan. Onda Almaty oblystyq IID KQQB bastyghy E.Nurseitovtyng esim-soyy ekshelenip kórsetilgen.

Shekarashylar Ýisindi ne ýshin keri qaytardy?

Sodan, Ýisinning júbayy Riza bizge bolghan jaydy bayandap, kómek súrady. Serikjan Bilәshúly, Ómirhan Altyn, Qydyrәli Orazúly, Sәule Ábildahanqyzy, Abzal Qúspan, Núrgeldi Ábdighaniyúly bastaghan biraz azamattar Ýisinge arasha súrap, dabyl qaqtyq.

Búl rette alghash bolyp, shekarashylardyng Ýisindi keri jibermek bolghanan bizge jetkizgen belgili advokat Abzal Qúspannyng zangerlik kómegin airyqsha aitqan abzal.

Sodan 21-mausym kýni «Abai.kz» aqparattyq portalynda «9 ay degende әreng Qazaqstangha ótken qandasymyzdy Shekara qyzmeti keri qaytardy» atty jurnalistik saual jariya boldy. Saualdy Sәule Ábildahanqyzy jazdy.

QR Últtyq qauipsizdik komiytetining Shekara qyzmetining bastyghy, general-mayor D.A.Dilimanovqa Ýisin Babannyng basyna týsken jaghday jay-japsaryna deyin tolyq bayandaldy. Áriyne, hatta.

Osy joldardyng avtory, yaghny men Núrgeldi Ábdighaniyúly QR Últtyq qauipsizdik komiytetining Shekara qyzmetining baspasóz qyzmetining jetekshisi Túrapov Quanyshqa habarlastym. Úyaly telefon arqyly Ýisinning mәselesin sóz ettik. Tipti, Onyng azamattyghy shyqqandyghy turaly qújat kóshirmesin, ol turaly viydeomaterialdardy «vatsap» arqyly joldadyq. Ýisinning ýiindegi jary tiyisti qújattardy shekaragha jetkizgenshe, Ony keri qaytarmaudy súradyq. Tym qúryghanda 1 tәulik ústay túrudy ótindik. Túrapovtan qayyr bolmady. «Ony shekarada ústay túrugha esh qúqymyz joq. Erteng әkelem degenshe kesh bolyp ketedi. Býgin jetui kerek. Áytpese, biz Ýisindi keri qaytaramyz» dep jauap qatty. Zannyng naqty talaptaryn týsindirip beruge Túrapovtyng ózi qauqarsyz bolyp shyqty. Ony ózi aitty. Saryózek pen Jarkent arasynda jenil kólik qatynaydy. Araqashyqtyq shamamen 250-300 shaqyrym jer. Riza shekaragha kelem degenshe kesh batatyndyqtan shekarashylar Ýisindi keri qaytardy. «Ash bәleden, qash bәle» dedi me, әiteuir sóitti.

Riza Kәuan osydan birneshe uaqyt búryn QR Syrtqy ister ministrliginen arasha súrap, beyne ýndeuin әleumettik jelige jariyalaghan. Aqyry Qazaqstan tarapynan shaqyrtu (viza) jiberip, 9 ay degende әreng Qytay shekarasynan ótken Ýisindi Qazaqstannyng shekarashylary keri qaytardy.

Sodan, Almaniyadaghy qandasymyz, «Abai.kz» portalynyng túraqty avtory Ómirhan Altyn QR Syrtqy ister ministrligine habarlasyp jatyp, aqyry 24-mausym Ýisindi eki jaqtyng shekarashylary da Qazaqstan aumaghyna kirgizdi.

Ayta keteyik, ekinshi mәrte ótkende Qytay biyligi Ýisinge «Shetel azamaty» degen uaqytsha kuәlik әzirlep bergen eken. Osylaysha, Ýisin kósh tarihyndaghy Qazaqstan azamattyghyn Qytayda jýrip alghan alghashqy qazaq atandy.

Áuelde, Ýisindi kýtip alugha «Qorghasqa» qaray bet alghanymyzdy «Feysbuk» jelisinde jariyalaghan edik. Biz alyp-úshyp shekaragha jetsek, jergilikti azamattar da atalghan jaydan qúlaghdar bolyp, Ýisindi qarsy alugha kelipti. Aragha ailar salyp, aqyry elge jetken Ýisindi kýtip alugha qyzy Áliya Ýisinqyzy bizben birge barghan. Ákeli-balaly ekeuding shekara shetinde qauyshqan sәti bәrimizding kónilimizdi bosatty.

Sodan, Ýisindi alyp Saryózekke qaray jolgha shyqtyq. Kesh qarayghan sәtte Ýisin ózining otbasymen qauyshty.

Ayta keteyik, Ýisin Baban Qytaygha keterge deyin jaldamaly malshy bolghan. Sóitip jýrip otbasyn asyraghan. Bastarynda baspanalary joq. Pәter jaldap túrady. Áyeli Riza Saryózektegi ashanalardyng birinde ydys-ayaq juushy bolyp júmys jasaydy.

«Futbol kórmeymin. Televizorymyz joq»

Ýisinning Qazaqstangha jetkendegi alghys sózin jogharydaghy beynejazbadan kórgen bolarsyzdar. Biz Ýisinning úly Núrbolatty sózge tarttyq.

- Núrbolat, qansha jastasyn?

- Kýzde 10-gha kelem, qazir toghyzdamyn. Qytayda tughanmyn.

- Neshinshi synypta oqisyn?

- 3-synypta oqimyn.

- Sabaqty jaqsy oqisyng ba? Oqu degen qiyn emes pe?

- Joq, qiyn emes, aghay. Sabaghym jaqsy.

- Qanday pәndi jaqsy kóresin?

- Matematikany jaqsy kóremin.

- Esepti jaqsy shygharasyng ghoy, deymin...

- IYә, aghay.

- Ákeng Qytayda bolghanda sóilesip túrushy ma edinder?

- Qysta habarlasqanbyz.

- Ýlkeygende kim bolasyn?

- Futbolshy bolamyn.

- Futbolshylardan kim únaydy, saghan?

- Messiy.

- Qazir futboldan Álem chempionaty bolyp jatyr ghoy. Kórip jýrsing be?

- Joq.

- Nege, Messy oinap jatyr ghoy sonda.

- Televizorymyz joq...

- Ákeng ketkende saghan ne dep aityp edi?

- Barlyghyna qaraylasyp jýr degen.

- Qaraylasyp jýrding be? Ne isteding ýide?

- Shesheme kómektestim. Ýy jinadym. Otyn jardym. Kómir úsaqtadym. Qysta otty sheshem jaghatyn, soghan otyn dayyndap berdim. Ákemdi saghynyp kettim.

- Qazir biz ketken son, ýide ózdering qalasyndar ghoy...

- IYә.

- Sol kezde әkene eng birinshi ne dep aitasyn?

- «Men seni qatty saghyndym» dep aitamyn.

Týiin. Týiin sózding ornyna taghy bir jaghymdy janalyqpen bóliskendi jón kórdim. Ýisin elge kele jatyr degen habardy esty sala, bir top azamat Jarkentke qaray jolgha shyqtyq. Sýiinshi aqpardy әueli әleumettik jelige bólistik. Ol jayly jogharyda aittyq.

Ýisin Baban әieli, ýsh balasymen Taldyqorghan manyndaghy Saryózek kentinde túryp jatyr. Olardyng jeke bastarynda baspanalary joq. Pәter jaldap kýneltedi. Ýisin shekaranyng shetinde jýrgende Riza men ýsh bala ólmesting kýnin keship, kýn kórdi. Qayyrymdy jandar as-túzyn alyp berip, jәrdemdesip túrghan eken.

Mine, әleumettik jelidegi sýiinshi aqparymyzdan keyin, ýsh birdey qaltaly azamattar jeke habarlasyp, Ýisin men onyng otbasyna baspana alyp beruge yqylasty ekendikterin bildirdi. «Áp-bәrekeldi» destik. Dese de әlipting artyn baghayyq...

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Almaty-Qorghas-Saryózek-Almaty

Abai.kz

16 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1283
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 1568
46 - sóz

«Ontýstik Qazaqstan» gazetining ghasyr toyy

Ábdisattar Álip 1159